Mis põhjustab probleemid ? Toitainete (fosfori ja lämmastiku) ja ohtlike ainete sattumine merre Inimtegevus: Põllumajandus Veeressursside raiskamine Laevandus Liiklus Tööstus Kalavarude liigne väljapüüdmine -> Tarbimine ja eluviis Mida saab ette võtta ? Parendada reoveesüsteeme. Vähendada põllumajanduses liigsete toitainete sattumist põhjavette. Parandada reoveesüsteeme erinevates valdkondades Heitveekoguste vähendamine laevanduses. Naftareostuste riskide vähendamine. Läänemere äärsete riikide teadlikkuse tõstmine mere seisundi kohta. Kuidas seda saavutada ? LÄÄNEMERE VÄLJAKUTSE Tuleb tegutseda kohalikul tasemel Veekaitse vajab täiendavalt seaduslikult siduvaid kohustusi Puhas vesi = konkurentsivõime ja heolu 200 partnerit: linnad, ettevõtted, koolid, MTÜ- d. Näiteks: Tallinna linn http://www.ttu.ee/laanemeri/laanemere-kaart/ http://gyazo.com/870965cbebe23dc23a08193 849c21039 http://f.ell
Teatud arvul tiirude järel satub sensorite vaatevälja sama seirevöönd uuesti ja kogu protsess hakkab tsükliliselt korduma. Seda nimetatakse taaskülastusperioodiks ja see võib kesta mõnest päevast mõnekümne päevani. Sellist tsüklit nimetatakse ka ajaliseks lahutuseks, sest ta näitab, kui sageli me saame mingist maakera punktist järgmise uue pildi. Seire sagedus peab olema suurem kiiresti kulgevate protsesside jälgimisel, näiteks üleujutuste, metsatulekahjude naftareostuste puhul jne. (Vaher, 2005) Eesti esimene sateliit ESTCube-1 lennutati orbiidile 2013. aasta kevadel.
ning selle tagajärjel veeelustikku tapavad ning selle elukeskkonda kahjustavad. Kaubalaevade otsest negatiivset külge on raske esile tuua, kuid ka nafta vedu on kauba transport. Liiga palju on ette tulnud juhuseid, kus tankerid üksteisega kokku põrkavad või siis lihtsalt madalikule sõitmise tagajärjel ära upuvad ning reostus peale suurt õnnetust on veekogule väga ulatuslik ja hävitav. Suurte naftareostuste ära hoidmiseks tuleks suurem nafta vedu viia üle maa peale või täiustada tankereid, et nendega transportimine oleks võimalikult ohutu ja veekeskkonnale turvaline. Kolmandaks transportimise viisiks saab välja tuua raudteetranspordi. Võin arvata, et raudtee on kauba vedamiseks kõige säästvam ja ohutum viis. Suurte kaubarongide miinuseks võib pidada ainult seda, et need ei ole ikkagi piisavalt mahukad, et vedada massiivses koguses
Põhjuseks on see , et loomad ei suuda ennast ise aidata . Kui mitte suhtuda naftasse nii negatiivselt võib näha naftat meie ,,sõbrana" ka hilisemas tulevikus . Naftareostustest ja võimalikest ohtudest oldakse teadlikud ning nende probleemidega ka tegeletakse. Näiteks käivitati aastal 2010 projekt EnSaCo- "Keskkonna- ja ohutusalane koostöö Läänemere keskosas 2009-2011" , mille raames tehti pingutusi Läänemere keskosa kaitmiseks naftareostuste eest . See on vaid üks näide sadadest projektidest, mis on käivitatud , et vähendada naftareostuse kahjulikust loodusele . Naftat kasutatakse mitte ainult tööstustes vaid ka muudes valdkondades. Filtreerimise ja erinevate eeltöötlemise protsesside käigust saadakse palju saadusi , mida saab kasutada näiteks toiduaine- , ravimi ja sõjatööstuses ning paljudes muudes valdkondadeski
kontsentratsioon Läänemeres ja selle mereelustikus ebatavaliselt kõrge. Näiteks on dioksiinisisaldus kalades Euroopa Liidu toiduainete ohutust määrast endiselt kõrgem. 3. Meresõiduohutus Läänemere tiheda liiklusega laevateed muutuvad veelgi hõivatumaks, kui selle ääres asuvate riikide majandus kasvab. See võib põhjustada suurema reostuse ja muud survet merekeskkonnale. Eelkõige suureneb liikluse intensiivistumise tõttu võimalike naftareostuste oht 4. Elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse jätkuv kadumine Läänemere ainulaadsed tingimused piiravad mereelustiku mitmekesisust ja teevad ökosüsteemid eriti tundlikuks reostuse, kutselise kalapüügi mõjude ja avameretegevuste ning võõrliikide sisseviimise suhtes. Läänemere valupunktid Joonis 2. Läänemere valupuunktid · Kokku 132 · Eestis neist 12 · 5 reostusallikat neist on 2004. aasta
Keemiatööstus toodab männivaigust tarbeaineid, näiteks tärpetini ja kampolit. Männipuidust saab utmisel ka puupiiritust. Männiokastest toodetakse männiõli, C ja B - vitamini loomasöödana kasutatavat okkajahu ja okkapastat Läänemere piirkonnas kasutatakse männipuitu laialdaselt ümarpalkmajade valmistamisel. Suure vaigusisalduse tõttu mänd paberipuuks ei sobi ja sellest valmistatakse eelkõige sulfattselluoosi. Männikoorepulbrit kasutatakse merevees oleva naftareostuste likvideerimisel, sest see pulber imab küll naftat, kuid mitte vett. Männipuidus on keskmiselt 4,8% vaiku ja sellel on head säilivusomadused. Välistingimustes maapinnaga kontaktis olev puit säilib keskmiselt 78 aastat, lageda taeva all olev puit 60 (4085) aastat ja varjualuses olev puit 100 ja rohkemgi aastat.Maltspuidus sisalduv vaik on vedel, lülipuidus aga tardunud. Soojal aastaajal niiske maltspuit sinetub mikroseente mõjul, mille tagajärjel on puit välisviimistluseks kõlbmatu
mõju keetmine ega kloorimine. Mürgiste vetikate levimise peatamiseks on veekogude eutrofeerumise takistamine. Olulisemaks on fosfori sisalduse vähendamine, sest see soodustab sinivetikate esinemist. 6 1.2. Nafta reostused Seoses suure rahvaarvu kasvamisega on kasvanud ka vajadus kaupade transportimiseks ning kõige odavam viis kaupu ühest kohast teise viia on mööda mereteid, kuid sellega kaasneb ka naftareostuste oht. Seitsmekümnendatel aastatel ulatus nafta merre sattumine õnnetuste läbi kokku ligi 2 miljonit tonni naftat nüüdseks on see arv vähenenud (Lisa 3). Naftareostuse üks peamisi põhjuseid on nafta ja selle jääkide merre pumpamine tankerite ja teiste laevade tankide tavapärase pesemise käigus või õnnetuse tagajärjel. Sageli satub naftat merre ranniku lähedal, sealjuures on tihti tegemist nafta merre pumpamist piiravate seaduste sihiliku rikkumisega
Anzelika Künnap gemma) ja männioksi (Pini turiones) kasutatakse droogina. Männiokastest toodetakse männiõli (Pini sylvestris aetherolum), C- ja B-vitamiini, loomasöödana kasutatavat okkajahu ja okkapastat. Läänemere piirkonnas kasutatakse männipuitu laialdaselt ümarpalkmajade valmistamisel. Suure vaigusisalduse tõttu mänd paberipuuks ei sobi ja sellest valmistatakse eelkõige sulfaattselluloosi. Männikoorepulbrit kasutatakse merevees oleva naftareostuste likvideerimisel, sest see pulber imab küll naftat, kuid mitte vett. Männipuidus on keskmiselt 4,8% vaiku ja sellel on head säilivusomadused. Väli tingimustes maapinnaga kontaktis olev puit säilib keskmiselt 78 aastat, lageda taeva all olev puit 60 (40 85) aastat ja varjualuses olev puit 100 ja rohkemgi aastat. Maltspuidus sisalduv vaik on vedel, lülipuidus aga tardunud. Soojal aastaajal niiske maltspuit sinetub mikroseente mõjul, mille
- väiksem koormus keskkonnale - tooraine saamine on lihtsam Bakterid keskkonna puhastajatena - alternatiivid mürkkemikaalide kasutamisele tootmises = keskkonnasäästlikuse tagamiseks - reostunud pinnase puhastamisel = aretatud bakteriliigid, kes lagundavad keskkonnamürke Bioremediatsioon - pinnase biotervendamine - bakterid kasutavad mürgiseid aineid oma elutegevuses - kahjulikud ained muutuvad vähem mürgisteks ühenditeks - naftareostuste kõrvaldamine - geenmuundatud bakterite kasutamise oht = ei teata nende endi keskkonnamõju = lisatakse enesetapugeen Biorelvad - viiruste, bakterite, seente, taimsete- ja loomsete mürkide kasutamine relvana - katkubakter teise maailmasõja ajal jaapanlaste kingitus hiinlastele - 2001.aastal USA's Siberi katku spoorid saadeti kirja teel - kasutatakse, kuid nende tootmine on keelatud
Männikasvusid (Pini gemma) ja männioksi (Pini turiones) kasutatakse droogina. Männiokastest toodetakse männiõli (Pini sylvestris aetherolum), C- ja B-vitamiini, loomasöödana kasutatavat okkajahu ja okkapastat. Läänemere piirkonnas kasutatakse männipuitu laialdaselt ümarpalkmajade valmistamisel. Suure vaigusisalduse tõttu mänd paberipuuks ei sobi ja sellest valmistatakse eelkõige sulfaattselluloosi. Männikoorepulbrit kasutatakse merevees oleva naftareostuste likvideerimisel, sest see pulber imab küll naftat, kuid mitte vett. Rahvausund Fred Pussi kogutud andmetel moodustavad männid Eesti pühadest puudest 15 protsenti, pühapuude hulgas on mändidest rohkem ainult tammesid (25 protsenti valimist). Eesti rahvausundis ja matusekombestikus on tuntud ja kasutatud mände ristipuudena, kuigi ristipuid on teistestki liikidest. 5 2. Pihlakas ( Sorbus aucuparia) pihelgas, pihlak, pihl, pihlapuu
annaabi.ee 
