Tugeva ühiskondliku surve tõttu on rangemaks muudetud takerite ehituste ja nende puhastamise nõuded. Naftareostuse kaitseks leiame ajaloost erinevaid konvetsioone ja leppeid. Juba aastast 1973. Seega probleem on olnud aktuaalne üle 20 aasta. Võib väita, et on vähenenud suurte naftaõnnetuste hulk, kuid väikereostajate osakaal suurenenud. Lepetest ja konventsioonidest võib ära märkida: konventsiooni laevadelt lähtuva merereostuse vältimiseks, konventsioon naftareostusega seotud tsiviilvastutuse kohta, konventsioon rahvusvahelise fondi moodustamise kohta naftareostusega tekitatud kahju hüvitamiseks, konvetsioon jäätmete kaadamisest lähtuva merereostuse vältimiseks ning Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konvetsioon. Kas nendest piisab, et päästa õlikatku järgmiseid ohvreid? On raske ennustada, kuid arvan, et me peaksime veel rohkem vaeva nägema ning suhtuma keskkonda kui oma pereliikmesse, et säästa meid ümbritsevat keskkonda
13. Valdavad on lnetuuled. 14. leujutusoht on Prnus ja Haapsalus. 15. Talvel jtub phja- ja idapoolsed lahed ja Vinameri. Avameri tavaliselt kinni ei jtu. 16. Lnemeri on umbes 10 000-12 000 aastat vana. 17. Psihendus tekkis Lnemerel Ookeaniga umbes 7500 aastat tagasi. 18. Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainesisalduse tus. 19. Sgavamad kohad Lnemeres on elutud, sest need on hapnikuvaesed, sest vesi ei segune. 20. Inimene kahjustab Lnemere keskkonda laevaliiklusega ja naftareostusega. 21. Saastern - Aeglase veevahetusega Lnemere isepuhastusvime on piiratud.
naftareostuse merele veel ohtlikumaks. 6 Naftareostuse mõju veekogule Naftareostus avaldab laastavat mõju veekogu taimsetikule, kaladele, lindudele ja loomadele. Elusolendeile võivad toornafta ja naftasaadused olla otseselt surmavad või siis takistada ainevahetust või rakusiseseid protsesse. Naftareostuse mõju lindudele. Naftareostusega kokkupuutel hävib lindude looduslik lipiidne kaitsekiht. Tänu sellele kaitsekihile lindude suled ei märgu. Lindude sulestik toimib kaitsva kihina kehasoojuse hoidmisel ning tagab lindudele lennuvõime ja ujuvuse. Lipiidne kaitsekiht võib saada kahjustatud lipofiilsete saasteainete poolt. Naftareostuse tagajärjel jäävadki veepinnale just need samad lipofiilsed saasteained, mis kahjustavad lindude kaitsekihti.
suurel hulgal naftasaadusi 5 korral, see on keskmiselt 0,36 õnnetust aasta kohta Liigirikkuse vähenemine, mürgid toiduahelas Hädaolukordade analüüs: merereostus Eestis oht nr 1, mille tõenäosust on hinnatud kategoorias suur/väga suur ning tagajärgi rasked/väga rasked. Vastavalt Siseministeeriumi hädaolukordade analüüsile on naftaõnnetuse tõenäosus üks kord ühe kuni kümne aasta jooksul Elf. projekt "Naftareostusega toimetulemine soome lahe ääres", mille raames koolitatakse vabatahtlike naftareostuse tagajärgedega toimetulemiseks. Mereakadeemia koolitused: tõrjeja selle likvideerimiseks vastutavad ametnikud, koolitused nafta terminalidele, sadamatel kohustus omada reostustõrje plaani, koostatakse simulatsioone reostuse toimumisest, levikust. Teema aktuaalsuse kasv meedias. Päästeamet: suurendatud vahendite olemasolu Eesti võimekus madal
NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE 1970. aastate algul, kui hakati märkama Läänemerre kogunenud saasteainete silmnähtavat mõju merekeskkonnale, muutus naftareostus tõsiseks. Ulatuslike (üle 50 000 kg) merereostusi toimub Läänemeres keskmiselt kolm juhtumit kümne aasta jooksul. Väiksemaid reostusi, mis on mere sattunud tahtliku laevadelt lekitamise teel, avastatakse pidevalt. Näiteks aastal 2007 loendati kokku 99 merereostusjuhtumit. Kuid olenemata naftareostusega seotud õnnetuste asukohta, mõjutab see ikkagi tervet ökosüsteemi. Näiteks tanklaeva Prestige’iga juhtunud õnnetus Hispaania ranniku lähedal mõjus ka Läänemerele laastavalt. Kõik see mõjutab nii meres elavaid organisme- kalu, linde, loomi. Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele. Nafta sisaldab ühendit PAH-e, mis püsib vees tükkaega ja on ohtlik just kaladele. Kaladesse
naftatööstused. Õnnetuse ajal jäi ilma tööta üle 150 000 kalurit ja restorani töötajat. Ja palju inimesi jäi (üle 13 000 töökohta) ilma tööta ja palgata palka 800 miljonit dollarit naftatööstuses. blnafbfrma$e? 20. aprillil 2010 toimus BP heaks töötanud naftaplatvormil "Deepwater Horizon" plahvatus ja puhkes tulekahju. Ülejärgmisel päeval platvorm uppus. Kokku sai selle käigus surma 11 inimest. Tekkis ulatuslik naftareostus. BP lubas võitluseks naftareostusega kulutada 7 miljonit USA dollarit päevas. Võrdluseks: 2010. aasta I kvartalis sai BP kasumit keskmiselt 61 miljonit dollarit päevas. BP aktsiatest kuulub Suurbritannia kodanikele umbes 40% ja USA kodanikele umbes 39%. BP maksab välja seitsmendiku kõigist dividendidest, mis Suurbritannias üldse välja makstakse. Sel põhjusel moodustab BP paljude pensionifondide investeeringutest olulise osa. "Deepwater Horizoni" õnnetuse tulemusena langes BP
regulatsiooni. Sel põhjusel on ka Iirimaa ja Suurbritannia enamasti jää ja lumevabad ning Skandinaavia riikides ei ole temperatuur ekstreemselt madal ning samuti tänu neile hoovustele ei ole maal jääaega. See temperatuuri reguleeriv süsteem on nüüd seisma jäämas. 6 Kokkuvõte . Nüüdseks on selge, et tegemist on läbi aegade maailma suurima naftareostusega inimeste hooletuse ja teadlikult võetud riskide tõttu, suurem on vaid 1991. aasta Lahesõja tagajärjel Pärsia lahte lekkinud nafta kogus. Mida on meil kõigest sellest õppida? Seda, et vanasõnad üheksa korda mõõda, üks kord lõika ja pigem karta, kui kahetseda kehtivad? Et ametkonnad ja ettevõtted peaksid pöörama rohkem tähelepanu riskidele ja ohutusele, sest tagajärjed võivad olla kolossaalsed? Kindel on see, et katastroof mõjutab meie planeeti veel mitmete aastakümnete
aasta talvine naftakatastroof oli oma ökoloogilistelt tagajärgedelt ilmselt Eesti kõigi aegade rängim, polnud see naftakoguselt suurim isegi meie ajaloos. Kas jääbki nii, et osa reostab merd ja teenib sellelt tulu ning teised päästavad hukule määratud linde? Sellise stsenaariumi korral oleme ka ise hukule määratud. Nafta ei tapa meres ju ainult linde. Oma osa saavad ka vähem nähtavad mereelukad ning mere ökosüsteemi järkjärguline naftareostusega hävitamine võib meile kõigile saatuslikuks saada. Läänemere kaitse BEAP on mitmekesine projekt, mille eesmärgiks on läheneda mere seisundit mõjutavate tegurite tervele kooslusele. Peamiseks eesmärgiks on kaitsta ning võimaluse korral taastada täies mahus Läänemere looduslik mitmekesisus. Mere halvast seisundist tulenevalt on Läänemere kaitse valdkonda hakatud arendama ka Läänemere kaitse konventsiooni (HELCOM) raames. Läänemere Ökoregiooni
vettpidavuse. Mõne järgneva päevaga hukkus neist tuhandeid. Kokku hukkus Loode-Eesti naftareostuse tõttu 20 000 30 000 lindu. Mõnd linnuliiki, kes Eesti rannikul talvitub, on vaid mõni tuhat isendit. Kui õnnetus oleks juhtunud Saaremaa rannikul, kus pesitsevad kirjuhahad, siis oleks see võinud tähendada kirjuhaha siinse asurkonna lõppu. Nafta ei tapa meres ju ainult linde. Oma osa saavad ka vähem nähtavad mereelukad ning mere ökosüsteemi järkjärguline naftareostusega hävitamine võib meile kõigile saatuslikuks saada. 16 Kalandus Kindlustada järjepidev Läänemere kalavarude säästev majandamine 2015. aastaks. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja viia kalapüük kooskõlla kokku lepitud kvootidega ning luua võimalused kaladele edukaks sigimiseks läbi püügi ajalise ja ruumilise korraldamise. Tähelepanu tuleb pöörata ka kasutatavate
annaabi.ee 
