7. Kleepluige muinasjutt rääkis printsessist, kes ei osanud naerda ning püüdlustest teda naerma ajada. Lõpuks õnnestus see hulkuril oma luige abil, kelle suled olid justkui liimised ja kõigi käed jäid nende külge kinni. Järgmised küsimused on subjektiivsed, mina vastasin neile nii: 8. Lugedes asetasin sageli end Timmi olukorda . Oli päris põnev. kujutleda end Timmina ja mõelda, mida ma tema asemel oleksin teinud. Samuti mõtlesin ka elust ilma naeruta; leidsin, et see oleks lihtsalt jube, kuna naer annab sulle sellise sära ja elujõu, mida mitte miski muu ei suuda. 9. Raamat õpetas, et elu tuleb võtta lõbusalt ning et naer pole müügiks, kuna ilma naeruta on väga halb elada. Kunagi ei tohiks sõlmida asjatuid kihlvedusid võõrastega. 10. "Õpeta mind naerma, päästa mu hing." Inglise vanasõna. See jäi meelde, kuna sellel on sügav tähendus ja mõte ning õpetab ka seda, et naerda on
Seepäarast pidi Timm pidevalt kihla vedama. Teised inimesed suhtusid nende perekonda halvasti. Nad arvasid, et Timm läks uhkeks ning sellepärast ei naeragi enam. Võõrasema läks kõkide naabritega tülli. Timm oli ,,vaene rikas", sest tal oli küllalt raha, kuid ta muutus õnnetuks. Timm põgenes kodust ning hiljem saimaailma rikkaimaks inimeseks, sest ta pidi täisealiseks saades pärima hiiglasliku varanduse. Olles rikas pärija, elas ta parun Taruki juures, kellel oli tema nae. Naeruta oli Timm ka palju õppinud. Ta sai korraliku hariduse ning omandas kõik teadmised ärimaailmast, mida temasugune pärija pidi teadma. Veel õppis ta mitmes keeles viisakusväljendeid. Parun Tarukil oli suur äri ning naer oli suureks abiliseks lepingute sõlmimisel äripartneritega. Naeruga sai ta hingelise vabaduse. Naer on hingeline vabadus. Naeruta pole elus õnne ning õnne ei saa rahaga osta. Naer teeb maailma rõõmsamaks. Inimene, kes ei naera tundub igav ja uhke ning temaga
läbi! (Timm loeb) TIMM: Mis tähendab lepingupooled? HÄRRA R. : Nii nimetatakse lepingutes mõlemat osalist! TIMM: Ahahh!... Sellest ma ei saanud aru. HÄRRA R. : Vaata, Timm, kui sa vaikimiskohustuse murrad ja kellelegi sellest räägid kaotad sa võime kihlvedusid võita, aga oma naeru sa tagasi ei saa. Kui asi on ümberpööraldult ja mina sellest räägin, siis saad oma naeru tagasi ja sulle jääb ka võime kihlvedusid võita. TIMM: Mõistan. Vaikimine tähendab: olla rikas ilma naeruta. Rääkimine tähendab: olla vaene, aga samuti ilma naeruta! HÄRRA R. : Täpselt nii, Timm! Aga loe edasi!... See on nii... TIMM: Ma tean: kui ma kunagi ühe kihlveo kaotan, siis saan tagasi oma naeru, aga ei võida enam ühtegi kihlvedu. (Timm võtab taskust pliiatsi jupi ja hakkab kirjutama) HÄRRA R. : Me peame tindiga alla kirjutama. (Härra R. hakkab naerma) HÄRRA R. : Tänan väga. TIMM: Palun. (Härra R. võtab ühe kahest eksemblarist murrab selle kokku ja pistab põue taskusse
Läbinud mitmesuguseid takistusi, kogenud palju uut ja saanud muuhulgas proovida ka rikka pärija elu võidab Timm tänu headusele ja sõpradele oma naeru tagasi. Raamat algab väga tabava tsitaadiga: ,,Uskuge:/ mis tõprast eristab meid- naer on see." Leian, et see lause vastab täielikult tõele. Naeruga suudab inimene üle olla julmusest, kadedusest ja kõikidest muudest pahedest. Sama kinnitab ka raamatutegelase Jonny lause: ,,Naer on sisemine vabadus."(lk 91) Naeruta inimene võtab endasse kõik halva ning lõpuks hakab ta end tundma õnnetuna ja kõiges süüdi olevat. Siin kohal võib näitena tuua teose tegelased, Timm Thaleri ja Taruki. Ajal, mil Timm elas rikka pärijana Taruki juures, nägi ta palju ülekohtust ja ihnusest tulenevat, kavalusega toime pandavat, kurjust. Tihti tundis Timm vajadust kõik see välja naerda, kuid kuna tal selleks võimalust polnud jäi see tema sisse. Sellest võis olla tingitud ka Timmi näo muutumine
jadaks. John püüab meeleheitlikult oma topeltelu päästa, teda abistab tema üürnik Stanley kes peab sõbra päästmiseks välja mõtlema ühe absurdsuse teise järel. Tegelasteks olid 43. aastane taksojuht ja kahe pere pidaja John Smith. Johni abikaasad Barbara ja Rose. Johni lasteks olid Kevin ja Becky. Johni üürnik oli Stanley ja tema isa . Mulle meeldis väga see etendus kuna see oli tõeline komöödia. Ühteki minutit ei möödunud ilma naeruta. Lava kujundus oli väga hästi ära kasutatud, kui kahe korterina. Samuti sobis ka lava keskele suur diivan mis andis ühtsuse tunde. Näitlejatest meeldis mulle enim Stanley, keda kehastas Jaan Rekkor. Ta oli väga naljakas ja loomulik, kuid samas ka natuke rumal. See tegigi asja huvitavaks sest ta ei teadnud kuidas igast olukorrast välja tulla ja ta mõtles selle korraga välja. Ka tegelased olid huvitavad.
aja jooksul sa ta aru,et naeru kaotamine oli vale tegu Timm vedas vahepeal kihla, et ta saab maailma rikkamaks inimeseks, kuna ta teadis, et kui ta kaotab, saab ta oma naeru tagasi. Kahjuks ta võitis selle. Ta sai siis maailma rikkamaks inimeseks, kuid ta ei olnud õnnelik. Parun Taruk ostis selle naeru, et tunda ennast rõõmsana ja tunda lõbu. See naer muutis teda leebemaks, ütles üks ta abiline. Naeru ei saa osta, sest on osa inimesest. Ilma naeruta ma ei saaks elada täisväärtuslikku elu. Naer võib muuta kõik.
Ta soovis ,et nad tema vastu sõbralikumad oleks ja aktsepteeriks. Müües maha oma naeru, kadus ka võime isegi naeratada .Isegi üritades kõigest väest, tekkis näole kõigest inetu grimass. Seoses naeru kadumisega, kadus ka võime inimesi võluda ja mõjutada. Samas oli tal võime kihlvedusid võita, kuid vaatamata raha hulgale ei läinud kurbus kuidagi üle. Lapsepõlv kadus ning elu muutus sisutuks. Lapsepõlv see on naer, ilma naeruta pole ka lapsepõlve. Nüüdsest õppis Timm väärtustama asju, mis olid enne olnud nii loomulikud. Ka Parun Taruk tahtis võita sõpru , südameid ja mõjutada inimesi. Taruk tahtis muutud inimese sarnaseks. Parun ostis endale isegi silmad ,kuid need tundusid loomulikud ainult kaugelt vaadates. Lähedalt vaatas silmadest vastu reeturlik pilk. Samas inimesed aksepteerisid teda rohkem, kuna ta naeris. Lõpuks, sõprade abi kasutades ja kuradit üle kavaldades, sai peategelane oma
orjanduslikust ühiskonnast vabaduse põhimõtte, feodaalühiskonnast seisuslikud privileegid, kapitalismist aga lahendamatud vastuolud.8 Spinoza kirjutas, et filosoof ei pea mitte ainult nutma ega naerma, vaid ainult aru saama. Nõukogude filosoofia ajalugu annab tunnistust, et päris nii see ei ole. Aru saada on mõistagi tarvis. Nutu võib teatud määral asendada naeruga või sellega ühendada (,,naer läbi pisarate"). Ilma naeruta jääks aga paljugi arusaamatuks. Ja kõige loomingulisemalt mõtlevad nõukogude filosoofid tihti naersid, et mitte nutta.9 Ammu on tähele pandud: ,,Naljaka üle naerda tähendab suhtuda sellesse täiesti tõsiselt." ,,Naer ei ole üldse naljaasi." (A. Herzen) 10 Nõukogude filosoofia ajalugu ei ole mitte ainult igavad dialektilise ja ajaloolise materialismi õpikud, mitte ainult loomingulise mõtte sähvatused nagu pärliterad teadusetaoliste
oled. Naeratusega võid sa ka mõnda oma sõpra või inimest solvata, kui sa naeratad valel ajal ja vales kohas. Naeratusega kaasneb põhiliselt ka naer. 15. Naer ja naeratus on kaks väga head asja, mis võivad ka sinu eluiga pikendada. Naeratusega on võimalik elu positiivse pilguga vaadata. Naeratus on hetk kui kõik tundub perfekne. Ma arvan,et naer ja naeratus on meie elus väga tähtsad.Ilma naeruta oleks elu väga igav.Ma arvan et naer ja naeratus ongi need mis teevad elu põnevaks. 16. Kõige kergem kedagi naeratama panna on ise naeratada.Näiteks naeratada kellegile keda sa nii hästi ei tea ,lood väga hea esmamulje.Mina täiesti usun ,et naeratamine loob sellise hea muheda keskonna. Kui sul on endal paha tuju on alati tore kui keegi teile naeratab see paneb ka su enda naeratama. 17
Ta soovis ,et nad tema vastu sõbralikumad oleks ja aktsepteeriks. Müües maha oma naeru, kadus ka võime isegi naeratada .Isegi üritades kõigest väest, tekkis näole kõigest inetu grimass. Seoses naeru kadumisega, kadus ka võime inimesi võluda ja mõjutada. Samas oli tal võime kihlvedusid võita, kuid vaatamata raha hulgale ei läinud kurbus kuidagi üle. Lapsepõlv kadus ning elu muutus sisutuks. Lapsepõlv see on naer, ilma naeruta pole ka lapsepõlve. Nüüdsest õppis Timm väärtustama asju, mis olid enne olnud nii loomulikud. Ka Parun Taruk tahtis võita sõpru , südameid ja mõjutada inimesi. Taruk tahtis muutud inimese sarnaseks. Parun ostis endale isegi silmad ,kuid need tundusid loomulikud ainult kaugelt vaadates. Lähedalt vaatas silmadest vastu reeturlik pilk. Samas inimesed aksepteerisid teda rohkem, kuna ta naeris. Lõpuks, sõprade abi kasutades ja kuradit üle kavaldades, sai peategelane oma naeru tagasi.
Vanaema, kes talle alati maitsvaid pannkooke küpsetas. Ja koer, kellega lapsepõlves nii palju päevi sai koos veedetud. Kõik need lõhnad, kogemused rõmud ja mured, pisarad ja naeratused, millest ta ilma jääks. Ta jääks väga paljust ilma, kuid see ei oleks võrreldav sellega, mida ta südames tundis. Ta ei suudaks kunagi enam täisväärilist elu elada, mitte kunagi. Ta edasine elu oleks olnud ainult üks kannatuste ja pisarate rada, ilma rõõmu ja naeruta. Sellisel elul ei oleks mõtet. Ta hakkas hüppama. Ta ei hoolinud sellest, mida teised siis tunneksid, sest temal oleks parem kasutada varuväljapääsuna enesetappu.See oleks olnud kõige kergem tee. Ta vaatas viimast korda tagasi, justkui hüvastijätkuks viipas käega. Selline oligi siis lõpp. Kõik paremad ja halvemad asjad jooksid tüdruku silme eest läbi. Nüüd, kohe, on see läbi, nüüd ja kohe... Ta sulges silmad ja... Viimasel hetkel tuli tal silme ette poisi naeratav kuju
· muundumised Selek Bei · peegeldused · silmad 6. Esseeteema: Elu ilma naeru ja naeratusteta · naer Püüa end asetada Timmi olukorda – kuidas oleks ela- · geomeetria da ilma naeratamise ja naeruta? Kirjelda, mida võime · hipodroom naerda sinu jaoks tähendab ning mida selle kaotamine · hasartmängud sinu elus muudaks. ·3·
Timm, kellel oli suur varandus: tema siiras nakatav naer ja süütu hing, vahetas selle võime vastu võita kõik kihlveod ja nii lõpetada oma rahaline vaesus. Raha ja varandus aga ei teinud teda õnnelikuks. Kui ta oli kaotanud oma naeru, alles siis sai ta aru, et on midagi mida raha eest osta ei saa, aga millel on hoopis suurem väärtus, kui mistahes varandustel kokku. Rikkus kaotab mõtte ilma rõõmu, hingerahu, puhta süütu meele ja naeruta. Naer andis talle sisemise vabaduse ja siis oli elul hea maitse. Tihti on nii, et inimesed tahavad endale midagi, mida neil ei ole ja tähtsustavad midagi, mida neil tegelikult vaja ei ole, hoopis rohkem, kui seda, mis neil on. Püüdlevad asjade ja väärtuste poole, mis neid tegelikult õnnelikuks ei tee. Ja on valmis selleks ohverdama ja loobuma paljust hoops väärtuslikumast. Kaotatakse head suhted oluliste inimestega, sõbrad, vahel isegi pered
Intertekstuaalsus, fragmentaarsus, eklektika, Autori osalemine teose tegelasena, Postmodenistlik kirjanik saab kirjutada ainult iroonilises võtmes 2. Linda Hutcheon peab paroodiat “postmodernismi perfektseks vormiks” (Hutcheon 2000: 11). Lisaks näeb Hutcheon postmodernismi ühe iseloomus- tavama joonena “ajaloolist metafiktsiooni” 3. Fredric Jamesoni meelest on postmodernismile omane pastišš. Pastišš on “tühi, ükskõikne paroodia”, paroodia ilma naeruta, ilma satiirilise impulsita, imiteerimine. Autori suhtumine ei ole seega satiiriline, vaid ükskõikne. Pastišš on “kuju tühjade silmadega” 4. 5. Nii lugeja kui ka tegelane on püütud lõksu, kus ta peab tegema valikuid (millist käänakut või tähendust valida), ja puudub vähimgi vihje selle kohta, millist otsust teha. Ka teksti ennast võib pidada tühjaks labürintseks struktuuriks, tühjaks varjumaailmaks, mis vaid ootab lugeja sisenemist
the kreisi uans mis siis lõppes pärast esimest hooaega sest no telejaam tõmbas stepsli seinast välja [ja] J.M: [no=juhtub] selliseid [läbikukkumisi] 49 K: [apsoluutselt] aga aga koomikule ä on see selge märk võib-olla sellest et ä ta=i ole naljakas ta=i naeruta kedagi ta=ei tee inimestel tuju paremaks [ta=ei] J.M: igal=juhul nüüd me oleme siin natuke aega tõsised kui robin uilliamsi nimi meelde tuleb (.) aitäh timo tiiner siin muljeid vahendamast (.) järgmiseks räägime ühest ühest uuest digikaardist mida häirekeskus homme esitleb (.) see on väidetavalt tõeline revolutsioon inimeste päästmisel (.) projektile on õl õla alla pannud šveits rahastas seda kaheksakümne=viie protsendi ulatuses ja teada saada kuidas ühe kaardiga siis
nimel rügama. ,,Ametniku surm" toimub sündmus kus ,,väike inimene" aevastab kindralile kukklasse ja vabandama, kuigi kindral on talle andestanud jätkab ta vabandamist ja lõpuks sureb. ,,Paks ja peenike", ,,Mure", ,,Daam koerakesega". Tsehhov püüdis elu põhiolemust tavaliste sündmuste kaudu, püüab võimalikult täpselt kirjeldada elu, kuid ei anna hinnangut. 27 Draamateosed: naer ilma naeruta. ,,Kajakas", ,,Kolm õde" rutiinist pääsemine, ,,Kirsiaed" Venemaa sümbol. ,,Palat nr. 6"(1892) Novellis on vaatluse all aktiivse ja passiivse eluhoiaku probleem, argikurjuse vastu võitlemise mõttetus või mõttekus. Tegevus toimub Venemaa väikeses linnas, haigla räpases hoovimajas, vaimuhaigete palatis nr. 6. Koridoris rämpsuhunnikus lesib Nikita, kes haigete järele vaatab ning võimalusel neid ära kasutab. Nikita peksab vaimuhaigeid, sest arvab, et muidu puuduks
3974. Armukadedus ei ole armastus, vaid ebakindlus. 3975. Seltsiks kaotatud unistused. 3976. Peale kaklust rusikatega ei vehita. 3977. Väike flirt, paagid tühjaks ja adjöö. 3978. Enne ei saa puhtaks kui veidi räpaseks saad. 3979. Kooselu argipäev. 3980. See suhe, mis ei saanud alata, sai nüüd läbi. 3981. Uidata ei maksa, kui taevas mässab. 3982. Nõrk ei saa kunagi andestada. Andestamine on tugevate tunnus. 3983. Päev naeruta on raiskuläinud päev. 3984. Armastus võidab kõik. 3985. Hea kuulaja mitte ainult ei ole kõikjal populaarne, vaid natukese aja pärast ta ka teab midagi. 3986. Antud lubadus on tasumata võlg. 3987. Kui sa ei tunne mitte kunagi hirmu, häbi ega valu, tähendab see, et sa ei riski mitte kunagi 3988. Näe vaeva, et mis tahes oskusega silma paista. 3989. Ära kunagi õõnesta kellegi julgust, kui ta pidevalt edusamme teeb, ükskõik kui aeglaselt. 3990
annaabi.ee 
