Tallinna Rahumäe Põhikool Tai naeratuste maa Uurimistöö Koostaja: Liisi Lota Pals 8.A klass Juhendaja: õpetaja Mare Salu Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1. Asukoht.............................................................................................................. 5 2. Loodus................................................................................................................ 5 3. Kliima................................................................................................................. 6 4. Ajalugu............................................................................................................... 6 5. Valitsus.......................................................................
väljendatavat emotsiooni Mitterverbaalsete kanalite tunnused, mis on olulised valetamise hetke fikseerimisel: · Muutus peegeldab valetamist Silmaava muutus Silmapilgutuse sagedus Adaptorid Foneetiliste ja grammatilsite vigade arv kõnes Ebakindlus rääkimise ajal Hääle kõrgus Eitava sisuga väidete arv Irrelevantsed teemaarendused Sümmeetrilised näoväljendused · Muutus ei peegelda valetamist Silmside Naeratuste arv Pea liigutused Zestid, v.a. adaptorid Õlakehitused Jalgade liikumised Pooside muutused Vastusreaktsiooni aeg ja pikkus Kõne kiirus Enesekesksed väited.
Suur aitäh teile. Armsad lõpetajad. Teid täname me selle eest et olete meil olemas, et pakute meile neid suurepäraseid hetki , et saame näha maalima läbi teie silmade. Me saime justnagu veelkord käia põhikoolis , teha eksameid , see kõik on olnud fantastiline muidugi peale matemaatika eksami, sest seda ei tahaks meist küll keegi uuesti teha Täname teid nende viite eest mis ikka imelikul kombel on meie eneseuhkust kõdistanud ja täname teid nende naeratuste ja armastuse eest mis olete meiega jaganud. Armsad lõpetajad , tulevik on teie, soovime tuult teile tiibadesse ja mitte nii nagu laulusalm ütleb, et tahaksin lennata aga mitte eriti kõrgelt, vaid kui lennata siis ikka juba eriti kõrgelt! Soovin teile suurepärast suve!
· Valitsev usk kalvinism, mis eitas kriku pilte · Pildid väikese mõõtmelised ja kunstnikke kutsusi ,,väikesteks hollandlasteks" · Maaliti natüürmorte, iseloomulik spiraalselt kooritud tsitrusvili · Maaliti ka igapäeva olustikku ja maastikke. Lisaks ka paraadportreesid. · Skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuur kujutab sageli valgust ning kujud asuvad hoonetes olevates nissides. Kuulsaim skulptor Bernini Frans Haes 1580-1666 · Kõige vingemate naeratuste maalija · Oli 12 last, armastas viina juua ja kakelda. · Esimene, kes hakkas maailma lahtiste pintslilöökidega · Kuulsaim teos ,,Malle Babbe ehk Harlemi nõid" Jan Vermeer van Delft 1632-1675 · Maalinud 35-40 maali · Tema põhivärvid olid kollane, valge ja türkiis-sinine · 1625 a. ainus signeeritud ja dateeritud teos ,,Kupeldaja" · Kasutas piltide maalimisel camera obscurat · Tema kuulsaim teos ,,Maalikuntsniku ateljee" · ,,Pitsikuduja" ja ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga"
Lõuna-Aasia maadega omased vähem arenenud riikide tunnused – alatoitumus ning elanikkonna suhteliselt suur hõive põllumajanduses. Kokkuvõttes võib öelda, et Tai on riik, mis on viimase sajandi jooksul teinud läbi suuri muutusi – kujunenud on miljonilinnad ning kõrgelt arenenud tehnoloogia, samas on maapiirkonnad endiselt eelmises arengustaadiumis. Elanikkonna igapäeva elu erineb suurelt maa- ning linnapiirkonnas. Sarnaselt varieeruva kliimaga on naeratuste maal Tais ka põllumajandus äärmiselt mitmekesine. Kasvatatavad kultuurid erinevad riigi eri piirkondades ning kuigi põllukultuuridest saadav tulu on kahanenud, mängib kodumaine toodang elanikkonna igapäevaelus suurt rolli. Valitsus üritab endiselt tõsta põllumajanduslikku tootlikkust, et elanikkonna sissetulekuid suurendada ning elustandardit parandada. Selleks, et tulevikus riigi kiire areng tagada, peaks minu meelest valitsus eelkõige töötama
Ebameeldivad emotsioonid pidurdavad soolte peristaltikat. (3, 229) 10 3.2 Emotsioonide osa suhtlemises Emotsioonide väliseid väljendusi peetakse nn. mitteverbaalseks suhtlemisvahendiks. On olemas tunnete keel, eriline kood, mille abil me anname teada oma tundmustest. Tahtmatute reflektoorsete väljendusreaktsioonide sünnipärane alus diferentseerub, muutub, areneb peente nüanssidega täidetuid pilkude, naeratuste, miimika, zestide, pooside, liigutuste keeleks, mille kaudu ka siis, kui vaikime, ütleme üksteisele nii palju. Väljendusevälised skeemid omandab iga laps juba varases lapsepõlves; ta võtab need üle lähedastelt inimestelt. Miimika, zestid, poosid, intonatsioon on selliste skeemide elemendid, n.-ö. emotsionaalse keele sõnastik. On arusaadav, et vanemate tähelepanuta ja armastuseta kasvanud lastel on tundmused vähem arenenud, nad omandavad vaid lihtsustatud skeemid
Visiitkaarti peab ulatama jaapanikeel üleval pool. Kaartide vahetamisega kaasneb kummardus. Kuumardus nõuab meestelt jäika, täisnurkset kummardust, kusjuures käed on pükste küljeõmblustega paralleelselt. Naistelt sama, aga käed on rinnal risti või selja peal. Naeratamine ja teised mitteverbaalsed suhtlemisvormid käivad samuti meshi vahetamise juurde. Hiinas, Lõuna-Koreas, Tais ja Indoneesias on analoogiliselt Jaapaniga mittepuudutamise kultuur. Sama kehti visiitkaartide, naeratuste, kummarduste kohta. Kui teile Tais, Hiinas või Lõuna Koreas ja tegelikult ka mujal Kagu-Aasias visiitkaardi vahetuse juures plaksutatakse, on viisakas vastu plaksutada (tore komme, peaks ka Eestis juurutama). 3. Madala kontekstuaalsusega otsesed või kõrge kontekstuaalsusega kaudsed suhtlejad? Ida-Aasia: Jaapan, Lõuna-Korea ja Hiina Jaapan: Jaapanlased kasutavad peaaegu ainult madala kontekstuaalsusega suhtlemist. Sõnad iseenesest
lõbusust, odav shokolaadikarp toob kaasa sulavrõõmsa tänulikkuse, kokapudel on sõnulseletamatu õnne allikas, isegi uut plaastrit tervitab rahuloluümin. Tõeline naine limpsab keelega üle huulte, avab suu ja välgutab oma hambaid, kui ilmuvad fotograafid: Tema peab oma abikaasa filmiesilinastusele tulema rõõmujoovastuses, või hakatakse kohe tagaselja sosistama mehe ebaedust. Playboy-Jänku olemise kutsehaigus on kohustuslike naeratuste tõttu valutavad näomusklid. 9 3.Soorolli stereotüüp Soorolli stereotüüp on need omadused, mida ühele soole peetakse rohkem omasteks. Aegade jooksul on need muutunud Jane Pilcher ja Imelda Whelehan defineerivad "soostereotüüpi" kui normeeritud ja sageli halvustavat ideed või kujutlust, mida omistatakse indiviidile tema soo alusel. Nad väidavad, et stereotüüp on
andmeid esitada. Sagedamini kasutatakse järgmisi meetodeid: · pilapiltide tehnika (cartoon techniques). Respondentidele näidatakse võimalikult üldjoonelisi pilte inimestest uuringuteemaga seotud situatsioonides ja palutakse kirjeldada, mis võib juhtuda, või vastata küsimusele, mis on kirjutatud ühe tegelaskuju pea kohale. Kujud peavad olema joonistatud võimalikult neutraalselt, ilma naeratuste ja kulmukortsudeta. Selle tehnika kasutamine on eriti edukas tarbijate ostukäitumise uurimisel ja potensiaalsete ostjate isiklike huvide tundmaõppimisel; · sõnaassotsiatsioonide tehnika. Sõnaassotsiatsioonide tehnika nõuab respondendilt esimese pähe tulnud sõna või mõtte kirjutamist pärast seda, kui uurija on esitanud oma lähtesõna või mõtte. On kaks lähenemist: kas soovitakse võtmesõnale ainult ühte vastusõna või sõnade seeriat
annaabi.ee 
