Petra kaljulinn Ingrid Müürisepp Dean Burgon kirjeldab oma auhinnatud luuletuses 1845. a. Petra linna `'roosipunase linnana, mis on sama vana kui pool maailma ajast.'' Kaugel horisondil võib näha päikesevalguses "roosipunase linna" punaseid kaljusid. Mägedest ümbritsetud linna ühendustee muu maailmaga on kitsas ja järskude seintega. Linna rajasid muistsed nabatealased 6 sajandil e Kr. Liivakivist seintest tahuti välja mitmekümne meetrikõrguseid fassaade, hiiglaslikke hauakambreid, templeid ja ka veetrasse, mis varustaks linna veega Petra kauneim monument kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El Khazneh templi fassaad. Ad Deirik nabateaanlaste kuningale p[hendatud tempel, kuid 4. dal sajandil kristlaste poolt ristitud kloostriks. Klooster on Petra kõige suurem ehitis või skulptuur.
Petra mäe punasesse liivakivisse raiutud ebatavaline templi- ja hauakambrikompleks on vapustav segu inimese ja looduse kätetööst. 1. Sajandil tekkis ja õitses siin nabatealaste, kunagise araabia päritolu nomaadide hõimu suur ja rikas linn. Kõrgajal võis linnas elada kuni 20 000 inimest. Nüüd asustavad Petrat vaid surnud ja jumalad. Varajasemad hauakambrid ja templid, mis pärinevad aastast 300 e. Kr., on ranges egiptuse ja assüüria stiilis. Hiljem arendasid nabatealased välja oma hilisgooti stiili. Petra on raiutud välja kaljust keset Jordaania kõrbe peaaegu läbipääsmatut mäeahelikku ja isegi tänapäeval pääseb sinna vaid jalgsi või hobusega. Rada lookleb kitsalt Moosese orust ja on paiguti vaid meeter lai. Mäekülgedel on kaljusse nikerdatud kanalid, mida kasutati vee toomiseks. Raja lõppedes avaneb vapustav vaade Petrale : punaselt kumav Nabatea tempel. Petra oli strateegiliselt iidsete kaubateede ristumiskohas kihades
osake kalendrist nind kevadisel ja sügisel pööripäeval tekitavad imelise valguse ja varjude mängu. Chichen Itza's on veel maiade ehituskunsti nagu Sõdalaste tempel, Tuhande samba saal, Jaaguari tempel ja Ohvriallikas, mille kirjeldamiseks sõnadest ei piisa. Petra kaljulinn Petra kaljulinn on siiani säilinud antiikaja aare, mis on peidus taevani kõrguvate kaljuseinte vahel. 6.sajandil e.Kr. rajasid linna nabatealased. Petra läks Roomlaste kätte ja peale 363.aasta maavärinat vajus vaikselt unustusse, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Lohann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. Linnani läheb tee läbi kilomeetripikkuse kitsa lookleva mäekuru, kuni avaneb hingemattev vaatepilt punaka valguse kumas joonistatud kaljuseinast välja Petra kauneim monument, kõrgete nikerdatud sammastega silmapaistev El-Khazneh templifassaad. Peale seda,
Areeni all asusid müüritud käigud, loomapuurid ja rekvisiidiruumid. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist tellised, mille paikaladumisel ei kasutatud mörti. Kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist. Petra kaljulinn Jordaanias Tänapäeva Jordaanias asuva Petra kaljulinna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. 106. aastal vallutasid nabatealaste pealinna roomlased. Pärast 363. aasta maavärinat vajus linn vaikselt unustusehõlma, kuni Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt selle 1812. aastal taasavastas. 1985. aastast kuulub Petra ajalooline linn oma amfiteatri, sammastike ja ehitistega UNESCO kaitse alla.
Ta suri 1630 neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Ehitus algas 1632 ja lõppes 1648. Ehitusel töötas 20 000 inimest. Ehitusmaterjalide veoks kasutati üle 1000 elevandi. 2) Petra kaljulinn. Petra kaljulinn on tõeline siiani säilinud antiikaja aare, mis on peidus pea läbimatute, taevani kõrguvate ja päikest varjutavate kaljuseinte vahel. Linna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr. Hiljem läks Petra roomlaste kätte ning pärast 363. aasta maavärinat vajus vaikselt unustusehõlma, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. Tee linnani läheb läbi kilomeetripikkuse kitsa kõrgete kaljuseinte vahel lookleva mäekuru. 3) Lunastaja Kristuse kuju. Brasiilias Rio de Janeiros Corcovado mäetipus
Nii või teisiti, üks imelise ärkamise koht see on. Kõige parem on muidugi avastada kivilinna maagiat ise. Kasvõi oma laupa vastu püha Intihuatana kivi toetades, sest kivi võib avada Sulle vaimude maailma vähemalt seal käinud on seda tunnistanud Petra kaljulinn on tõeline siiani säilinud antiikaja aare, mis on peidus pea läbimatute, taevani kõrguvate ja päikest varjutavate kaljuseinte vahel. Linna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. Hiljem läks Petra roomlaste kätte ning pärast 363. aasta maavärinat vajus vaikselt unustusehõlma, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. See kalju seest väljatahutud ja nikerdatud fassaadidega punaroosa linn on täis müstilist sarmi, mis paneb imestusest tarduma igaühe, kes linna siseneb.
Läbi müüri suudeti tungida vaid kahel korral. Petra kaljulinn Petra - kalju sees peidus olev linn. Jordaanias asuv Petra kaljulinn on tõeline siiani säilinud antiikaja aare, mis on peidus pea läbimatute, taevani kõrguvate ja päikest varjutavate kaljuseinte vahel. Mägedest ümbritsetud linna ühendustee muu maailmaga on kitsas, järskude seintega kanjon. Piirkonna tunneb ära roosa värvi poolest, seetõttu Petra linna kutsutakse ka roosaks linnaks. Linna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. Hiljem läks Petra roomlaste kätte ning pärast 363. aasta maavärinat vajus vaikselt unustusehõlma, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. See kalju seest väljatahutud ja nikerdatud fassaadidega punaroosa linn on täis müstilist sarmi, mis paneb imestusest tarduma igaühe, kes linna siseneb.
Kuid majaka kõrguseks antakse ligilähedaselt 135 meetrit. Pharose tuletorn oli ühtlasi ka vaatluspunkt ja kindlus (seal asus suur garnison). [1, lk 136-139] 10 8. Petra kaljulinn Petra kaljulinn on tõeline siiani säilinud antiikaja aare, mis on peidus pea läbimatute, taevani kõrguvate ja päikest varjutavate kaljuseinte vahel. Linna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. Hiljem läks Petra roomlaste kätte ning pärast 363. aasta maavärinat vajus vaikselt unustusehõlma, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. See kalju seest väljatahutud ja nikerdatud fassaadidega punaroosa linn on täis müstilist sarmi, mis paneb imestusest tarduma igaühe, kes linna siseneb.
taevani kõrguvate ja päikest varjutavate kaljuseinte vahel. Linna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. Hiljem läks Petra roomlaste kätte ning pärast 363. aasta maavärinat vajus vaikselt unustusehõlma, kuni 1500 aastat hiljem Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt linna taasavastas. See kalju seest väljatahutud ja
monumentaalse kalmistuga. Petras kunagi asunud majad olid ilmselt ehitatud savist ja need on tänapäevaks kadunud. Petrsa on paik, kus tekib palju vastuseta küsimusi ning salapärasuse loor muudab selle niigi suurejoonelise koha veelgi haaravamaks. 6. sajandil e. Kr. saavutasid nabatealaste rändkarjakasvatajate hõim ülemvõimu ühes järsunõlvalises orus Jordaanias Araba maastikuala idaosas Araba ja Surnumere vahel. Saanud oma kontrolli alla tähtsamad kaubateed, muutusid nabatealased võimsaks ja jõukaks rahvaks. Petra on nabatealaste pärandus. Algul arvati, et tegemist on iidse linnaga, kuid hiljem saadi aru, et Petra ehitiste näol on hoopis tegemist üle 900 meetri kõrgusele merepinnast 17 läbipääsmatutesse mägedesse raiutud hauakambritega. Osa hooneid järgib märkimsväärselt antiikarhitektuuri traditsioone, teiste juures märkame nabatealasteke omaseid
annaabi.ee 
