seotud lokaalsete amüloidoosidega nagu näiteks Alzheimeri tõbi. Alzheimeri tõve korral on iseloomulikuks patoloogiliseks leiuks amüloid naastud ajus. Seda leidu kasutatakse ka tihti antud haiguse diagnoosi kinnitamiseks. Amüloid naastud koosnevad puntrast korrapäraselt paigutunud fibrillaarsetest agregaatidest, mida kutsutakse ka amüloid fibrillideks. Fibrillid on hargnematud, tihedalt omavahel seotud, paiknedes üksteise peal ning moodustavad lahustumatuid kiude amüloid naastudes. Amüloid naastude ladestused paiknevad väljaspool neuronit ning häirivad neuronite omavahelist interaktsiooni, mis viib neuronite hukkumiseni. Amüloid hüpoteesi kohaselt on Alzheimeri tõve patofüsioloogias olulisel kohal just beeta-amüloidid, mis aggregeerudes moodustavad amüloidi fibrille. Hävinevad eelkõige ajurakud, mis vastutavad informatsiooni töötlemise, salvestamise ja vastuvõtmise eest. Amüloidoosiprotsess ehk amüloidide ladestumine on pöördumatu protsess.
Peensoole funktsioon toidukördi edasitoimetamine soole peristaltiliste ja pendelliigutuste abil. Selle puhul liigub üks kontraktsioonilaine edasi, teine tagasi, mille tulemusel soolesisaldis loksub ühel ja samal lõigul mitu korda. Kõik see soodustab täielikumat imendumist. Peensole mahla sekretsioon, täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine hatu enterotsüütides, kaitse bakterite vastu (solitaarfolliikulites, Peyeri naastudes), kes on veel elama jäänud mao HCl toimest hoolimata, hormoonide pankreosümiin koletsüstokiniin ja sekretiin sekretsioon, toitainete resorptsioon. 2 Pankrease poolt toodetavad seedeensüümid amülaastoimib süsivesikutele, lipaastoimib rasvadele, trüpsinogeen toimib valkudele. Maks Laguproduktide ekskretsioon
ensüümid, nende tekkekoht, funktsioon. Peensoole funktsioon- toidukördi edasitoimetamine soole peristaltiliste ja pendelliigutuste abil. Selle puhul liigub üks kontraktsioonilaine edasi, teine tagasi, mille tulemusel soolesisaldis loksub ühel ja samal lõigul mitu korda. Kõik see soodustab täielikumat imendumist. Peensole mahla sekretsioon, täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine hatu enterotsüütides, kaitse bakterite vastu (solitaarfolliikulites, Peyeri naastudes), kes on veel elama jäänud mao HCl toimest hoolimata, hormoonide pankreosümiin- koletsüstokiniin ja sekretiin sekretsioon, toitainete resorptsioon. Pankrease poolt toodetavad seedeensüümid- amülaas-toimib süsivesikutele, lipaas-toimib rasvadele, trüpsinogeen - toimib valkudele. Maks- Laguproduktide ekskretsioon. Eemaldab aminohapetest lämmastiku ning töötleb selle uureaks, mis eritatakse uriiniga . Eritab veel sapiga hemoglobiini laguprodukte
Vasuvõtlikud: koer, rebane, hunt, skunk, karu Põhjustab ägedat ja kroonilist hepatiiti, respiratoortrakti kahjustusi, konjunktiviiti, entsefalopaatiat, neriiti. Neerude inektsioon on seotud viruuriaga, mis on oluline viiruse levikul. Paranenud koerad võivad viirust levitada kuni 6 kuud. Viirus levib: Uriini, väljaheidete ja süljega Nakatumine toimub nasofarüngeaalselt, oraalselt, konjunktiivi kaudu. Viiruse esmane replikatsioon toimub tonsillides ja Peyeri naastudes, vireemiaga kandub viirus endoteeli- ja parenhüümirakkudesse ning paljudesse kudedesse põhjustades neerudes, maksas, põrnas ja kopsudes hemorraagiaid ja nekroosi. Samuti põhjustab viirus massilist hepatotsüütide destruktsiooni. Paranemise faasis ja peale vaktsineerimist võib tekkida kornea ödeem (sinine silm). Ödeem on tingitud viirus-antikeha kompleksist, mis deponeerub tsiliaarkeha väikestesse veresoontesse, takistades normaalset vedeliku vahetust korneas
(enterokinaasi). Peensoole funktsioon 1. toidukördi edasitoimetamine soole peristaltiliste ja pendelliigutuste abil.Selle puhul liigub üks kontraktsioonilaine edasi, teine tagasi, mille tulemusel soolesisaldis loksub ühel ja samal lõigul mitu korda. Kõik see soodustab täielikumat imendumist 2. peensole mahla sekretsioon 3. täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine hatu enterotsüütides 4. kaitse bakterite vastu (solitaarfolliikulites, Peyeri naastudes), kes on veel elama jäänud mao HCl toimest hoolimata 5. hormoonide pankreosümiin-koletsüstokiniin ja sekretiin sekretsioon 6. toitainete resorptsioon Tartu Tervishoiu Kõrgkool 17 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond KÕHUNÄÄRE e.pankreas pancreas
- peensoole eritatav soolenõre sisaldab disahhariide lõhustavaid ensüüme, soole epiteelis on rohkesti lima eritavaid karikrakke. Peensoole funktsioon: 1. Toitkördi edasitoimetamine soole peristaltiliste ja pendelliigutuste abil. See soodustab imendumist. 2. Peensoole mahla sekretsioon. 3. Täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine hatu enterotsüütides. 4. Kaitse bakterite vastu (solitaarfolliikulites, Peyeri naastudes), kes on ellu jäänud mao HCl toimest hoolimata. 5. Hormoonide pankreosümiin-koletsüstokiniinja sekretsiin sekretsioon. 6. Toitainete resorptsioon. Peensoole osad: 1) kaksteistsõrmiksool e duodeenumDUODENUM ● u 25cm, algab maolukutist, paikneb suures osas mediaantasapinnast paremal L1-3 (lumbalis) kõrgusel, ümbritseb kaarena kõhunäärme pead; ülemine osa puudutab maksa, alanev osa paremat neeru, taga on aort ja alumine õõnesveen
põdevatelt rebastelt. Koertele põhjustab viirus ägedat hepatiiti, respiratoortrakti kahjustusi, konjunktiviiti, entsefalopaatiat, kroonilist hepatiiti, nefriiti. Neerude infektsioon on seotud viruuriaga, mis on oluline viiruse levikul. Paranenud koerad võivad viirust eritada uriiniga kuni 6 kuud. Lisaks levib viirus väljaheidetega ja süljega. Patogenees: Nakatumine toimub nasofarüngeaalselt, oraalselt, konjunktiivi kaudu. Viiruse esmane replikatsioon toimub tonsillides ja Peyeri naastudes, vireemiaga kandub viirus endoteeli- ja parenhüümrakkudesse ning paljudesse kudedesse põhjustades neerudes, maksas, põrnas ja kopsudes hemorraagiaid ja nekroosi. Viirus põhjustab massilist hepatotsüütide destruktsiooni. Tekivad intratsellulaarsed inklusioonid hepatotsüütides. Paranemise faasis ja 8-12 päeva pärast vaktsineerimist koerte adenoviirus-1 atenueeritud vaktsiiniga võib tekkida kornea ödeem (“sinine silm”). Ödeem on tingitud viirus-antikeha kompleksist, mis
lümfotsüüdi pinnal asuvate retseptorite abil. Retseptoriteks on membraanile toodud antikehad. Immuunsüsteemis on miljoneid erisuguse antigeenispetsiifikaga lümfotsüüte, millest ainult väheseid aktiveeritakse paljunema ja seega suuri kloone moodustama. Kloon on ühe raku paljunemisel tekkinud rakupopulatsioon. B lümfotsüüdid- nimetus tuleb Bursa of Fabricius järgi, on lindudel. B-lümfotsüüte: 50% põrnas, 25% lümfisõlmes 15% veres. B-rakud võivad valmida luuüdis ja Peyeri naastudes. Esinevad luuüdis, lümfisõlmedes, põrna valges pulbis, tonsillides, gastrointestinaaltrakti lümfaatilises koes. Moodustavad lümfifolliikuleid, mille aktivatsioonil arenevad folliikuli keskel heledamalt värvuvad idutsentrid blastrakud, millest üks osa moodustab mälurakud ja teine osa transformeerub immuunglobuliine sünteesivateks plasmarakkudeks. B-lümfotsüüdi pinnal on IgM pinnaantigeen, mis määrab pinnaretseptori
Pentoni aluse valgu toksilisus põhjustab raku mRNA transpordi ja valgusünteesi inhibitsiooni. Levib aerosooliga, lähedasel kontaktil või fekaaloraalselt, tekitamaks neeluindektsiooni. Näppudega silma. Viirus infitseerib hingamistrakti, seedetrakti, konjunktiivi ja kornea limaskestaepiteeli rakke, põhjustades otsest rakukahjustust. Haiguse määrab serotüübi koetropism. Viirus persisteerub lümfoidkoes (tonsillides, adenoidides, Peyeri naastudes). Vireemia võib tekkida pärast algset lokaalset replikatsiooni, kuid disseminatsioon on tõenäolisem immuunkompromiteeritutel. Profülaktikas ja haiguse taandumiseks on olulised antikehad. Antikehad kaitsevad ainult sama serotüübiga reinfitseerumise eest. Rakuline immuunsus on oluline viiruse paljunemise pärssimises. Peremehe immuunmehhanismide eest kaitsevad väiksed viirus-seotud RNAd (VA RNAd), mis takistavad IFN-indutseeritud
annaabi.ee 
