saanud hoo sisse, alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud. Näiteks 19. sajandil oli volbripäev eestirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni. Ka Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil. Sinna sõitsid enamalt jaolt peremehed, kuid ka muu "kunste" valdav rahvas. Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel. Nii oli see vanal ajal. Päris uuel ajal liiguvad
kõige kiiremat teed. /// Marsruutimise kujutamiseks kasutatakse graafe. Graafid kujutavad ruutereid ja graafide servad on füüsilised ühendused. // ,,Hea" rada tähendab enamasti odavat rada. // Marsruutimise elemendid: sammude arv, maksumus, viivitus, läbilaskevõime. //// ==> Kas globaalse või hajutatud infoga: Globaalne: kõik ruuterid omavad infot topoloogia, ühenduskulude kohta (Link state algoritmid). // Hajutatud: ruuter teab oma naabreid, ühenduskulu naabriteni; kogu tee maksumuse arvutamine iteratiivne, vahetatakse infot naabrite vahel (Distance vector algoritmid). ==> Kas staatilsied või dünaamilised: Staatilised: võimalikud teed muutuvad harva. // Dünaamilised: võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. ==> Adaptiivne marsruutimine on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis.
tähendab üldjuhul kõige kiiremat teed. /// Marsruutimise kujutamiseks kasutatakse graafe. Graafid kujutavad ruutereid ja graafide servad on füüsilised ühendused. // „Hea“ rada tähendab enamasti odavat rada. // Marsruutimise elemendid: sammude arv, maksumus, viivitus, läbilaskevõime. //// ==> Kas globaalse või hajutatud infoga: Globaalne: kõik ruuterid omavad infot topoloogia, ühenduskulude kohta (Link state algoritmid). // Hajutatud: ruuter teab oma naabreid, ühenduskulu naabriteni; kogu tee maksumuse arvutamine iteratiivne, vahetatakse infot naabrite vahel (Distance vector algoritmid). ==> Kas staatilsied või dünaamilised: Staatilised: võimalikud teed muutuvad harva. // Dünaamilised: võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. ==> Adaptiivne marsruutimine – on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis.
Igal lülil on oma kindel 1983 tutvustas ISO töö tulemust, OSI raammudelit - avatud süsteemide ühendamise mudelit. OSI (Open Systems Interconnection) Meili saatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient (user agent) ja neid siduv SMTP. SMTP: Simple mail transfer hind. Graafi tipp, millest alustatakse, märgib endale üles tee hinnad otseste naabriteni. Kui otsesed naabrid ei olda, siis märgitakse raammudeli kohtaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajaminevad funksioonid 7 kihi vahel. Iga kiht suhtleb otseselt vaid protocol. Kasutab TCP-d, et usaldusväärselt kanda e-mail kliendilt serverile (port 25). Toimub otsene ülekanne saatvalt serverilt hinnaks lõpmatus. Järgmisena pöördutakse naabri poole, kelleni oli tee kõige odavam. Vaadatakse üle tema otsesed naabrid ning kui
tänapäeval saanud hoo sisse, alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia)etendustega pidusid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Kindlasti on volbripäev üks neid päevi, mille kombestik on ajast aega tugevasti muutunud. Nõidade peod polnud kõikjal ühtviisi tuntud. Näiteks 19. sajandil oli volbripäev eestirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni. Ka Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil. Sinna sõitsid enamalt jaolt peremehed, kuid ka muu "kunste" valdav rahvas. Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel. Nii oli see vanal ajal. Päris uuel ajal liiguvad
Nüüd pääseme ka z-ini ja uxyz puhul on tee väärtus 1+1+2=4. Kõikide muude tippude kaudu minnes oleks väärtus suurem ehk kõige minimaalsem tee tipust u tippu z on uxyz. Nii ühe võimalusena marsruuterid töötavad. Neil on olemas kogu täisinfo võrgu kohta ja sellest lähtuvad kasutades Dijkstra algoritmi, siis saadaksegi valmis graaf ja tekib marsruutimistabel. 29. Distance vector marsruutimisalgoritm Info on olemas naabrite käes, paneme juurde hinna naabriteni ja vastavalt sellele tekitame tabeli. Kui tabelis mingi asi muutub, siis saadame selle info omakorda naabritele tagasi. See tähenda seda, et selle algoritmi puhul tuleb panna juurde hind endast naabrini ja selle järgi leida parim tee. dx(y)=minv{c(x,v)+dv(y)} Tee x-ist y-ni on tee c (x-ist v-ni) ehk vahetu naabriga ja sellele lisaks dd(y) (v-st y-ni). See tähendab, et naabrid annavad informatsiooni, kuidas nendest kuhugi pääseb ja mina panen juurde selle, kuidas
Teoorias on see see saavutatav nõnda, et iga ruuter saadab endale teadaoleva info ruuterite ja lingi hindade kohta kõigile teistele laiali. Praktikas on see saavutav näiteks Link-state broadcast algoritmiga. Järgnev link state algoritm on tuntud kui Dijkstra algoritm ja töötab see 20 nõnda: Graafi tipp, millest alustatakse, märgib endale üles tee hinnad otseste naabriteni. Kui otsesed naabrid ei olda, siis märgitakse hinnaks lõpmatus. Järgmisena pöördutakse naabri poole, kelleni oli tee kõige odavam. Vaadatakse üle tema otsesed naabrid ning kui mõni tee oli odavam, kui eelmise naabri juurest, siis märgitakse see endale üles ning jäetakse meelde, et selle tipu kaudu oli sinna odavam minna. Kallimaid asju üles ei märgita. Ning jätkatakse samal põhimõttel, kuni on teada odavaimad teed alguspunktist teistesse punktidesse.
nad on sisendiks Link State marsruutimisalgoritmile. Teoorias on see see saavutatav nõnda, et iga ruuter saadab endale teadaoleva info ruuterite ja lingi hindade kohta kõigile teistele laiali. Praktikas on see saavutav näiteks Link-state broadcast algoritmiga. Järgnev link state algoritm on tuntud kui Dijkstra algoritm ja töötab see nõnda: Graafi tipp, millest alustatakse, märgib endale üles tee hinnad otseste naabriteni. Kui otsesed naabrid ei olda, siis märgitakse hinnaks lõpmatus. Järgmisena pöördutakse naabri poole, kelleni oli tee kõige odavam. Vaadatakse üle tema otsesed naabrid ning kui mõni tee oli lühem, kui eelmise naabri juurest, siis märgitakse see endale üles ning jäetakse meelde, et selle tipu kaudu oli sinna odavam minna. Kallimaid asju üles ei märgita. Ning jätkatakse samal põhimõttel, kuni on teada lühimad teed alguspunktist teistesse punktidesse. 29
vahetavad omavahel informatsiooni). Praktikas on see saavutav näiteks Link-state broadcast algoritmiga. Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima (odavaima) tee väljaselgitamiseks Dijkstra algoritmi ja töötab see nõnda: Graafi tipp, millest alustatakse, märgib endale üles tee hinnad otseste naabriteni. Kui otsesed naabrid ei olda, siis märgitakse hinnaks lõpmatus. Järgmisena pöördutakse naabri poole, kelleni oli tee kõige odavam. Vaadatakse üle tema otsesed naabrid ning kui mõni tee oli lühem, kui eelmise naabri juurest, siis märgitakse see endale üles ning jäetakse meelde, et selle tipu kaudu oli sinna odavam minna. Kallimaid asju üles ei märgita. Ning jätkatakse samal põhimõttel, kuni on teada lühimad teed alguspunktist
Tee „headus“ tähendab reeglina madalat ühenduskulu (rahalist, ajalist, väheste ummikutega). Strateegiad: Kas globaalse või hajutatud infoga: Globaalne – kõik ruuterid omavad infot topoloogia, ühenduskulude kohta (Link state algoritmid). 19 Hajutatud – ruuter teab oma naabreid, ühenduskulu naabriteni; kogu tee maksumuse arvutamine iteratiivne, vahetatakse infot naabrite vahel (Distance vector algoritmid). Kas staatilised või dünaamilised: Staatilised – võimalikud teed muutuvad harva. Dünaamilised – võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. 31. Link state marsruutimisalgoritm Baseerub Djikstra algoritmil, eeldusena on kõigile võrguseadmetele teada võrgu topoloogia, kõik seadmed omavad sama infot.
annaabi.ee 
