Asteegid Kes nad olid? Asteegid olid 14-16sajandil Mehhikos elav rändhõim Nad elasid Tenochtitlani linnas, mille nad ise ehitasid ning kus praegu asub Mexico City (linna keskel asus võimas tempel) Impeeriumi loomist alustati naaberlinnade vallutamisega, liikudes lõuna ja ida suunas Riigi laiendamist alustati 1430. aastatel asteekide valitseja Itzcoatli juhtimise ajal Asteekide pealinn Tenochtitlan ja selle maksuimpeerium kukkus kokku 1521 Punane ala tähistab ala, kus kunagi elasid asteegid Rahvas Asteekide valitsejaks oli kuningas, kes kuningriigi kaitsmisel ja laiendamisel tugines sõdalaste klassile
kaubatee üle. Kaup vajas laoruume, kaupmehed peatuspaika ja kirikut. Linnuse kindlustamine ja hoonestamine oli kaubatee kaitsest tingitud vajadus. 283. aasta 29. Juuli mainitakse esmakordselt kirjalikult Viljandi linnaõigusi. Ordumeister Villikinus de Endorpe (Wilhelm von Endorp) kinnitas ametisse asumisel Viljandi linnale heina- ja metsamaa kasutuse (sarase) ning Hamburg-Riia linnaõiguse. Võrreldes naaberlinnade arenguga on järeldatud, et linnamüüri hakati ehitama 13. sajandil. Keskaegset Viljandit ümbritsesid müürid kolmest küljest - idast, põhjast.
─ mõõdukas kosmopolitism, mis väidab, et vähemalt mõnedel juhtudel on meie lähedased moraalselt olulisemad Üks omaette seisev kosmopoliitne lähenemine on stoitsistlik kosmopolitism. Levinuim viis selle mõistmiseks on läbi Hierokles'e identiteeti seletava ringmudeli abil, milles Hierokles kujutab üksikindiviide ringidena. Esimeses ringis asub inimmõistus, teises lähisugulased, järgnevad perekond ja sõbrad ning kohalik kogukond. Seejärel tuleb naaberlinnade ühiskond, järgnevad riik ja lõpuks inimkond. Meie e. maailmakodanike ülesanne vastavat Hierokles'ele on juhtida ringid tsentrumi poole, kandes inimesi sisemistesse ringidesse ning muutes kõik inimesed üksteisest sõltuvaks. Nendes ringides tunneb üksikindiviid end teistele lähemal. Hierokles oli Antiik-Kreeka filosoof 2. sajandil, kes kuulus stoitsismi koolkonda (antiik filosoofia koolkond), mis oli kosmopoliitne.
Velyn oli Viljandi tollane nimekuju, seega Hartvig Viljandist. 1283. aasta 29. juulil mainitakse esmakordselt kirjalikult Viljandi linnaõigusi. Ordumeister Villikinus de Endorpe (Wilhelm von Endorp) kinnitas ametisse asumisel Viljandi linnale heina- ja metsamaa kasutuse (sarase) ning Hamburg-Riia linnaõiguse. Tuleb tõdeda, et edukas kaubandus võimaldas saada kasumit ning rajada linnale tornidega kivimüürid ja vallikraavi. Võrreldes naaberlinnade arenguga on järeldatud, et linnamüüri hakati ehitama 13. sajandil. Keskaegset Viljandit ümbritsesid müürid kolmest küljest - idast, põhjast ja läänest. Lõunas kaitses linna ordulinnuse põhjapoolne eelkindlustus. Müürist eenduvad väravakindlustused said valmis 15. sajandi II poolel või 16. sajandi algul, kui tekkis vajadus kaitsta linnaväravaid uute võimsate kahurite purustava tule eest.
· Linna läbisid kanalid, saart ühendas järvekaldaga lai tamm mitme tõstesillaga, linna keskel asus võimas templite ja paleede kompleks · Mõnede uurijate arvates elas seal 300 000 inimest ja oli ligi 60 000 kivihoonet · Kultuurist on jälle tänu hispaanlaste hävitustööle väga vähe teada · Asteekide tõus võimule algas 14. sajandil, mil nad ehitasid Tenochtitláni linna saarele, kus praegu seisab MexicoCity · Oma suure impeeriumi loomist alustasid nad naaberlinnade vallutamisega, liikudes põhiliselt lõuna ja ida suunas · Asteekide valitsejaks oli kuningas, kes kuningriigi kaitsmisel ja laiendamisel tugines sõdalaste klassile · Tähtsuselt järgmised olid preestrid · Lihtinimesed olid talupojad, kaupmehed, käsitöölised ja orjad · Toitu kasvatati ujuvates aedades (mida nimetati chinampadeks) · Kasvatati maisi, aedvilju ja puuvilla, liha saamiseks peeti kalkuneid ja koeri · Asteegid hakkasid esimeste seas kasutama
Peres kõige tähtsaim liige oli laps, tema eest tuli väga hoolitseda ja kõik patud andeks anda. Iga kord, et rasestumine oleks kindlustatud, tuli panna voodi alla pilt sünnitus jumalannast. Kõõrdsilmus ja kokkusurutud pea lasteeas oli maiade üheks tunnusjooneks. Õige abiellumis aeg oli juba 12-14 aastasena. Keelatud oli abielluda kellegi tuttava või lähedasega, erandiks olid nõbud. (Sylvanus Griswold Morley 1983; 231-234) Maiad korraldasid sõjaretki naaberlinnade vastu, et territooriumi laiendada, seada sisse poliitiline kontroll ning suurendada oma dünastia mõjuvõimu. Kõige edukam vallutaja Dos Pilase valitseja , tuntud kui Valitseja 3 – laiendas võimu paljude väiksemate linnade üle ja pani aluse lühiajalisele suurriigile, mis kestis seni, kuni üks mässav linna ta vangi võttis. Maiade vallutusretkede ja sõjapidamise peamiseks sihiks oli vangistada kõrgest seisusest ja
Jurist võis suure au sisse tõusta ja poliitilise võimu juurde pääseda ainult sellises linnas, kus ei olnud tugevat kaupmeestevalitsust või kus patritsiaat oli perekondadevahelistes võitlustes lõhenenud. Õiguslikke sidemeid sõlmisid linnad ka liitude abil. 1092 sõlmitud liit; Milano, Lodi, Cremona ja Piacenza vahel keisri vastu. Esialgu tekkisid sellised liidud poliitilistel alustel, eelkõige võitluseks maahärrade või naaberlinnade vastu. Hiljem hakkasid esile kerkima majanduslikud kaalutlused. Linnade liidud nn. hansad moodustati majandusliku võimu kindlustamiseks. Moodsas mõttes kartellid. Kodanik (burgensis, bürger, citizen, citoyen) - linnaelanik, vaba inimene, kes omab kindlat sissetulekut, enamasti krunti linnas. Kodanikuõigus oli kallis ja taganõutav hüve. Raad kujutas enesest linnakodanike ees olevat nõukogu, kuid samas tegelik võim oli üsna kitsa kihi
Jurist võis suure au sisse tõusta ja poliitilise võimu juurde pääseda ainult sellises linnas, kus ei olnud tugevat kaupmeestevalitsust või kus patritsiaat oli perekondadevahelistes võitlustes lõhenenud. Õiguslikke sidemeid sõlmisid linnad ka liitude abil. 1092 sõlmitud liit; Milano, Lodi, Cremona ja Piacenza vahel keisri vastu. Esialgu tekkisid sellised liidud poliitilistel alustel, eelkõige võitluseks maahärrade või naaberlinnade vastu. Hiljem hakkasid esile kerkima majanduslikud kaalutlused. Linnade liidud nn. hansad moodustati majandusliku võimu kindlustamiseks. Moodsas mõttes kartellid. Kodanik (burgensis, bürger, citizen, citoyen) - linnaelanik, vaba inimene, kes omab kindlat sissetulekut, enamasti krunti linnas. Kodanikuõigus oli kallis ja taganõutav hüve. Raad kujutas enesest linnakodanike ees olevat nõukogu, kuid samas tegelik võim oli üsna kitsa kihi
jaoks. Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linna õigusest. Lübecki õigus oli keskaegne Mandri-Euroopa õigusnormide kogumik, mis oli kehtiv ühtekokku ligi sajas linnas. Linnaõiguse järgi jagunevad linna: ● linnriigid- omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat ● vabalinnad- omasid laiaulatuslikku omavalitsust ● riigilinnad- kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulusid maahärra esindajale Linna õiguskord Liivimaal kujunes naaberlinnade eeskujul: ● Lübecki õigus- Tallinn, Narva, Rakvere ● Riia õigus- Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu, Haapsalu ● Piiskopiõigus- Vana-Pärnu Lübecki õigus – Tallinn, Rakvere, Narva, 17. saj teisest poolest ka Haapsalu. Lübecki õigus oli keskaegse mandrieuroopa õigusnormide kogumik. 15. mai 1248. a andis Taani kuningas siinsetele kodanikele “kõik õigused, mis Lübecki kodanikel”. Lübecki õigus andis Tallinnale vabalinna staatuse
annaabi.ee 
