Teise neuroni keha bulbus olfactorius´es. Kolmanda neuroni keha trigonum olfactorius´es, substantia perforata anterior´is, septum pellucidum´is, area subcallosa´s. Kolmanda neuroni aksonid moodustavad: a) stria olfactoria medialis´e, kulgeb ümber corpus callosum´i, lõpeb gyrus dentatus´es, b) stria olfactoria intermedia, läbib fornix´i, lõpeb hippocampus´es, c) stria olfactoria lateralis´e, läbib limen insula, lõpeb uncus gyri parahippocampalis´es. Nägemistee Esimene neuron kepp‐ ja kolbrakud Teine neuron bipolaarsed rakud reetinas Kolmas neuron multipolaarsed rakud Neljas neuron corpus geniculatum lat., colliculus sup. Jätkub radiatio optica Lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas. 4 Maitsmistee
püramidaalne. Sõrmede painutus a) trakt - tractus corticospinalis b) läbiminek capsula internast, korteks capsula interna tagumise sääre c) ristumine piklikaju alumises osas (deccusatio pyramidum) d) perifeerne närv n. medianus ! Kus asub 1 neuron (maitsmistundlikkus keelejuurelt; kuulmisteel; süvatundlikkus põlveliigesest; nägemisteel) Maitsmistee – VII, IX, X närvi tundeganglionis Kuulmistee – ganglion cochleare Nägemistee – kepp- ja kolbrakud retinas süvatundlikkus põlveliigeselt - ganglion spinale ! Innervatsioon (kraniaalnärv ja tuum) a) Maitsetundlikkus keele tagumiselt 1/3-kult - n.glossopharyngeus, rr.linguales (nucl. gustatorius) b) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3 - n. facialis (nucl. solitarius) c) M. pterygoideus lateralis – n.trigeminus, n.mandibularis (nucl. motorius n. trigemini) d) M. Orbicularis oculi – n.facialis, nucl.n.facialis
Parem ajupoolkera kunstilooming, muusika, ruumiline ja kujundlik mõtlemine, nägude äratundmine, kõne emotsionaalne sisu, lõhnade eristamine, mentaalsete kujutluspiltide loomine ja nendega töötamine Kraniaalnärvid 12 paari 1. Haistmisnärv sensoorne närv nina limaskestalt haistesibulasse; kahjustusel lõhnatunde nõrgenemine või kadu; haistmistrakt lõpeb primaarse haistmisväljal ajukoore oimusagaras. 2. Nägemisnärv silmakoopa luumurrud, nägemistee kahjustused ja haigused põhjustavad vaatevälja defekti ja nägemisteravuse languse kuni pimedaksjäämine. Nägemistrakt lõpeb talamuses. 3. Silmaliigutajanärv ülalau ja silmamuna liikumine, silmaläätse kumerdumine, pupilli ahendamine. 4. Plokinärv silmamuna liikumine. 5. Eemaldajanärv silmamuna liikumine. Need 3 on motoorsed närvid 6. Kolmiknärv segatüüpi, suurim kraniaalnärv. Sensoorne osa: puute-, valu-, temperatuuri- ja
Valgus on mehaaniline ärritaja ning aju tajub reetinas asuvate retseptorite stimulatsiooni kui valgust. Valgus langeb sarvkestale ja läätsele > valgus peegeldub kõvakestalt võrkkestal paiknevatele fotoretseptoritele (kepikesed, kolvikesed) ja pilt on tagurpidi > fotoretseptiivsed rakud > bipolaarsed rakud > ganglionrakud > ajus lähevad risti > taalamus > primaarne nägemisala > aju hakkab tõlgendama > dorsaalne ja ventraalne tee Magnotsellulaarne ja parvotsellulaarne nägemistee. - Magnotsellulaarsed – suuremad, vähem heleduse muutus – liikumine (kepikeste info) - Parvotsellulaarsed – väiksemad, arvukamad – värvid (kolvikeste info) Pimenägemine V1 (primaarne nägemiskorteks) vigastusel (kui silmad ja muud nägemisteed OK). Primaarsest nägemiskorteksist MIS ja KUS teed. - Dorsaalne – ülevalt „kus“ tee - Ventraalne – alt „mis“ tee Nägemise areng ja spetsiaalne ajuala nägude jaoks
perforata anterior 3. neuroni aksonid moodustavad: a) stria olfactoria medialis: kulgeb ümber corpus callosumi, lõpeb gyrus dentatuses b) stria olfactoria intermedia: läbib fornixi, lõpeb hippocampuses. c) Stria olfactoria lateralis: läbib limen insula, lõpeb uncus geri parahippocampalises 1.2 N. opticus (II) nägemisnärv, somaatiline ns Nägemisnärv, funkts ESA. Valgus liigub läbi kõigi reetinakihtide pigmendikihile. Sealt impulss tagasi alt üles. Nägemistee: pigmentkiht kepp-ja kolbrakud (teravaim kujutis macula keskosas, fovea centralis'es) bipolaarsed neuronid suured multipolaarsed rakud (nende neuronid koonduvad kimpudena discus n. optici'sse) (kimbud ühinevad) n. opticus (siseneb canalis opticuse kaudu koljuõõnde) sulcus chiasmaticus (nasaalsete optikusekiudude ristumine, temporaalsed ei ristu) tractus opticus corpus geniculatum laterale (sealt algab kortikaalne tee radiato optica, mis
põhjustab selle lamendumise. Silm on nii reguleeritud kaugele vaatamiseks. Ripslihase kokkutõmbel pinge ripsvöötmekeses väheneb või kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on reguleeritud lähedale vaatamiseks. Häired-kui silmamuna läbimõõt on liialt pikk valgustmurdva süsteemi suhtes, on see müoopia ehk lühinägevus. Liialt väike silmamuna läbimõõt on hüperoopia ehk kaugelenägevus. Läätse elastsuse langus vanaduses on vanaea kaugnägevus ehk presbüoopia. Nägemistee ja viusaalkorteks- Haistmisepiteeli ehitus- Haistmisepiteeli paiknevus-Haistmisrakud paiknevad ninaõõnes ülemise ninakarbiku serval asuvas haistmisregioonis, mis on peamistest hingamisteedest kõrvale. Haistmisrakud uuenevad pidevalt. Lõhnaretseptorite geneetiline teooria-lõhnaainete vastuvõtmine on seotud rakupina retseptori ehituse erinevusega. Inimesel on 347 lõhnaretseptorit, mille kombinatsioonide arv on lõputu.
väljaspool ….. Nägemisteede kahjustused - Monokulaarne pimedus - Ühe silma pimedus – ühe silma reetina või nägemisnärvi kahjustus - Nägemise kadumine mõlemast temporaalväljast – nägemisristmiku ikiläbilõige - Nägemise kadumine ühest ninapoolsest väljast – nägemisristmiku lateraalne kahjustus - Ühe nägemisvälja täielik pimedus – nägemistrakti lateraalse põlvikkeha või v1 ala kahjustus - Osalise nägemisvälja pimedus – osaline nägemistee kahjustus Makulaarne piirkond - Kuklasagara kahjustused ei puuduta tavaliselt keskmist või makulaarset (kollatähni) piirkonda kuigi selle põhjus ei ole kindlalt teada - Arvatakse et üheks põhjuseks võib olla mitmete veresoontega varusatus mis muudab selle kahjustustele vastupidavamaks - Keskmise makulaarse piirkonna väljas nägemise säilitamine aitab eristada kas kahjustus on nägemistraktis vi ajukoores, sest see ilmneb ainult pärast visuaalse koore kahjustusi
aju. Kahjustused: - Ühe silma pimedus – ühe silma reetina või nägemisnärvi kahjustus - Nägemise kadumine mõlemast temporaalväljast – nägemisristmiku pikiläbilõige - Nägemise kadumine ühest ninapoolsest väljast – nägemisristmiku lateraalne kahjustus - Ühe nägemisvälja täielik pimedus – nägemistrakti, lateraalse põlvikkeha või V1 ala kahjust - Osalise nägemisvälja pimedus – osaline nägemistee kahjustus Millele viitab kahjustuse korral makulaarses piirkonnas nägemise säilimine? Kollatähni piirkond. Aitab eristada kas kahjustus on nägemistraktis või ajukoores, sest see ilmneb ainult pärast visuaalse koore kahjustusi. Mis on skotoomid ja mis neid tekitavad? Väikesed piiratud kahjustused kuklasagara piirkonnas tekitavad nägemisvälja väikesi pimedaid laike. Patsiendid ei pruugi nendest teadlikud olla väikeste silmaliigutuste tõttu, millega pimeala ära täidetakse
annaabi.ee 
