kus tarvitatakse alkoholi/narkootikume ja muud sellist. Niimoodi proovib mürsik endale tõestada, et ta pole enam laps ja suudab täiskasvanute probleemidega hakkama saada. Mürsikutest vanemad (noorukid) võivad mõelda, et kuna nemad on juba 18 võivad nad alkoholi juua ja teha mida nad tahavad. Noorukitel pole vastutustunnet, mis tavaliselt tekkib varases küpseeas, nii et nemad mingit moodi mürsikut ei aita. Mürsiku perioodil märkab mürsik, et maailm on täis probleeme ja tulevik on ebakindel. Tihti on mürsik ebakindel selle kohta mida ta tulevikus teha tahab, aga inimene varases küpseeas, peaks juba oma tuleviku kohta ühte või teist teadma. Kokkuvõtteks võin öelda, et kuigi mürsiku ja varases küpseeas on sarnaseid jooni, on need vanuse gruppid siiski erinevad ja inimesed läbivad nendel perioodidel erinevaid ülesandeid.
Mürsiku iga Teismeea ehk keskmise kooliea üldiseloomustus Mürsikuiga on (11/12 15/16.a) Sel perioodil toimub organismis palju muutusi, mille tulemusena areneb füüsiline ja seksuaalne küpsus. Füüsiline areng on väga intensiivne, kehapikkuse ja kehamassi juurdekasv Keha omandab vastavalt naiselikud või mehelikud proportsioonid ja arenevad sekundaarsed sugutunnused nagu näiteks karvakasv, tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. ÜLESANDED: Enesetadvuse ja enese maksmapanemise areng Sõprussuhete ümberhindamine Toimetulek probleemidega isiklikus elus Kohanemine organismis toimuvate muutustega Kohanemine sisemiste ja väliste vastuoludega PÕHIPROBLEEMID: vanemate autoriteet pannakse proovile ja slegub, et nad polegi nii täiuslikud tekivad uute väärtustega sõbrad (mitte alati positiivsed eeskujud) isikliku elu prob...
Sellises vanuses on laps aktiivne ja asjalik. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus väga tähtsaks. Esimesel kooliaastal omandab tavaliselt erilise autoriteedi õpetaja, seejärel liitutakse kaaslastega juba püsivama koosseisuga rühmadeks ehk kampadeks. Laps, kellel ei õnnestu endale kampa leida, on üldjuhul väga õnnetu. Kui kainik oma igapäevaseid kohustusi täidab, on ta valmis jõudma ka järgnevatesse arenguperioodidesse. Mürsikuiga (11/12-15/16). Mürsiku- ehk murdeiga peetakse õnneliku lapsepõlve lõpuks. Mürsikueas toimub kõige rohkem muutusi, siis arenevad välja sootunnused, kasv on kiire. Laps muutub iseseisvamaks ning ühel päeval avastab, et ta vanemad polegi täiuslikud, et ta elus on probleeme, mida on võimatu lahendada, et ta tulevik on täiesti ebaselge... ja et ta polegi enam laps! Muutuvad suhted ema ja isaga, kelle autoriteet proovile pannakse. Muutuvad
LAPSEEA PERIOODID KESKMINE KOOLIIGA 12-15 AASTASED KOOSTAJAD: RAIDI LEMMIK, URVE ANNASK, AIREEN LAANISTO KESKMINE KOOLIIGA EHK MURDEIGA MÜRSIKU EHK MURDEIGA PEETAKSE ÕNNELIKU LAPSEPÕLVE LÕPUKS. MÜRSIKUEAS TOIMUB KÕIGE ROHKEM MUUTUSI, KUS ARENEVAD VÄLJA SOOTUNNUSED NING KASV ON KIIRE. MUUTUVAD SUHTED VANEMATE NING EAKAASLASTEGA JA LAPS MUUTUB ISESEISVAMAKS. FÜÜSILINE ARENG · FÜÜSILINE KASV KIIRE FÜÜSILINE JA FÜSIOLOOGILINE KÜPSUS TÜDRUKUTEL 12. ELUAASTAL, POISTEL 13. ELUAASTAL. POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGUKIIRUS ON ERINEV - TÜDRUKUD ON ARENGUS EES, VÕRDSUSTUB U 18 ELUAASTAKS. ARENGU KIIRUS VÕIB TEKITADA SEKUNDAARSEID PROBLEEME · HORMONAALNE MUUTUS EMOTSIONAALNE TASAKAALUTUS. SUGUORGANITE ARENG, KARVADE KASV · SEKSUAALNE ARENG KUJUNEB SEKSUAALNE IDENTITEET KOGNITIIVNE ARENG · ALATES 12A KUJUNEB ABSTRAKTNE JA LOOGILINE MÕTLEMINE. MURDEEAS VÕRRELDAKSE END TEISTEGA: VARASES MURDEEAS SUHTLEMISOSKUSI, H...
.................................................................................................................4 2.3. Maimikuiga.............................................................................................................5 2.4. Koolieelikuiga.........................................................................................................5 2.5. Kainikuiga ehk noorem kooliga..............................................................................6 2.6. Mürsiku- ehk murdeiga...........................................................................................6 2.7. Noorukiiga..............................................................................................................7 2.8. Täiskasvanuiga.......................................................................................................8 2.9. Hiline küpsusiga.....................................................................................................8 2.10
Armastus, rõõm, naer kuid ka viha ja kurbus on kõik osa elust ning enamasti on inimestel vajadus oma tundeid kellegagi jagada. Rõõmust on tavaliselt kergem rääkida, kuid negatiivseid või intiimseid tundeid jagame kellegagi keda usaldame. Suhete ja suhtlemisega kaasnevad omad õigused, kohustused ja väga raskeid otsuseid. 1.1 SUHTED SÕPRADE JA EAKAASLASTEGA Suhete iseloom sõprade ja eakaaslastega on noortel erinevatel eluetappidel erinev. Mürsikuiga (11/12-15/16). Mürsiku- ehk murdeiga peetakse lapsepõlve lõpuks. Mürsikueas toimub kõige rohkem muutusi, siis arenevad välja sootunnused, kasv on kiire. Laps muutub iseseisvamaks ning ühel päeval avastab, et ta vanemad polegi täiuslikud, et ta elus on probleeme, mida on võimatu lahendada, et ta tulevik on täiesti ebaselge ja et ta polegi enam laps. Muutuvad suhted ema ja isaga, kelle autoriteet proovile pannakse. Suhted eakaaslastega saavad hoopis tähtsamaks kui suhted vanematega
Kasutatud kirjandus 1. Inimeseõpetus 7. klassile 2. http://www.miksike.ee/referaadid/murdeiga.htm 3. http://www.koolielu.edu.ee/kyllin/materjalid/varia/Elukaare%20perioodid.pdf Lisa Imikuiga Maimikuiga Koolie elikuiga Kainikuiga Mürsiku e. murd ei g a Noorikuiga Varan e küpsu si g a Hiline küpsu si g a Vanuriiga Elatanuiga Elukaar ja selle perioodid Referaat
htm, 20/10/2003 5. Global Positioning System Primer, http://www.aero.org/publications/GPSPRIMER/index.html, 08/10/2003 6. GPS GSM positsioneerimise seade, http://www.infors.ee/gps.html, 20/10/2003 7. GPS info "Mis asi on GPS", http://www.zone.ee/gps/info/gps.htm, 12/10/2003 8. GPS Tutor, http://www.mercat.com/QUEST/gpstutor.htm, 12/10/2003 9. Howstuffworks "How GPS Receivers work", http://www.howstuffworks.com/gps.htm, 12/10.2003 10. minut.ee | GPS asukohamääraja lastele mürsiku õudusunenägu, http://www.minut.ee/article.pl?sid=03/05/04/2230257, 20/1072003 11. Global Positioning System Overview, http://www.colorado.edu/geography/gcraft/notes/gps/gps.html, 10/10/2003 12. GPS Portal: Global Positioning System introduction and services in internet, links to world wide, http://www.wowinfo.com/gps/, 22/10/2003 13. Harrison Chronometers, http://www.harrisonclocks.co.uk/chronometers.htm, 29/10/2003 14. Garmin:What is GPS, http://www.garmin.com/aboutGPS/, 15/10/2003 15
hakkavad meid üha enam ümbritsema väikesed koletised ja türannid, väidab ta oma raamatus. Koletised ja türannid saavad lastest täiskasvanute vale käitumise tulemusena. Alles siis, kui täiskasvanud mõistavad, et lapse psüühika vajab vanema inimese kujundamist, saavad meie lapsed olla sotsiaalsed olendid, usub autor. Väikesed lapsed vajavad autoriteetset täiskasvanut, kes annab neile vajaliku toe ja juhatuse, mitte ei asu vaatleja ja seletaja positsioonile. Usaldus Mürsiku (teismelise) puhul on käsk ja keeld harilikult vastunäidustatud, sest need tekitavad teismelises vaid trotsi ja vastuhakkamist. Mürsikuga tuleb diskuteerida, selgitada olukorda ja tekkivaid põhjuse-tagajärje seoseid, anda talle võimalus end tühjaks rääkida. Veenda suudab mürsikut vaid see, kes ise on oma nõudmistes sügavalt veendunud ning kes oma tegevuses suudab pakkuda talle eeskuju. Üldjuhul võetakse eeskujuks see täiskasvanu, keda austatakse.
annaabi.ee 
