Tema identiteedikäsitlust on tõlgendanud- ja arendanud mitu tuntud uurijat. Samas on tema õpetus leidnud ka arvustamist. Teooria põhineb selle looja subjektiivseil tähelepanekuil, mitte empiiriliselt kontrollitud faktidel, seega see pole väga usaldusväärne e. reliaabne. Rakendame tema isiksuse etapiviisilist arenguteooriat Helgi Sallo analüüsimisel. Erikson on välja toonud kaheksa eluea kriisiperioodi, mille läbimisest oleneb isiksuse areng. Nendeks on imikuiga, varane lapseiga, mänguiga, noorem kooliiga, noorukiiga, noor täiskasvanu, täiskasvanu ja vanadus. Imikuiga: usaldus ja usaldamatus. Imikueas on laps sedavõrd abitu ja nõrk, et tema elu oleneb täiesti vanemate hoolest ja tähelepanust. Helgi Sallo ema Erika oli 24 aastane, kui sünnitas, isa oli aga 10 aastat vanem e. 34 aastane. Isa saadeti enne Helgi Sallo sündi Vene armee all sõtta ning ta ei tulnud sealt kunagi tagasi. Olenevalt enda kohtlemisest hakkab vastsel ilmakodanikul õige varsti välja kujunema
mitte. Lapsed tajuvad oma iseseisvust ja eraldatust teistest, kuid samas tunnevad, et on veel mitmel viisil sõltuvad. On olukordi, kus tuleb loota teistele, toetuda vanemate kaitsele või suunamisele. Kui sellised kriisid lahendevad edukalt, areneb lastel autonoomsustunne; kui vanemad on ülemäära kontrollivad v karistavad, haarab last kahtlus ja/või häbitunne. - seotud mõlema vanemaga; (kinni hoida; minna lasta) · Mänguiga. Initsiatiiv/süütunne (4-5 a). Lapsed uurivad ümbritsevaid asju, imiteerivad täiskasvanuid, proovivad uusi rolle. Initsiatiiv on eduka praktika resultaat. Kui lapsed jäävad sellisest praktikast ilma kas ärevusest tingitud ülekaitstuse v karistamise tõttu, tekib neil süütunne sääraste riskidega seotud ettevõtmiste vastu. seotud perekonnaliikmetega; (teha sarnast, matkida, mängida) · Kooliiga. Töökus/alaväärsustunne (6-11 a). Lapsed on hõivatud oma
mitte. Lapsed tajuvad oma iseseisvust ja eraldatust teistest, kuid samas tunnevad, et on veel mitmel viisil sõltuvad. On olukordi, kus tuleb loota teistele, toetuda vanemate kaitsele või suunamisele. Kui sellised kriisid lahendevad edukalt, areneb lastel autonoomsustunne; kui vanemad on ülemäära kontrollivad v karistavad, haarab last kahtlus ja/või häbitunne. - seotud mõlema vanemaga; (kinni hoida; minna lasta) Mänguiga. Initsiatiiv/süütunne (4-5 a). Lapsed uurivad ümbritsevaid asju, imiteerivad täiskasvanuid, proovivad uusi rolle. Initsiatiiv on eduka praktika resultaat. Kui lapsed jäävad sellisest praktikast ilma kas ärevusest tingitud ülekaitstuse v karistamise tõttu, tekib neil süütunne sääraste riskidega seotud ettevõtmiste vastu. – seotud perekonnaliikmetega; (teha sarnast, matkida, mängida) Kooliiga. Töökus/alaväärsustunne (6-11 a). Lapsed on hõivatud oma
möödunud (Elenurm jt 1997: 48). Need kaheksa psühho-sotsiaalset kriisi on: 11 imikuiga – põhineb lapse suhtel emaga jäägitul usaldusel, sest tegemist on abitu ja iseseisvaks eluks võimetu olendiga, varajane lapsepõlv – kujunevad tahted, oskus ennast kontrollida arendab iseseisvustunnet, mänguiga – on valdavaks liikumine ja uudishimu, proovile pannakse nii lapse iseseisvus kui ka ümbrusega toimetulek, noorem kooliiga – iga, kus õpitakse kontrollima oma kujutlusi ja harjutakse koolieluga, noorukiiga – on seotud identiteedikriisiga, see on aeg kus esitatakse küsimusi kes ma olen, mida ma tahan elus saavutada ja mida minult oodatakse, noore täiskasvanu iga – otsitakse romantilisi suhteid ja vajatakse seotust teistega,
3) Teiste arvamus. 4) Seadused ja kord. Sotsiaalsele korrale orienteeritud III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. 6) Üldinimlikud normid ja väärtused. Lähtub eetikaprintsiipidest. Inimene satub vastuollu seadustega leides, et see on õige, eetiline. Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi: · Väikelaps: usaldus vs usaldamatus (0-1 a) · Varane lapsepõlv: autonoomia vs häbi (1-3 a) 4) Mänguiga: initsiatiiv vs süü (4-6 a) 5) Kooliiga: töökus/edukus või alaväärsus (7-11 a) 6) Noorukiiga: identiteet vs identiteedi hajumine/rolliähmasus (u 12-18 a) 7) Noorusiga: intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) 8) Täiskasvanuiga: generatiivsus/loovus vs stagnatsoon 9) Küpsusiga (hiline täiskasvanuiga): terviklikkus (integraalsus) vs meeleheide Lapse kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi
Lapsed tajuvad oma iseseisvust ja eraldatust teistest, kuid samas tunnevad, et on veel mitmel viisil sõltuvad. On olukordi, kus tuleb loota teistele, toetuda vanemate kaitsele või suunamisele. Kui sellised kriisid lahendevad edukalt, areneb lastel autonoomsustunne; kui vanemad on ülemäära kontrollivad v karistavad, haarab last kahtlus ja/või häbitunne. - seotud mõlema vanemaga; (kinni hoida; minna lasta) · Mänguiga. Initsiatiiv/süütunne (4-5 a). Lapsed uurivad ümbritsevaid asju, imiteerivad täiskasvanuid, proovivad uusi rolle. Initsiatiiv on eduka praktika resultaat. Kui lapsed jäävad sellisest praktikast ilma kas ärevusest tingitud ülekaitstuse v karistamise tõttu, tekib neil süütunne sääraste riskidega seotud ettevõtmiste vastu. seotud perekonnaliikmetega; (teha sarnast, matkida, mängida) · Kooliiga. Töökus/alaväärsustunne (6-11 a)
võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov enda võimeid ja teadmisi hinnata paneb nt. otsima standardeid või nende puudumisel võrdlema ennast teiste inimestega). Enesehinnang peegeldab suhtumist endasse E. Erikson (psühhosotsiaalne areng) Väikelaps – usaldus umbusu vastu. Varane lapsepõlv – autonoomia häbi ja kahtluse vastu. Mänguiga – initsiatiiv süütunde vastu. Kooliiga – töökus ja usinus alaväärsuse ja teovõimetuse vastu. Noorukiiga – oma rolli ja eluideaali leidmine rolli määramatuse, vaimse segaduse vastu. Noorusiga – inimlik ja intiimne lähedus isolatsiooni vastu. Täiskasvanuiga – produktiivsus, sotsiaalne vastutus endassesulgumise vastu. Küpsusiga – rahulolu tehtuga, iseenda terviklikkuse tunnetamine pettumuse ja meeleheite vastu.
arenguväljakutsed Eriksoni järgi on järgmised. 31 Imik Põhi(alus)turvalise sündi Kiindumussuhte loomine Põngerjas e. maimik Motoorsete oskuste ja kõne õppimine Puhtusepidamise õppimine Eraldumine emast, tutvumine teiste inimestega Esimeste käitumisreeglite õppimine Mänguiga e. koolieelik Peenmotoorika oskuste areng Mängu ja fantaasia areng Sõprussuhete loomine Sotsiaalsete oskuste omandamine Oma soo määratlemine –tüdrukuks/poisiks kasvamine Kooliküpsus Kooliiga Kooliminek ja koolis õppimine Koostöö ja vastastikuse suhtlemise õppimine Harrastuste kujunemine Normide omaksvõtmine, enesetunnetuse arenemine
annaabi.ee 
