the Gauls and Celtiberians, their mythology did not survive the Roman empire, their subsequent conversion to Christianity, and the loss of their Celtic languages. It is mostly through contemporary Roman and Christian sources that their mythology has been preserved. The Celts peoples who maintained either their political or linguistic identities (such as the Gaels and Brythonic tribes of Great Britain and Ireland) left vestigial remnants of their forebears' mythologies, put into written form during the Middle Ages. Though the Celtic world at its apex covered much of western and central Europe, it was not politically unified nor was there any substantial central source of cultural influence or homogeneity; as a result, there was a great deal of variation in local practices of Celtic religion (although certain motifs, for example the god Lugh, appear to have diffused throughout the Celtic world)
mille seeme nad olid , sest nad omasid telist ja igal viisil suurt hinge .. " Kuid Atlantislased said rikutud: " ... kui Jumaliku osa neis hakkas hbuma , ning lahjenes liiga palju surelikkuse segunemisest ja inimloomus vttis vimust, nad siis ei suutmata kanda oma varandust, kitusid ebasndsalt ning sellele, kel oli silm ngemaks, muutus nhtavalt rikutumaks, "- Platon, " Critias " , 360BC We see the coming change of the cycles left to us to be discovered in Mythologies, in Arts, in Hermetics, in Folk even in Fairytales where young girl (Divine Female) needs to be saved... They all speak about times, when th Humanity falls asleep and becomes materialistic, forgets where it originates... this is the time of lower conciousness... Perseus using the beheaded head of Medusa to freeze and turn the living ones to stones once they look to it. The Mythology of Perseus and Medusa is connected to the descent of the Divine Female into Lower Conciousness
vahekordi. · Ferdinand de Saussure - sveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Charles Sanders Peirce (1839 · Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), 1914), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) · Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Lisalugemiseks : P.Gobley, L. Jansz "Juhatus semiootikasse" Tln 2002 Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3. Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe
klassi/gruppi otsene vahetus, kus üks grupp võtab naisi samalt grupilt, kellele tema naisi vastu annab (vahetus) o Komplekssete abielureeglitega ühiskonnad negatiivsed abielureeglid(prohibiteeriv): ei tohi abielluda kellegagi, kes kuulub teatud klassi/gruppi/sugukonda; nt oma lähisugulased, oma sugukonna liikmed Teosed: ,,Nukker troopika", 1955 ,,Totemism", 1962 ,,Metsik mõtlemine", 1962 Mythologies, 1964-71: Müüdid koosnevad müteemidest Müüdid väljendavad sümboolseid tõdesid, mis on iseloomulikud teatud kultuuripiirkondadele või on universaalsed Müütides on iseloomulikud binaarsed opositsioonid ja neid lahendavad elemendid Kriitika: Levi-Straussi huvitas rohkem teooria ning skeemid, kui reaalsus reaalsus pole oluline, tegemist on kujutletava struktuuridega Kultuuri nägi kui abstraktsiooni, mitte inimeste tegelikku käitumist
ö alibideks ja on osa kõikehõlmavast ideoloogiast, mille moodustavad märgid. Poststrukturalism - tähendussüsteem on sotsiaalne fakt. Igasugune tekst: film, jutustus puhkusest, reklmaa, telekas jne - on vastuolulised ja mitmetitõlgendatavad, mitte mingid objektiivsed ja koherentsed lood. Diskursused. Oluline lisaks struktuuri loogikale on ka toimijate loogika. Ei ole ühte keskset valgustuslikku subjekti, kes võiks saada valgustatud. Roland Barhthes (1986) Mythologies Pakub välja metodoloogia, kuidas igapäevaasjade tähendusi uurida, läbi selle, et viitab, kuidas tähendused on ideoloogiliselt piiratud. Ta võtab hamburgeri, ja näitab, et see võib viidata nii ühte sorti toidule suhtes teiste toiduainetega - kiiroitudule, kuid võib viidata ka ameerika kultuurile, kuna ei kuule ei sushi ega röstbiifi hulka, ning kolmandaks võib viidata hoopis Mcdonaliseerumisele. Kuid kui vaadata
• Charles Saunders Pierce ameerika lingvist sajandivahetusest, võttis kasutusele indeksiliste, ikooniliste ja sümboliliste märkide mõisted, uuris tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi. • Ferdinand de Saussure - Šveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest. • Roland Barthes (“Elementes of Semiology “(1965), “Mythologies” (1957)) uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus). • Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tšernov, P. Torop. Denotatsioon – teatud märgi nö esmane/autentne tähendus: see, mis on nähtav. Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ootustele/emotsioonidele.
T. 2011. The overall theme park experience: A visitor satisfaction tracking study. - Journal of Vacation Marketing. Vol. 17 (2), pp. 127- 138. 13. Hartl, A., Gram, M., 2008. Experience production by family tourism providers. - Creating experiences in the experience economy. Cheltenham; Northampton: Edward Elgar, pp. 232-252. 14. Hollins, G., Hollins, B., 2002. Total design: managing the design process in the service sector. London: Pitman. 15. Johns, N., Gyimóthy, S. 2002. Mythologies of the theme park: An icon of modern family life. - Journal of Vacation Marketing, vol. 8 (4), pp. 320-331. 16. Kirs, K. Eesti kui elamus. [http://www.vm.ee/?q=node/13688] 23.04.2012 17. Leppiman, A., 2010. Argielamusi: laagri- ja elamuspõhine argipäevade pereteenus sotsiaalse kogemuse tootjana. Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituut. (Dissertatsioon). [http://e-ait.tlulib.ee/81/1/leppiman_anu2.pdf] 23.04.2012 18. Lottemaa tasuvus-teostatavusanalüüs. 2010. SA Pärnumaa turism.
Denotatsioon märgi otsene tähendus Konnotatsioon - kaastähendus Charles Sanders Peirce ameerika lingvist, võttis kasutusele indeksiliste, ikooniliste ja sümboliliste märkide mõisted, uuris tegelikkuse ja selle märgistamise vahekordi. Ferdinand de Saussure - sveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3. Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Kood nö võti märkide lugemiseks · sõnumi vorm, keel, kujund, heli ...,
lõputult edasi lükatud. Eco - kui Derrida teda sõidutas, sai ta aru küll, kuhu minna vaja. 12 Semiootika Kui Campbell väidab, et me naudime asjade tähendust rohkem kui asju endid, siis mõnes mõttes üritab ta sotsiaalselt näidata seda, millega tegeleb terve distsipliin ilma rangelt võtte sotsiaalse aluseta: semiootika. Semiootika vaatab kõiki kultuuri elemente kui osasid keelest ning analüüsib siis kultuuri nagu keelt. Roland Barhthes (1986) Mythologies Pakub välja metodoloogia, kuidas igapäevaasjade tähendusi uurida, läbi selle, et viitab, kuidas tähendused on ideoloogiliselt piiratud. Ta võtab hamburgeri, ja näitab, et see võib viidata nii ühte sorti toidule suhtes teiste toiduainetega - kiiroitudule, kuid võib viidata ka ameerika kultuurile, kuna ei kuule ei sushi ega röstbiifi hulka, ning kolmandaks võib viidata hoopis Mcdonaliseerumisele. Kuid kui vaadata seda teises taustsüsteemis -
they haven’t already done so, that humanity is now faced with a stark choice: Evolve or die. A still relatively small but rapidly growing percentage of humanity is already experiencing within themselves the breakup of the old egoic mind patterns and the emergence of a new dimension of consciousness. What is arising now is not a new belief system, a new religion, spiritual ideology, or mythology. We are coming to the end not only of mythologies but also of ideologies and belief systems. The change goes deeper than the content of your mind, deeper than your thoughts. In fact, at the heart of the new consciousness is the transcendence of thought, the newfound ability of rising above thought, of realizing a dimension within yourself that is infinitely more vast than thought. You then no longer derive your identity, your sense of who you are, from the incessant stream of thinking that in the old consciousness you take to be yourself
annaabi.ee 
