herakleitos ( 6.saj e.Kr) Y ei kuulu koolkondadesse Y sündinud Ephesos'es Y eelsokraatik Y pidas sündi tule ja sõja elemendi vahelise võituse tulemuseks Y seisukohad ': elu tekib üksnes tulest Y muutlikuses ja muutuvuses seisneb põhiline maailaseadus -midagi ei püsi ja miski ei kordu ,, me ei saa kaks korda astuda ühte ja samasse jõkke'' - ''panta rhei ''(kõik voolab) Y ''ka inimese hing on osa jumalikust tulest , mida puhtam on tuli seda täiuslikum on hing'' , ''kuiv hiing on kõie targem , joobunul on niiske hing , sest tal pole mõistust'' , ''õnn seisneb mõtisklustes ja oskuses väljendada tõde ning tegutseda loodusega vastavuse''
Kui soovid ületada võimalusi, mida maailmas olemasolevate ressurssidega saab toota, siis peavad meie soovid omavahel konkureerima. Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. Piirprintsiip, piirtulu ja piirkulu. Kompromiss Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Piirprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi kahest aspektist lähtudes: 1. Ajalises muutuvuses, protsessina; 2. Nn. viimase ühiku kontekstis. Piirprintsiibist lähtudes küsib kolm jäätist ära söönud koolipoiss või koolitüdruk endalt enne neljanda jäätise ostmist: kas järjekordset viiekroonilist ikka tasub välja anda, s.t. kas viimasest söödavast jäätisest saadav kasu on viit krooni väärt või ei ole? Kolm aastat järjest 3000 roosi kasvatanud ja aastas 3000 krooni kasumit saanud ärimees küsib lõpuks endalt: äkki oleks kasulikum aastas hoopis 4000 roosi kasvatada
Alternatiivkulu e. loobumiskulu – saamata
jäänud tulu parimast alternatiivsest
kasutamata jäänud võimalusest
Loobumiskulu hind väljendub nendes
kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada
soovitud kaup.
2.12.15 © Tõnu Erin 19
Mõisted
Piirtulu või –kulu tähendab lihtsalt otsuse
lisatulu või –kulu.
Piirprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi
kahest aspektist lähtudes
a) ajalises muutuvuses, protsessina
b) nn viimase ühiku kontekstis - kogukulu
suurenemine toodangu suurendamisel ühe
ühiku võrra.
Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss.
Õige majanduslik otsus: Piirkulu
oleksime käitunud teisiti. Alternatiiv- ehk loobumiskulu saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Aavo Kokk: "Parim tegevus on see, mille tegemata jätmist kahetseme." Kahanevuse seadus Vastavalt sellele seadusele põhjustab täiendava ressursiühiku lisandumine muude tingimuste samaks jäädes teatud piirist alates kogutootlikkuse languse. Piirprintsiip Vaatab majandusnähtusi ajalises muutuvuses ja keskendab tähelepanu viimasele tarbitud või toodetud ühikule. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4 Majandusteoorias lähtutakse alati põhimõttest, et kõik majandussubjektid käituvad ratsionaalselt. Tegelikus elus ei pea me sellest alati kinni. Murphy seaduste kogust: "Inimesed ja rahvad käituvad ratsionaalselt siis, kui kõik muud võimalused on ammendatud."
oleksime käitunud teisiti. Alternatiiv- ehk loobumiskulu – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Aavo Kokk: “Parim tegevus on see, mille tegemata jätmist kahetseme.” Kahanevuse seadus Vastavalt sellele seadusele põhjustab täiendava ressursiühiku lisandumine muude tingimuste samaks jäädes teatud piirist alates kogutootlikkuse languse. Piirprintsiip Vaatab majandusnähtusi ajalises muutuvuses ja keskendab tähelepanu viimasele tarbitud või toodetud ühikule. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4 Majandusteoorias lähtutakse alati põhimõttest, et kõik majandussubjektid käituvad ratsionaalselt. Tegelikus elus ei pea me sellest alati kinni. Murphy seaduste kogust: “Inimesed ja rahvad käituvad ratsionaalselt siis, kui kõik muud võimalused on ammendatud.”
· kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. · Alternatiiv - loobumiskulu, tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Piiriprintsiip - kompromisside otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Piiriprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi 2 küljest: · Ajalises muutuvuses, protsessina · - Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna Mikroökonoomika - uurib üksikisiku käitumist, kauba või teenuse turgu Riigi 4 makropoliitlilist eesmärki: · hindade stabiilsus · kõrge tööhõive · pidev majanduslik kasv · stabiilne maksebilanss 10.09.12 Tootmisvõimaluste kõver
Renessanss oli kirjanduses suurte isiksuste ajastu Renessansikultuuri kulgu jagatakse kolmeks etapiks, millel on eri maades erinevad ulatused ning tekke- ning lõpuajad. I 14.- 15 .sajandi keskpaik - tekkeajastu II 15.sajandi keskpaik - 16.sajandi II kolmandik - kõrgajastu II 16.sajandi II kolmandik - 17 sajandi alguskümnend - hilisrenessanss Renessansikirjandus tähistab uue temaatika ilmumist. Kirjandusteoste peamiseks kujutamisobjektiks saab inimene kogu oma muutuvuses, teostes näidatakse inimlike kirgede võitlust, eelistatakse individualistlikke kangelasi, kelle tugevad iseloomud kehastavad igakülgselt ja täielikult inimlikke küsimusi. Renessansikirjanikud kujutavad enamasti endi kaasaega, uudseks nähtuseks on looduskirjeldus, renessanss kasutab sageli tegelikkuse kujutamisel fantastilisi väljamõeldisi ja erakordset faabulat. Itaalia renessanss
sfäär, sest ta sisaldab mitte-oleva muutuslikkust, mis väljendub kõikvõimalikes liikumise vormides: "Esiteks tuleb minu arvates teha see eristus: (1) mis on alati olev, millel pole saamist, ja (2) mis on alati saav, aga kunagi pole. Esimene on haaratav mõistusele mõtlemisega ja on alati iseendaga sama, teise üle teeb oletusi arvamus mõistuseta meeletajuga, on saav ja häviv ning pole kunagi olev olevasti". Hing järjendab igavest ja muutumatut mõteldavat muutuvuses kõige täiuslikuma liikumise läbi, mis mõteldav on. Hing on Platoni järgi iseennast liigutav, liikuvana omab ta oma liikumise põhjust iseeneses. Kõik muud liikumised, seal hulgas kehaline liikumine, kus liikumise põhjus on väljaspool liikuvat, on põhjustatud hinge kui ainukese võimaliku liikumise alge poolt. Kuna demiurg oli hea, lõi ta üheainsa kosmose igavese eeskuju võimalikult täiusliku koopiana. Ta
Tegemist on teooriatega, mis püüavad kunsti funktsioone ja olemust normeerida ning eristada ja väärtustada selle järgi tõelist ja ebatõelist kunsti. SKT d püüavad avastada kunsti olemust. See olemus on lahus mistahes representeerivatest eesmärkidest. Kunsti areng kulmineerub seal, kus kunst sulandub ühiskondlike eesmärkidega. SKT- e kriitikute (J.-M. Schaeffer) arvates puudub kunstil selgepiiriline ja püsiv loomus ja SKT ei lase meil tajuda kunsti tema paljuses ja muutuvuses. SKT d on kitsarinnalised. Kanti geeniusekontseptsioon eeldab geniaalsust, mis tähendab uuenduslikkust, kuid alati ka suhet traditsiooniga, mis on kindlapiiriline, selgelt jälgitav ja aktiivne kriitiline hoiak. Kunst remodelleerib meie "kehastumist", hoiakuid ja kogemust. Kunsti ja teaduse vahe on selles, et kunst teeb seda väga individuaalsel, teadus aga üldiste asjade tasandil.
toidu tootmises. Meis huvitas mitmenda ühiku ümbertõstmine viis meid sotsiaalse heaolu punkti. Piirprintsiibi rakendusi leiab peaaegu kõigis nii käesoleva kui ka teiste majandusõpikute tähtsamates peatükkides. Majandusteooria praegust etappi eristabki eelmistest suures osas just piirprintsiibi kasutuselevõtt. Üldistatult võiks öelda, et piirprintsiip vaatleb kõiki majandusnähtusi kahest aspektist lähtudes: 1) ajalises muutuvuses, protsessina; 2) nn. viimase ühiku kontekstis. Piirprintsiibist lähtudes küsib kolm jäätist ära söönud koolipoiss või koolitüdruk endalt enne neljanda jäätise ostmist: kas järjekordset viiekroonilist ikka tasub välja anda, s.t. kas viimasest söödavast jäätisest saadav kasu on viit krooni väärt või ei ole? Kolm aastat järjest 3000 roosi kasvatanud ja aastas 3000 krooni kasumit saanud ärimees küsib lõpuks endalt: äkki oleks
alla. Hauapanuseid samuti polnud. 14) 15)Kiri 16)Kiilkiri on peetud isegi Egiptuse kirjast vanemaks. Arvatakse, et leiutati umbes 3300-3500 eKr. Esialgu oli piltkiri, aga aja jooksul arenes välja kiilkiri. Alguses oli neid märke ~1800. Mõned oli mõistemärgid, mõned aga silbid, osad aga seletavad märgid. Aja jooksul jäi neid vähemaks, silbid saavutasid ülekaalu. Lõpuks oli neid ~500. Kiilkirja märgid olid pidevas muutuvuses tihedate vallutuste tõttu. Kiilkirja tahvlid olid peopesast natukene suuremad ja tekst seal peal oli hästi väike. Kiilkirja desifreerimise juures oli tähtis Behistani kalju, kus oli kasutusel vana-pärsia keel (moderniseeritud kiilkirja märgid, 33 märki), akadi keel ja eelami keel. Reformatsioon Eeldused: · Riikide keskvõimu tugevnemisega ei olnud kuningad huvitatud oma võimu jagamisest paavstiga
Kk kasutamise õigus: 1) kkosad, mis on asjaõiguse esemeks pinnas, mets, teatud osas maavarad (kasutusõigus, mida võidakse seadusega kitsend) 2) kkosad, millele ei laiene kinnisomand vesi, õhk, loomastik (teatud künnisest alates tekib kasutusõigus üksnes loa alusel vast menetlusega). Kknormatiivid = nõuded lubatud kkkasutusega kaasnevate kkmõjutuste reguleerimiseks. Kknormatiivide lähtealused: 1) kaitstuse kõrge tase (pidevas muutuvuses) 2) kaasaegne teadusliktehniline inf (evp) 3) kkalased jm põhiõigused (evp) 4) tuludekulude analüüs (evp, tervisekaitse prioriteetsus) 5) kaks lähenemist + mida on vaja teha, tervis ja Natura (BAT) + mida on võimalik teha, muud valdkonnad (BATNEEC). 1) kvaliteedinormatiivid (kkkvaliteedi kontrollarvud) saasteaine selline sis
saj lõpul. 16.saj kaotab kirjandus aegamööda endist sisukust ja realistlikke püüdlusi, maad võtab formalism. Jäljendatakse antiikaja ning vararenessansi suurkirjanikke. Kirjanduses kasutatakse loodusekirjeldust. Loodus ei sümboliseeri enam luuletaja hingelisi elamusi ega anna tunnistust jumala headusest, vaid võlub kirjanikku oma reaalse iluga. Kirjandusteoste peamiseks kultusobjektiks saab inimene kogu oma elulises liikumises ja muutuvuses. Pöördutakse realismi poole: eemaldutakse keskaegse kirjanduse allegoorilisusest. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri ja Chaucer Renessanss (renaissance ehk taassünd) on kultuuriepohh üleminekul keskajast uusaega, algas 14. saj lõpul Põ-Itaalia linnriikides, kust levis Lä- ja Kesk-Euroopasse. Kestis 16.saj lõpuni. Avaldus kultuurilise murranguna, millele olid iseloomulikud humanism ja huvi antiigi vastu
annaabi.ee 
