6. Millist keha omadust nim isotroopuseks? Keha omaduste sõltumatus suunast. 7. Kirjelda vedelike siseehitust: asetsus, liikumine, jõud. Molekulid on ebakorrapäraselt, liiguvad üksteise lähedal. 8. Mis on vedelike väliseks tunuseks? Ruumala säilib. 9. Kirjelda gaaside siseehitust.... Molekulid on kaugel ja liiguvad vabalt ning kiirelt. 10. Mis on gaaside välisteks tunnusteks? Paiskub õhus laiali, kuju, ruumala ei säilita. 11.Miks sulamise tahkumise ajal keha temp ei muutu? Kuidas seda temp nim? Sest nad annavad omavahel energiat. Sulamistemp. 12. Millistest faktoritest sõltub aurustumise kiirus? Vedeliku temp. Pindalast ja koostisest. 13. Millist nähtust nim keemiseks? Aurustumine, mis toimub kindlal temperatuuril. 14. Mida nim gaaside veeldamiseks? Millisel temp see nähtus aset leiab? Gaaside vedelikuks muutumine. Kriitilisel temperatuuril. 15. Mida iseloomustab absoluutne õhuniiskus? Mida suhteline õhuniiskus?
Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi Vabaneb soojushulk Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus?
kogutoodangu vahel. b) AD kõvera tõus on negatiivne. c) kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang suureneb ja hinnatase alaneb. d) rahapakkumine hoitakse konstantsena kui majandus liigub piki kogunõudluskõvera 3. Rahapakkumise kasvu pika perioodi efekt väljendub järgmises: a) hinnatase tõuseb ja kogutoodang jääb samale tasemele b) kogutoodang suureneb, kuid hinnatase ei muutu c) kogutoodang suureneb ja hinnatase tõuseb d) nii kogutoodang kui ka hinnatase ei muutu. 4. Kui riigi keskpank suurendab raha pakkumist, siis etteantud hinnatasemel kogutoodangu nõutav kogus ................ ning AD kõver nihkub: a) suureneb; sissepoole b)suureneb; väljapoole c)väheneb; sissepoole d)väheneb; väljapoole 5.Lühiperioodi kogupakkumiskõver SRAS näitab fikseeritud ......................... ning pika perioodi kogupakkumiskõver LRAS fikseeritud ...................:
Elektrilaengu ülekanne ja hõõrdeelekter Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootneid. Positiivse laenguga kehas on elektrone vähem kui prootoneid. Elektrilaengu ülekandel elektronide hulk ei muutu, ainult osa elektrone liigub ühelt kehalt teisele. Kui kehad hõõrdumisel pärast kokkupuudet teineteisest eraldada, on neil suuruselt võrdsed eriliigilised elektrilaengud. Kuidas kandub elektrilaeng negatiivse laenguga kehalt neutraalsele kehale? Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootoneid, neile mõjub tõukejõud. Kui kehad metallvardaga ühendada, hakkavad nn üleliigsed elektronid elektrijõu mõjul liikuma laetud kehalt laenguta kehale
Keemilised nähtused minu igapäevaelus Iga hommik ma ärkan kell seitse kolmkümmend. Teen endale peale ärkamist väikese loputuse suule ja näole. Panen end riidesse ja hakkan süüa tegema. Tavaliselt teen ma endale prae muna, muna on algul vedel ja siis muna läheb kuumenemisel tahkesse olekusse, muna praadimisel tekib keemiline reaktsioon , sest muna jääbki munaks midagi ei muutu. Muna hakkab eritama lõhna ja muutub munal ka värvus. Kui ma hakkan kooli minema, siis kooli teel ma näen kuidas auto eritab heitgaase ja bussid ka eritavad heitgaase. Kui auto eritab heitgaase siis heitgaas eritab lõhna ja heitgaas tekib nii, et autol bensiin plahvatab ja kõik. Auto kui ajab välja ei tekki keemilist reaktsiooni kuna seal ei segune mingeid ained,sest bensiin lihtsalt plahvatab mootoris ja kõik
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab
Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevus juhis. Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolutugevuse ühikuks on 1 amper, selle tähis on 1 A. Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Elektrivool on inimese elule ohtlik. Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu elektriväli. Voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad, nimetatakse vahelduvvooluks. Millest sõltub voolutugevus juhis? Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevus juhis. Mis on voolutugevuse tähiseks ja ühikuks? Voolutugevuse ühikuks on 1 amber ja tähis on 1 A.
. . , ? ? KEDA? MIDA? ( süüdistama) nägema teadma, lugema, armastama / (?) (?) (?) , (?) . / / . , . . , 1 - , . . . . . . ? . . . (eluta) EI MUUTU . (eluta) . . . . = . . . . - . (eluta) 2 - , . . . . . . ? - / - . . = . . . (elus) . . . (elus) 3 - , . . . . . . ? ?
Küsimus 1 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Piirkasumimäär suureneb alati, kui Vali üks: a. kasumilävi tõuseb b. väheneb muutuvkulude ja müügitulu suhe c. kasumilävi langeb d. suureneb muutuvkulude ja müügitulu suhe Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kui müügihind ja ühiku muutuvkulud suurenevad 10% võrra ning püsivkulud ei muutu, siis Ühiku Piirkasumimäär piirkasum a) Suureneb Ei muutu b) Suureneb Suureneb c) Ei muutu Ei muutu d) Suureneb Väheneb e) Ei muutu väheneb Vali üks: a. Ei muutu;ei muutu b. Ei muutu;väheneb c. Suureneb,suureneb d. Suureneb;ei muutu e. Suureneb;väheneb Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst
1. Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. 2. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. 3. ühtlane sirgjooneline liikumine- v=const(kiirus ei muutu), suund ei muutu ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine- kiirus kasvab teatud aja jooksul ühepalju, suund ei muutu, kiirendus ei muutu ühtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine- kiirus väheneb teatud aja jooksul ühepalju, suund ei muutu vaba langemine- suund ei muutu 5. kinemaatika käsitleb liikumist sõltumatult seda tekitavatest põhjustest Dünaamika tegeleb liikumist tekitavate põhjuste väljaselgitamisega staatika tegeleb kehade tasakaalutingimuste uurimisega 6. x = 1,5 + 2t 3t2
Ek=3/2kT (ideaalne gaas). Soojusvahetus: toimub mõlema keha vahel, soojuskiirgus levib vaakumis; konvektsioon on soojusülekande liik, mille korral aineosakesed vahetavad oma asukohti; soojusjuhtivuse korral aineosakesed ei vaheta oma asukohta. Soojusjuhtivus toimub ennekõike tahketes kehades. Gaaside ja vedelike korral tuleb kasutada mitmesuguseid poorseid materjale. Boyle-Marioette seadus- rõhk ja ruumala on teineteisega pöörvõrdeliselt seotud. Neid protsesse mille korral temp ei muutu nim isotermilisteks protsessideks (T-isotermiline). Charles seadus ruumala ei muutu. Neid protsesse kus ruumala ei muutu nimetatakse isohoorilisteks protsessideks (V- isohooriline). Gay-Lussac´i seadus- rõhk ei muutu. Neid protsesse mille korral rõhk ei muutu nim isobaarilisteks protsessideks (P-isobaariline).1.Soojusvahetus-protsess kus keha/kehad vahetavad omavahel soojust(soojuskiirgus,konvetsioon,soojusjuhtivus)
Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida Vali üks: a. muutuvkulusid tooteühiku kohta b. kogukulusid tooteühiku kohta c. muutuvkulude kogusummat d. püsikulusid tooteühiku kohta Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Olulisusvahemikus Vali üks: a. Püsikulud ühiku kohta muutuvad b. Muutuvkulude (vc) kogusumma jääb samaks c. Kogukulud ühiku kohta ei muutu d. Muutuvkulud ühiku kohta muutuvad Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Astakkulu Vali üks: a. kaetakse ositi b. on segakulu erijuhus c. on nii segakulu erijuhus kui sarnaneb segakulule olulisvahemikus d. sarnaneb segakulude vähese ulatusega olulisusvahemikus Küsimus 4 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Olulisusvahemiku (relevant range) tähtsus seisneb selles, et ta on vahemik, kus Vali üks: a
b. summaarne piirkasum pole enam negatiivne, vaid positiivne c. piirkasumimäär suureneb d. tooteühiku kohta tulevad püsivkulud on konstantsed Küsimus 7 Küsimuse tekst Piirkasumimäär suureneb alati, kui Vali üks: a. väheneb muutuvkulude ja müügitulu suhe b. kasumilävi tõuseb c. suureneb muutuvkulude ja müügitulu suhe d. kasumilävi langeb Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui müügihind ja ühiku muutuvkulud suurenevad 10% võrra ning püsivkulud ei muutu, siis Vali üks: a. Suureneb,suureneb b. Suureneb;ei muutu c. Ei muutu;ei muutu d. Ei muutu;väheneb e. Suureneb;väheneb Küsimus 9 Küsimuse tekst Oletame, et kaubamaja juveeliosakonna sulgemisel kaovad kõik osakonna otsekulud. See ei avalda mõju kaudkuludele, kuid suurendab kaubamaja ärikasumit. See tähendab, et Vali üks: a. juveeliosakonna kaudkulud on suuremad kui otsekulud b. juveeliosakonna otsekulud on suuremad kui brutokasum c
● R universaalne gaasi const. (8,31 J/K*mol) ● V ruumala (m’3) ● v ainehulk (nüü, mol) ○ *normaaltingimused: ○ temp. = 0C ○ P = 760mmHg = 1 * 10’5Pa ● Millised on isoprotsessid ja kuidas neid eraldi nimetatakse? ○ Isoprotsessi käigus ei muutu keha üks olekuparameetritest. ○ Isotermilise protsessi käigus ei muutu temperatuur: (P1/P2)=(V2/V1) ○ Isobaarilise protsessi käigus ei muutu rõhk: (V1/V2)=(T1/T2) ○ Isokoorilise protsessi käigus ei muutu ruumala: (P1/P2)=(T1/T2)
Näitab keha soojusastet Temp. On molekulide kesk. keneetilise mõõt Absoluutne 0 temp. madalaim temp. looduses Absoluutse temp.skaala(kelvini skaala) null punktis on abso. null ja kraad vastab Celsiuse skaala kraadiga t=-273°C T= t+273 T=0 K t= T-273 Ideaalse gaasi üles. P*V=m/M*RT M gaasi mass kg M- molaarmass kg/mol P rõhk Pa V- ruumala m³ T- abs.temp. K R- universaalne gaasi kostants R=8,31 J/mol*k P=m*R*T/M*V Isoprotsessid ..., protsessid kus üks gaasi olekuparameeter ei muutu iso-sama 1)isotermiline protsess Temp.ei muutu Rõhk on pöörvõrdeline ruumalga p1V1=p2V2 2)isobaariline protsess p ei muutu ruumala on võrdeline temperatuuriga V1=T1 V2=T2 3)isokooriline protsess ei muutu Rõhk on võrdeline temp p1=T1 p2=T2
03.12 1 1 Question 5 Punktid: 0/1 Firmal õnnestub ära müüa kogu toodang, kusjuures q toote tootmisel nädalas on kogukulud 300q+2000. Nõudluse analüüs näitab, et nõudlust kirjeldab mudel 500-2q. Leida optimaalne tootmismaht(q)a maksimaalne kasum(P) Vali üks vastus. a. q=60; P( 60)=4000 b. q=55; P(55)=6000 c. q=50 ; P(50)=3000 Väär Selle esituse hinded 0/1. Question 6 Punktid: 1/1 Kui müügihind ja ühiku muutuvkulud suurenevad 10 % võrra ning püsivkulud ei muutu, siis : Ühiku piirkasum ? Piirkasumimäär ? Vali üks vastus. a. ei muutu : väheneb b. suureneb; väheneb c. ei muutu; ei muutu d. suureneb, ei muutu e. suureneb; suureneb Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne 1 Hinda suureneb, ei muutu 19:29:17 on 9.03.12 1 1 2 Sulge suureneb, ei muutu 19:29:17 on 9.03.12 1 1
.. adjektiiv 4. ARVSÕNA Käändub numeraal 4.1PÕHIARVSÕNA Arv Kaks kardinaal 4.2JÄRGARVSÕNA Järjestus Teine ordinaal 5. ASESÕNA Asendab Käändub Tema, enese, üksteise, pronoomen nimi-, omadus- oma, kõik, kes, mitu ... ja arvsõnu 6. MÄÄRSÕNA Koht, aeg, viis, Ei muutu Kaugel, täna, püsti, Adverb määr, ruttu, väga, rohkem, (seotud modaalsus siin, siis, nii, kuidas, pöördsõnaga) (rõhumäärsõna) sellepärast, miks, üle jne (minema), ära (võtma), muidugi, vist, ka, ju .... 7. KAASSÕNA Käände Ei muutu Üle (aia) , (metsa) taga,
6,02x 10 mol Keha mass M=m0N = m0 ν NA = ν M m ν= M Kirjutame olekuvõrrandi välja kahe oleku jaoks: I olek – p1 v2 T1 II olek – p2 v2 T2 p1 V 1 m p1 V 1 p2 V 2 pV = R → = ehk =const T1 M T1 T2 T p2 V 2 m = R T2 M 3.5.1 Isotermiline protsess Protsessi, kus üks termodünaamilistest parameetritest ei muutu nimetatakse Isoprotsessiks. Isotermiline protsess- protsess, kus temperatuur ei muutu. Boyle - Mariotte’i seadus- Jäävat temperatuuri on antud gaasihulga rõhk pöördvõrdeline ruumalaga. p1 V2 ehk p 1 V 1= p2 V 2 p2 = V 1 3.5.2 Isobaariline protses Protsess kus rõhk ei muutu. Vaatame jääval rõhul gaasi kahte olekut ja kirjutame välja olekuvõrrandid m V T p1 V 1= R T1❑ 1 = 1 M ⇒ V 2 T2
Kasum (sihifun.) 0,2 0,26 0,3 0,22 0,22 129,5 --> max Lahend (x) 200 50 200 75 0 1. Selgub, et kasum mandlikoogi valmistamisest väheneb 0,15 euroni. Kui nii juhtub, siis optimaalses lahendis: A) kasum ei muutu; B) toodetakse vähem mandlitega kooke; C) optimaalse lahendi leidmiseks tuleb ülesanne uuesti lahendada; D) kasumi suuruseks kujuneb 119,5 . E) mitte ükski nendest. Põhjendus stabiilsuse analüüsi tabeli põhjal: Vana hinnaga = 0,2 * 200 tk = 40 Uue hinnaga= 0,15 * 200 tk = 30
1. Impressionism (mõiste, esindajad kunstis,muusikas,kirjanduses) Impressionism ehk muljetekunst põhineb hetkeemotsioonidel. Tunnuseks hägusad piirjooned. Kunstis algatajaks Monet ,,Tõusev päike,, Muusikas alusepanija Claude Debussy ,,Fauni pärastlõuna,, Maurice Ravel- prantsuse helilooja, impressionistlik, teostes palju Hispaaniat. Väga head orkestratsioonid. Tegi Mussorski ,,Pildid näituselt,, orkestratsiooni ,,Boolero,,- Rütm ei muutu kordagi, Ainult 2 teemat, vaheldumisi. Helistik ei muutu, välja arvatud 13 viimast takti. Muutub orkestratsioon ja kõige rohkem muutub dünaamika. Oli tellimustöö ühelt vene balleti artistilt. Ida Robinstein koos 10 mehega esitas seda. Kirjanduses Friedebert Tuglas 2. Neoklassitsism (mõiste, esindajad kunstis, muusikas, kirjanduses) Neoklassitsism ehk uus klassitsism on kõik, mis ei puuduta romantismi. Romantismi eitaja, kindlapiiriline. Eelistatakse lavateoseid (antiikainelisi)
Vektorkorrutis a(nool) x b(nool) on suunatud a) Lõunasse b) Läände c) Alla d) Üles 2) Keha kiirendus on tingitud a) Keha inertsist b) Teiste kehade mõjust sellele kehale c) Maa külgetõmbejõust d) Kiiruse muutumisest 3) Maa tehiskaaslane liigub orbiidil konstantse kiirusega 25000 km/h a) Sateliidil on kiirendus, sest ta kiiruse suurus muutub b) Satelliidil ei ole kiirendust, sest ta kiiruse suurus ei muutu c) Sateliidil on kiirendus, sest ta liikumise suund muutub d) Sateliidil ei ole kiirendust, sest ta liikumise suund ei muutu 4) Sinusoidaalse ristlaine puhul a) Punktid liiguvad ruumis piki sinusoidi b) Amplituud muutub ajas ja ruumis sinusoidaalselt c) Punktid võnguvad tasakaaluasendi ümber sinusoidaalselt d) Laine sagedus muutub ajas sinusoidaalselt 5) Suur kast massiga m on liftis vannitoakaalu peal. Kaal näitab a) Rohkem kui mg, kui lift liigub kiirendusega üles
mis ajaks? -ого -а -ов а,я maha 4.В в – sisse (kuhu?)´(kella) aeg, nädalapäev, Elav -его -я Ei muutu -ых -ей o-maha ь kui я maha+ на – peale (kuhu
09.09Energia E=hf e-energia h-Plancki konstant f-sagedus E=mc2 VALGUSKIIRGUS Hf=mc2=> m=hf/c2 Aatomis on elektronidel teatud kindel hulk orbiite, millel liikudes aatomi energeetiline olek ei muutu-neid orbiite nim lubatud orbiitideks. Kõige väiksema energia olekut nim aatomi põhiolekuks ja teisi kõik ergastatud olekuks.Kui orbiitidele vastavad eergiad on En ja Ek, siis kiiratava või eelatava valduskvand energia avaldub Hf=Ek-En. Energia on määratud täisarvugan, mida nimetatakse peakvantarvuks. Lisaks kirjeldatakse energiat orbitaalkvatarvu, spinni ja magnetkvantarvuga. On kindlaks tehtud, et ühes aatomis ei saa olla kahte elektroni täpselt ühesuguste kvantarvude komplektiga
Küsimus 1 Küsimuse tekst Tootmispinna kuurent on Vali üks: a. esmaskulu ja inventeeritav kulu b. konverteerimiskulu ja inverteeritav kulu c. esmaskulu ja mittekapitaliseeritav kulu d. konverteerimiskulu ja mittekapitaliseeritav kulu Küsimus 2 Küsimuse tekst Segakulude kogusumma Vali üks: a. suureneb tegevusmahu vähenedes b. suureneb tegevusmahu suurenedes c. ei muutu tegevusmahu muutudes d. väheneb tegevusmahu vähenedes Küsimus 3 Küsimuse tekst Kulude täpne prognoosimine pole oluline Vali üks: a. finantsaruannete koostamiseks b. hinnakujunduseks c. rahavajaduse hindamiseks d. plaanide ja eelarvete koostamiseks Küsimus 4 Küsimuse tekst Astakkulu Vali üks: a. kaetakse ositi b. sarnaneb segakulude vähese ulatusega olulisusvahemikus c. on (a) ja (b d. on segakulu erijuhus Küsimus 5 Küsimuse tekst
ASTMEVAHELDUS Ühest käänd- või pöördsõnast saab moodustada palju vorme, näiteks nimisõnast pall vorme palli, palle, pallidest, palliga, pallist, pallidega jne. Moodustades ühe sõna eri vorme, võib tüvi jääda samaks või muutuda. Nt: tellis, tellise, tellist - sõna tüvi ei muutu; ladu, lao, ladu - sõna tüves muutuvad häälikud; kool, kooli, kooli - sõna tüves häälikud ei muutu, küll aga muutub sõna häälduse intensiivsus - sõna väide. Sõnad jagunevad tüvemuutuse poolest järgmiselt: ASTMEVAHELDUSETA ASTMEVAHELDUSLIKUD SÕNAD SÕNAD ; Sõnade pööramisel või kääna- LAADIVAHELDUSLIKUD SÕNAD misel ei muutu sõna tüve- Muutuvad häälikud sõna tüves, häälikud ega välde. sulghäälik või s tuleb juurde või kaob ära.
Neljandikud Terve on jaotatud neljaks võrdseks osaks. 1 Iga osa suurus on 4 1 1 1 1 4 + + + = =1 4 4 4 4 4 Hariliku murru taandamine ja laiendamine Murru lugejat ja nimetajat võib korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. Murru taandamisel või laiendamisel murru väärtus ei muutu. Murru põhiomadus Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat jagada ühe ja sama, nullist erineva arvuga. Murru taandamine Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat jagada ühe ja sama, nullist erineva arvuga. Murru põhiomadus Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat
neljaks võrdseks osaks. 1 Iga osa suurus on 4 1 1 1 1 4 + + + = =1 4 4 4 4 4 Hariliku murru taandamine ja laiendamine Murru lugejat ja nimetajat võib korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. Murru taandamisel või laiendamisel murru väärtus ei muutu. Murru põhiomadus Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat jagada ühe ja sama, nullist erineva arvuga. Murru taandamine Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat jagada ühe ja sama, nullist erineva arvuga. Murru põhiomadus Murru väärtus ei muutu, kui murru
Demograafilise ülemineku etapid: SÜNDIVUS SUREMUS IIVE ELUEA RAHVAARVU PIKKUS KASV Traditsiooniline Suur Suur Positiivne, ~45 aastat Rahvaarv ei põlvkond kuid eriti ei muutu muutu Demograafiline Suur Väheneb Muutub ~55 aastat Rahvaarv plahvatus positiivseks suureneb sündide arvelt Rahvastiku Kahaneb Väike Langeb ~65-70 Rahvaarvu kasv vananemine aastat aeglustub
Demograafilise ülemineku etapid: SÜNDIVUS SUREMUS IIVE ELUEA RAHVAARVU PIKKUS KASV Traditsiooniline Suur Suur Positiivne, ~45 aastat Rahvaarv ei põlvkond kuid eriti ei muutu muutu Demograafiline Suur Väheneb Muutub ~55 aastat Rahvaarv plahvatus positiivseks suureneb sündide arvelt Rahvastiku Kahaneb Väike Langeb ~65-70 Rahvaarvu kasv vananemine aastat aeglustub
üliväikseid tansistore koos lisadetailidega, mis koos toimivad tervikliku võimendina või protsessorina 26 Pooljuhi juhtivus temperatuurist - Elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades 27 Diood päripingestatud-võimendab, diood vastupingestatud-alaldab 27 LED e valgusdiood - pooljuht seadis, mis muudab elektrienergia optiliseks kiirguseks (elektromagnetkiirgus) 28 Alalisvool - elektrivool, mille suund ajas ei muutu, tekitab veres elektrolüüsi 29 Vahelduvvool - elektrivool, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt [f=50Hz (sagedus)] 30 Vahelduvvoolu amplituud - elektrivoolu tippväärtus (Im) Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel ja sõltub amplituudväärtusest vastavalt fünktsioonile. Efektiivväärtused näitavad voolutugevust ja pinget vahelduvvoolu võrgus. 31 Pistikus on faasjuhe - mis on pidevalt pingestatud maa suhtes ja
vahel, ülejäänu on aga juba välja laenatud. 1.1. Koostage panga bilanss arvestusega, et omakapital = 0 Aktiva Passiva Kassareserv: 200 000 Nõudehoiused: 1 000 000 Laenud: 800 000 OK = 0 1 000 000 1 000 000 1.2. Kui hoiustaja Mari, laenates Jürile 15 000 krooni arvuti ostmiseks, võtab laenatava summa oma hoiuarvelt sularahana välja, siis raha pakkumine majanduses sellise tegevuse tagajärjel a) väheneb b) suureneb c) ei muutu Kas väide on õige või vale? Parandage vale väide õigeks. 2. Negatiivse SKP lõhe olemasolust annavad tunnistust suurenev tööpuudus ja langev tulutase. ÕIGE 3. 4. a) ülikooli poolt raamatukokku ostetavate raamatute maksumus b) trükikoja laos olevate raamatute maksumus c) eraülikooli arhiivides hoitavate rariteetsete väljaannete maksumus d) eraisiku koju ostetavate uute raamatute maksumus 5. Inflatsiooniline majanduskasv tekib juhul, kui
Vajalikud füüsikalised suurused: nimetus tähis ühik teepikkus s m aeg t s kiirus v m/s kiirendus a Ühtlane sirgjooneline liikumine. - keha läbib võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused (keha kiirus ei muutu) Kehtivad seosed: v = s/t , kus v - kiirus, s teepikkus, t aeg. x = x0 + vt , kus x lõppkoordinaat , x0 algkoordinaat, v- kiirus, t aeg. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine - keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Kehtivad seosed: v = v0 + at, kus v lõppkiirus, v0 algkiirus, a- kiirendus, t aeg kiirendus a = v v0/t s = v0t + at2/2 , kus s teepikkus x = x0 + v0t + at2/2 Vaba langemine
töötama töötan töötatakse taotlema taotlen taotletakse töötlema töötlen töödeldakse tüütama tüütan töödatakse jooksma jooksen joostakse sõitma sõidan sõidetakse laisklema laisklen laiseldakse lugema loen loetakse veetma veedan veedetakse AID ÜKS VÕIMALUS ON ÕIGE on töötanud vormide moodustamisel tüvi ei muutu on taotlenud vormide moodustamisel tüvi ei muutu töödelnud tüüdanud olen jooksnud olen sõitnud olen laiselnud olen lugenud olen veetnud SAGEDASI EKSIMUSI PÕHJUSTVAD SÕNAD veenma mida teinud? veennud Möönma mida teinud? möönnud Naasma mida teen? naasen Naasma mida tegin? naasin Surema mida tehakse? surrakse tehakse nähakse käiakse
Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti
Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti
Valguskvantideks e footoniteks. · Kuidas muutuvad elektri- ja magnetväljad? Avaldab perioodilise muutumise. · Millest koosneb valguslaine? Elektriväljast ja magnetväljast. · Miks räägitakse valguslainest ainult elektrivälja muutumise abil? Need käituvad sarnaselt, valguse toimel tekib signaal just elektriväljas. · Mis kiired vastavad tasalainele ja keralainele? Tasa-paralleelne, kera-hajuv v koonduv. · Kuidas nimetatakse lainet, mille lainepikkus ei muutu? Monokromaatne laine · Nimeta põhivärvused. Punane, roheline,sinine · Kirjelda täielikku värvipimedust. Kogu maailm on must-valge v hallikas. · Kirjelda osalist värvipimedust. Peamiselt ei suuda eristada punast ja rohelist. · Mida näitab lainekiirus? Valguslaine poolt ajaühikus läbitud tee pikkus. · Mida näitab lainepikkus? Kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel. · Mida näitab laineperiood
Kordamisküsimused 1. Võrrelda ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Sarnasus, erinevus 1. Too 2 näidet vastastikmõju kohta igapäevaelus 1. Too 2 näidet võnkliikumise kohta igapäevaelus 1. Mida näitab sagedus? 1. Mis on sageduse ühik? Tähis? 1. Mis on vedrukaalude kaalumise põhimõte? 1. Millise keha kiirus muutub vastastikmõjus vähem? 1. Millisel juhul muutub keha kiirus? 1. Millisel juhul keha kiirus ei muutu? 1. Mis on jõud? Selle tähis ja ühik 1. Milles väljendub keha inertsus? 1. Kui keha inertsus on suur, siis keha mass on... 1. Mis on täisvõnge? 1. Mis on võnkeperiood? Tähis, ühik? 1. Mis on tasakaaluasend? 1. Mis on amplituudasend? 1. Mida nimetatakse kiiruseks? Tähis, mõõtühik? 1. Mida nimetatakse trajektooriks? 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks? VALEMID: Kiirus : v=s/t (teepikkus/aeg)
skaalal kelvinites (K). Absoluutne null on 0 K ehk –273 °C Celsiuse skaalal. 273 K on 0°C 8. Mida tähendab gaasiga toimuv protsess? Milliseid protsesse nimetatakse isoprotsessideks? Esita isotermilist, isobaarilist ja isokoorilist protsessi kirjeldavad seadused sõnaliselt, valemitena ja graafiliselt. Protsess – gaasi oleku muutus Isoprotsess – gaasiga toimuv protsess, mille käigus üks oleku parameetritest jääb muutumatuks Isotermiline protsess (T) – selle käigus ei muutu gaasi temperatuur Isobaariline protsess (p) – … ei muutu gaasi rõhk Isokooriline protsess (V) – … ei muutu gaasi ruumala 9. Esita ideaalgaasi olekuvõrrand, mis on isoprotsesse kirjaldavate võrrandite üldistus. pV= RT
F on sellele pindalale (S) mõjuv jõud (N). Rõhuühikuid: Paskal (Pa); tehniline atmosfäär (1 at = 1 kgf/cm2 = 98066,5 Pa); elavhõbedasamba kõrgus (1 mmHg = 133 Pa); looduslik atmosfäär (normaalrõhk) (1 atm = 760 mmHg = 101325 Pa); baar (1 bar = 100000 Pa). Ideaalse gaasi olekuvõrrand ja isoprotsessid. Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus: a) molekulid loetakse punktmassideks; b) molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruste väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund; c) molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata. Ideaalse gaasi m olekuvõrrand (Clapeyron'i võrrand) pV = RT seob omavahel gaasi ruumala V µ (m3), rõhu p (Pa) ja temperatuuri T (K) kui gaasi mass m (kg) ei muutu (m=const); µ on gaasi molaarmass (kg/mol) ja R on universaalne gaasikonstant (R = 8,31 J/ (molK)
mis kulub 1 g aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra Moolsoojus - Cm soojushulk, mis kulub 1 mooli aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra Siseenergia muut (qv = U) on võrdne soojusefektiga V=konts Entalpia muut (qp = H) on soojusefekt konstantsel rõhul Reaktsiooni entalpia on soojusefekt, mis kaasneb keemilise reaktsiooniha (ku rõhk ja temperatuur ei muutu) Reaktsiooni standardne entalpia on reaktsiooni entalpia 298K juures Standartne entalpiamuut H sellise protsessi entalpiamuut, mille korral nii lähteained kui ka saadused on oma standartolekus Standartolek aine standardoleks, mingil temperatuuril on tema puhas vorm rõhul 1 bar (=1atm) Standartne tekkentalpia soojusefekt 1 mooli aine tekkimisel puhastest lihtainetest nende standartolekus Standardne põlemisentalpia soojusefekt 1 mooli orgaanilise aine täielikul
1. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat järjepidev 2. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat ratsionaalne Kasulikkus: - Majapidamise eesmärk on- on oma kogukasu maximeerimine, lähtudes kasutada olevast eelarvest. - Kaulikkus- kui inimese õnne ja heaolu mõõt. - Kaulikkus- rahulolu, mida saadakse tarbimisest - Kasulikkus on subjektiivne, hinnang sõltub indiviidist - Eeldatakse, et maitse ja eelistused ei muutu on stabiilsed. TU ja MU · Kogukasu- (Total utility) TU · Piirkasulikkus- (Marginal utility) MU · Kogukasu- kogu rahulolu, mida tarbija saab teatud koguse hüvise tarbimisest. · Piirkasulikkus- e marginaalne kasulikkus, kogukasu muutus , mida põhjustab tarbimise muutus ühe ühiku võrra. Kahaneva kasulikkuse seadus · Tuleneb sellest, et tarbija hinnang kaubale langeb seda enam, mida rohkem on kaupa tarbitud.
Ainekass Selgitus Näide nimetusest valemis nimetuses valemist Lihtained koosneb ainult ühest elemendist, nimetus on sama, mis elemendil O2 hapnik Al alumiinium Aluseline 1) metall+oksiid (o.a ei muutu) Na2O naatriumoksiid metall + O oksiid oksiid 2) metall(o.a)oksiid (o.a muutub) FeO raud(II)oksiid Happeline arvsõna kr.k + elemendi nimetus mittemetall + O oksiid P4O10 tetra fosfordeka oksiid oksiid eesti keeles+ arvsõna kr.k + oksiid
02.2014 TOOTMISFUNKTSIOON Sisend: Koguprodukt tööjõud (m2 nädalas) 0 0 1 20 2 60 3 120 4 140 5 150 6 160 7 165 8 163 Teatud tasemest alates hakkab koguprodukt vähenema. KAHANEVA PIIRTOOTLIKKUSE SEADUS Kahaneva piirtootlikkuse seadus kui mõnda sisendit suurendatakse tingimustes, kus tehnoloogia tase ja teiste sisendite hulk ei muutu, hakkab teatud punktist alates koguprodukti juurdekasv vähenema. Seadus toimib, kui: 1) vähemalt üks olulise tähtsusega ressurss on fikseeritud; 2) tehnoloogia tase jääb samaks. Piirprodukt (MP marginal product) näitab koguprodukti juurdekasvu, mida põhjustab täiendava sisendiühiku kasutamine. 4 17.02.2014
· Kondenseerumine · Millises olekus on aine, sõltub peaasjalikult: · Temperatuurist · Rõhust Sulamine ja tahkumine · Aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse · Aine üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse Sulamisel · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus kulub energiat soojushulk) · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurdesaadud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks Tahkumisel · Toimub sulamisele vastupidine protsess · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks Sulamis/tahkumis/soojus · Massiühiku aine (m) · Näitab, kui suur
Pea meeles, et lihtminevikus on sõne tüve ja sõnalõpu vahel alati kas -i või -si! Vt ka õppevideosid Youtube`is Imperfekti I osa ja Imperfekti II osa uu -> u a -> o ei muutu ii -> kaob NB! 2-silbilises sõnas, kus mõlemas silbis on a, muutub oleviku tüves a ->minevikus ->oi-ks: Laulaa Ajaa Minä laulan minä lauloin minä ajan minä ajoin Hän laulaa hän lauloi hän ajaa hän ajoi He laulavat he lauloivat he ajavat he ajoivat
Põhjendada vastust stabiilsuse analüüsi tabeli põhjal. Kopeerida siia vastav tabeli osa ja selgitada selle põhjal. Final Shadow Constraint Cell Name Value Price R.H. Side $J$23 P1 aeg tundides 50 0 60 SHADOW PRICE 0,kasum ei muutu 5. Kui palju muutub kasum, kui toote A tootmismaht väheneb 100 ühikuni? Põhjendada vastust. Kopeerida siia vastav tabeli osa ja selgitada selle põhjal. Final Shadow Constraint Cell Name Value Price R.H. Side $J$25 Toote A päevane 200 -5 200 100*-5= -500 6
* peamised makroskoopilised parameetrid-ruumala, rõhk, temperatuur-suurusi saab mõõta *makroskoopilisi suurusi, mis üheselt iseloomustavad gaasi olekut, nim gaasi termodünaamiliseks parameetriks-kui vaadelda selle puhul mingi gaasi massi, siis V,p,T=const. *termodünaam. tasakaal- olek, mille puhul term.dünaam. parameetrid enam ei muutu, vt temp teemat *temperatuur-iseloomustab makrokeha kui süsteemi soojuslikku olekut ehk soojusastet.Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. *Termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse reaalse või kujuteldava piirpinnaga piiritletud
MUUTUV LIIKUMINE JA SELLE KIIRUS 1) Mille poolest erinevad teineteisest ühtlane ja muutuv liikumine? – Ühtlasel liikumisel kiirus ei muutu, muutuval kiirusel muutub. Ühtlase liikumise korral sooritab keha mis tahtes võrdsete ajavahemike kestel võrdsed nihked. Muutuval liikumisel ei pruugi võrdsete ajavahemike kestel sooritatud nihked trajektrooi erinevates paikades ühesugused olla ja järelikult kiirus muutub. 2) Mis on muutuva liikumise keskmine kiirus, kuidas seda arvutada? – Keskmiseks kiiruseks nimetatakse kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja jagatist. Vk = L kogu / t Kogu
°R vahel ka °Ra. 5)Réaumuri skaala on R.A.Reamuri poolt kasut.v. piiritustermomeeter, mille t.s. füüsiliseks aluseks on soojuspaisumine. Nullpunkt jää sulamistemp (0) ja vee k.t. võetud võrdseks 80 jaotusega ehk jää sulamistemp ja vee keemistemp vahemik on jagatud 80-ks võrdseks jaotuseks ehk Reaumuri kraadiks.°Re, vahel ka °R.Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus:molekulid loetakse punktmassideks;molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruste väärtus ei muutu, muutub kiiruse suund; molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata.Ideaalse gaasi olekuvõrrand seob omavahel gaasi ruumala V (m3), rõhu p (Pa) ja temperatuuri T (K) kui gaasi mass m (kg) ei muutu (m=const); M on gaasi molaarmass (kg/mol) ja R on universaalne gaasikonstant (R = 8,31 J/(molK). Isoprotsess on gaasi üleminek ühest olekust teise nii, et üks kolmest olekuparameetrist (p,V,T) ei muutu. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mis käsitlevad ainet molekulaarsena(nt
Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clement’i – Clement’i Desormes’i riist , ajamõõtja Desormesi meetodil Skeem Töö käik. 1. Avage kraan 4. Tekitage pumbaga 7 pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan 4 ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan 6. 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse 1. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. Õhu erisoojuste suhte määramine.
annaabi.ee 
