omavahel mitte miksida. Tähtis on osata vahet teha, ise enda jaoks piir ära tunda. Kuna inimkonna ajaloos puudub sellise enesejagamise psühholoogiline kogemus, siis esialgu satume segadusse. Pettumus virtuaalsuhtega reaali kolides võib olla isiksust purustav. Mu vana sõber Freud kirjutas essees "Sealpool mõnuprintsiipi" (1920), et lapseliku mõnu tekkimise eeldus on kordus ja ootuspärasus (iga tüdinenud lapsevanem teab, et mitusada korda kuuldud unejutu mõnu seisnebki selle muutmatus taasesituses). Suureks saades vajame elamuseks esiteks uudsust, teiseks segab meie naudinguid teadmine reaalsusest. Täiskasvanu tunnus on see, et ta suudab lapselike tungide ja reaalsuse nõuete (igasugused normid, kohustused jne) vahel leida mõistliku kompromissi. Kui lapse arengus on jäänud mõned vajadused rahuldamata, siis hakkab ta täiskasvanuna neid kompenseerima... Oleks vaene Freud vaid teadnud, millised võimalused homo virtualis'el selleks avanevad!
kogu nende elukäigu jooksul. Koosneb: dokumendid, dokumentide haldamise toimingud, inimesed ja tehnoloogia. Omadused: usaldusväärsus, terviklikkus, vastavus õigusaktidele, kõikehõlmavus, süsteemsus. Dokument mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on saadud või loodud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (Põhiomadus- sisu muutmatus!) Dokumenteerimine- info tõendamiseks selle süstemaatiline, eesmärgipärane, ja detailne salvestamine kas kirjalikult või elektroonselt. Dokumentide loetelu- asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide haldamiseks dokumentide loetelu, mis sisaldab vähemalt liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja juurdepääsutingimusi. Dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid- Dokumendi loomine või saamine/ Liigitamine-registreerimine-säilitustähtaja
Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed. Seaduslikkus – kohtunikud peavad olema sõltumatud, alluma seadustele. Poolte võrdsus – õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles. Poolte võistlevus – isikute võrdsus kohtu ees. Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega – kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe. Asja arutamise suulisus – kirjalik lubatud seaduses sätestatud juhtudel. Menetleva kohtukoosseisu muutmatus. Menetluse avalikkus – kinnine võib olla seaduses sätestatud juhtudel, materjalid pole avalikud riigisaladuse või delikaatsete andmete korral. Õigus õiguslikule ärakuulamisele – õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. Dispositsiooni põhimõte – kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja
komponendid peavad asmna üksteisele võrdlemisi ligidal (alla 30 astr. ühikut), siis suurelt kauguselt vaadatuna sulavad need näiliselt ühte täppi ning ka pikksilmas paistavad vaid üksiku tähena.], on võimalik üldiselt eraldada füüsikalisi kaksiktähti optilistest paaridest, nagu ülal seletatud; selleks on vaja vaid kestvaid mõõtmisi pikema aja vältel. Füüsikalisiks tuleb lugeda paarid, mis näitavad kas selget kõverjoonelist orbiidiliikumist või on muutmatus asendis üksteise suhtes, või näitavad nii väikest suhtelist muutust, et seda võib tõenäoliselt lugeda orbiidiliikumiseks (suure vahekauguse tõttu nõrga raskustungi mõjul); optilised on paarid, mis näitavad sirgjoonelist liikumist üksteise suhtes, nii suurt, et seda tõenäoliselt vastastikuse raskustungi mõjuga seletada ei saa. Väärtuslik on juba paljas teadmine, et antud tähtede paar moodustab
4. Seaduslikkus kohtunikud peavad olema sõltumatud, alluma seadustele. 5. Poolte võrdsus õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles. 6. Poolte võistlevus isikute võrdsus kohtu ees. 7. Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe. 8. Asja arutamise suulisus kirjalik lubatud seaduses sätestatud juhtudel. 9. Menetleva kohtukoosseisu muutmatus ökonoomsuse seisukohalt ja ühiskondl.usalduse tagamiseks. 10. Menetluse avalikkus kinnine võib olla seaduses sätestatud juhtudel, materjalid pole avalikud riigisaladuse või delikaatsete andmete korral. Salvestamised lubatud kohtu loal. 11. Õigus õiguslikule ärakuulamisele õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, õiguslikke seisukohti, avaldada arvamust ja
○ SRP-1 tuumarelvade leviku piiramine (salt) viidi elu ○ SRP-2 tuumarelvastuse vähendamine (start) ei viidud ellu ● 1975 Kahe riigi kosmselaeva ühislend Sojuz-Apollo ● Pepsi Cola vs. Baikal ● Euroopa julgeoleku-ja koostööprotsess ● Euroopa julgeoleku- ja koostööleping; ● 1973-1975 ● 33+2 ● 1975 Helsingi 1. Julgeolek - II maailmasõja järgsete piiride muutmatus 2. Koostöö majanduse ja kultuuri alal 3. Inimõigused - kõik allakirjutanud pidid austama ● Afganistani sõja algus Kosmos 1969 kuukulgur Sport München 1972 NSVL 50kulda USA 33kulda Kolmas maailm Angola Mosambiik Etioopia USA-HIINA RV 1966 Hiina RV ja NSVL suhete halvenemine 1969 relvakonflikt pingpongidiplomaatia 1972 USA president Hiinas Indo-Hiina 1975 Laos muutub kommunistlikuks 1975 Kambodža Võimule tulid punasd khmerid. Pol Poth Tšiili Salvador Allende
modaalseid (deontiline, aksioloogiline jne) väiteid saab ainult põhjendada ehk demonstreerida, et modaalne tees on mingitest väidetest loogiliselt tuletatud. · Liitotsustused: tehakse kindlaks selle liik (konjunktiivne, jne) ning eraldatakse kõik komponentväited, jagades need kahte klassi: kategoorilised ja modaalsed. Jälgitakse, et nad oleksid ühekaupa tõestatud või põhjendatud. Teesi reeglid · Konkreetsus: Tees peab olema selge ja täpne. · Muutmatus: Tõestuse käigus ei tohi teesi muuta. Teesi vead (e reegli rikkumine) · teesi kaotus: esialgse teesi unustamine (tegelemine muuga, pooleli jätmine) · loogiline diversioon: kitsamaks või laiemaks muutmine või üleminek uuele teesile · vormitu tõestus: tees v tõestus "valgub laiali", tõestades kord üht, kord teist mõtet. Nt teesi liikide kohta: "Parem oleks kui ..." - aksioloogiline "A on B" - kategooriline
Aktsentueeritud isiksuse mõiste tõi psühhiaatriasse saksa psühhiaater K. Leonhard (1964), kes nimetas nõnda normaalseid inimesi, kelle mõned isikupäraomadused väljenduvad rõhutatult. See mõiste on aluseks ka A. Litsko käsitlusele noorukite aktsentueeritud iseloomust. Selle all mõeldakse kõrvalekaldeid isiksuse arengus, eriti tunde- ja tahteelus, millega kaasnevad käitumishäired. Kõrvalekalde iseloom ei vasta aga psühhopaatia kolmele tunnusele: kõikehaaravus, suhteline muutmatus ja sotsiaalse kohanemise häiritus. Esineb kohanemisraskusi. Aktsentueeritud iseloomujooned avalduvad olukordades, mis mõjutavad kõige väiksema vastupanu punkti. K. Leonhardi meelest on aktsentueeritud isiksused üle poole rahvast (arenenud maades). Litsko: aktsenteeritud iseloom on täpsem mõiste, sest isiksus on väga lai ja sisaldab ka intellekti. Võimeid, maailmavaadet jne. Isiksuse aluseks on iseloom, mis kujuneb noorukieas, samas kui isiksus areneb välja täiskasvanueas. A
annaabi.ee 
