Imelaps. Muusikalised võimed avaldusid varakult. Tunnetus. Sündis salzburgis. Isa oli õukonna kapellmeister. Isalt sai muusikalise hariduse. Auahne isa. Surm, pole siiani teada, maeti ühishauda. Vähe vaimulikku muusikat. Reekviem jäi ta surma tõttu pooleli, lõpetas ta õpilane. 19 ooperit, 50 sümfooniat.25 klaverikontserti, hulk kammermuusikat. Ludwig van beethoven ei olnud beethoveni ega mozarti eakaaslane. Tuli muusikasse ajal mil klassikaline stiil ja zanrid tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati annet ja omapära. Sündis bonnis. Isa soovis et pojaks tuleks teine mozart. 19 aastaselt sai perekonnapea. Õppis haydni juures(liiga erinevad). Kuulmishäire süvenenud,ootab ees täielik kurtus. Hingeline kriis. Tohutu loominguline aktiivsus. Viljakaim ajajärk ta elus. Sündis enamik kuulsaid teoseid. Kui oli kurt siis hakkas jooma ja tõmbus üha enam endasse. Matustel üke10000 inimesel.loomeprotsess oli aeglane ja lihvis iga detaili. Vähem teoseid kui h ja mozartil
detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel. Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba
detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel. Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba
jõuline väljendus, teravad dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. Lisaks sellele on Mozart kirjutanud instrumentaalkontserte ja hulk kammermuusikat. Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontsertielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära. Beethovenist sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba järgnenud romantismiperioodi. Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka beethoveni esimene klaveri-ja viiuliõpetaja. Esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt.
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven oli saksa helilooja, ta sündis Bonnis muusikute perekonnas. Tema vanaisa oli väga hea viiuldaja. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Bonnis töötas Ludwig kuurvürsti õukonnas. Tal oli raske lapsepõlv ning isa oli joodik. Kui Beethoveni ema sureb, peab ta õpingud katkestama ning kogu pere jääb tema õlgadele. 1782. aasta tõi Ludwigi ellu pöörde. Tal õnnestus saada organist Neefe õpilaseks. Neefe lasi poisil end teenistustel asendada, tutvustas teda Bachi ,,hästitempereeritud
tüdinemust traditsioonilisest jazzist. Nii lõidki nooed muusikud uue jazzsttili, kus vabastati jazz igasugustest piirangutest- polnud enam kindlat taktimõõtu jne. Free jazz on saanud oma nime Omette Colemani 1960. aastal ilmunud albumi Free Jazz: A Collective Improvisation järgi. Lisaks altsaksofonistile Omette Coleman'ile oli free jazzi levitajaks veel pianist Cecil Taylor. 1960-ndatel aastatel kujunes välja grupp, kes esindas free jazzi. Sinna gruppi kuulusid kuulsaimatest muusikutes saksofonistid Archie Shepp, Albert Ayler, John Tchicai; trummarid Sunny Murray ja Milford Graves; trombonist Roswell Rudd; kontrabassist Charlie Haden; trompetist Don Cherry. Ornette Coleman Ornette Coleman sündis 9. märtsil 1930 Fort Worthis, Texase osariigis. Ta on USA dzäss- saksofonist, -viiulimängija, -trompetimängija ja -helilooja. Ta on üks maailma suurimaid free jazzi eestvedajaid maailmas. Ornette Colemani muusikale on iseloomulik kummalised meloodiaaugud koos
Woody Herman, Dave Brubeck. Cool jazz 1940. lõpus kujunes bebop'ist välja nn cool jazz, milles avaldati tagasihoitud tundeid ja kammerliku väljenduslaadi. Selles muusikaliigis eelistati pille, mis on juba loomult pehmetoonilised (baritonsaksofon, metsasarv, flööt, vibrafon) ja loobuti hoogsast rütmist. Miles Davis, Gerry Mulligan, Gil Evans, Stan Getz. Hard bop, funky, soul jazz Viiekümnendatel näis paljudele, et jazz on suundumas süvamuusika poole. See tekitas mustades muusikutes erilist vastuseisu ja soovi uuesti elustada jazz'i afroameerikalikke algeid, alustades uuendustega gospelist. Sellest arendasid nad välja hard bop'i, mille kõrvalzanriteks said funky ja soul jazz. Seda iseloomustab hoogne, jõuline rütm ja trompeti-saksofoni vali koosmäng oktavis või unisoonis. Charles Mingus, Julian Cannonball Adderley, Clifford Brown. Modal jazz Viiekümnendate II poolel algasid otsingud tavapärase jazz-harmoonia avardamiseks. Coltrane ja
helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. Beethoven ei olnud Haydni ega Mozarti eakaaslane. Kui Mozart suri, polnud Beethoven veel midagi erilist kirjutanud, ja kui Beethoven jõudis küpsesse loomeperioodi, ei kirjutanud Haydn enam peaaegu midagi. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel. Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid
veel midagi erilist kirjutanud, ja kui Beethoven jõudis küpsesse loomeperioodi, ei kirjutanud Haydn enam peaaegu midagi. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema jaoks palju olulisem kui teistel Viini klassikutel. Beethoveni muusika emotsionaalne jõulisus ja arenduslikud mastaabid kuuluvad juba
LAPSEPÕLV Franz Joseph Haydn sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias, väikesed Rohrau nime kandvas kolkas Ungari piiri lähedal. Tema esivanemad olid põlised austria-saksa käsitöölised ja talupojad. Josephi isa Mathias oli tõllassepp. Ema sündinud Anna Maria Koller töötas köögitüdrukuna. Just isalt pärisid Haydnite perekonna lapsed musikaalsuse ja armastuse muusika vastu. Väike Joseph äratas muusikutes huvi juba viieaastaselt. Tal oli suurepärane muusikaline kuulmine ja mälu ning hea rütmitunne. Kõiki vaimustas ka poisikese hõbedaselt helisev laulmine. Tänu väljapaistvatele muusikalistele võimetele võeti poiss kõigepealt Heinburgi väikelinna kirikukooli ja seejärel Viini Sankt Stephani kiriku (peakiriku) koorikapelli. See oli Haydni jaoks otsustava tähtsusega, kuna oli ainus võimalus saad muusikaharidust. Kooris laulmine jäigi Haydni ainsaks, kuigi heaks koolituseks
ELULUGU Franz Joseph Haydn sündis 31. märtsil 1732 Alam-Austrias, väikeses Rohrau nime kandvas kolkas Ungari piiri lähedal. tema esivanemad olid põlised austria-saksa käsitöölised ja talupojad. Josephi isa Mathias oli tõllassepp. Ema-sündinud Anna Maria Koller- töötas köögitüdrukuna. Just isalt pärisid Haydnite perekonna lapsed musikaalsuse ja armastuse muusika vastu. Väike Joseph äratas muusikutes huvi juba viieaastaselt.Tal oli suurepärane muusikaline kuulmine ja mälu ning hea rütmitunne. Kõiki vaimustas ka poisikese hõbedaselt helisev lauluhääl. Tänu väljapaistvatele muusikalistele võimetele võeti poiss kõigepealt Heinburgi väikelinna kirikukoori (peakiriku) koorikapelli. See oli Haydni jaoks otsustava tähtsusega, kuna oli ainus võimalus saada muusikaharidust. Kooris laulmine jäigi Haydni ainsaks, kuigi heaks koolituseks. Poisi võimed arenesid kiiresti ja
ja baritonsaksofonist Gerry Mulligan. Hard bop-( ka revival-bop, neo-bop, modern-bop) tegemist 40ndate aastate bebopi taassünniga, vastukaaluna cool jazzile, mis osade jazzmuusikute arvates oli liiga intellektuaalne, akadeem ilinejaliigselteuroopaliku orientatsiooniga.Tekkekohakstaas "M inton'sPlayhouse". Viiekümnendate aastate algul näis paljudele, et jazz on suundumas süvamuusika poole. Sellele viitasid mõned tendentsid cool jazzis. See tekitas eriti mustades muusikutes vastuseisu, soovi uuestielustada jazziafroameerikalikke algeid.Võttes oma uuenduste aluseks "gospeli", eriti selle kaasakiskuva rütmi ja üleva meloodia, arendasid nad välja nn hard bop'i ( ingl k hard- raske,vali),mille kõrvalzanriteks funky (funky-tegemist on aeglase või mõõduka bluesiga, mida mängitakse rangelt löögi peal ning kõikide vanale bluesile iseloomulike tunnete ja väljendusvahenditega.) ja soul jazz ( ingl k soul-hing), mis baseerus gospelil. Seda muusikat
annaabi.ee 
