Oktoobris 2006 tehti viis tundi kestnud operatsiooniga Andres Aagist Angela Aak. Angela Aak tunnistab, et kuigi tal on väga valus, tegi ta oma elus läbi selle, millest paarkümmend aastat unistas. Operatsioon maksis 300 000 krooni. Palju reisival muusikul tuleb saada uus pass ja uus isikukood. Pärast soovahetusoperatsiooni on ta hingeliselt tasakaalus ja õnnelik. Angela kardab kõrgust ja madusid. Rockileedi Angela Aak kuulub nende väheste naiste hulka, kes ei pelga avalikult tunnistada, et ta on lasknud oma rinnapartiid suurendada. Veelgi enam Angela julgustab ka teisi naisi probleemi korral oma enesekindlust ja -väärikust ihu plastilise kohendamise teel tõstma. Kunagi küsita Angela käest: Milline tunne on olla aheldatud
Tema 40-aastasesse muusikakarjääri mahuvad ära nö ''normaalsed'' popplaulud kui ka raevukad rokklaulud. Tema plaadid ei ole aga kõik hitid olnud vaid pigem väga erinevad. Hittplaatidest võib aga välja tuua ''Transformer'', ''Coney Island Baby'', ''Songs for Drella'', ''Metal Machine Music'', ''Raven'' ja ''Berlin''. Plaadi ''Berlin'' väljaandmise hetkest alates kavatses Lou Reed albumi materjali ka lavale ette kanda. See kavatsus õnnestus muusikul aga ligi 30 aastat hiljem täide viia. Minu kõige lemmikumaks looks oli ''Sad Song'', just nimelt seepärast, et selle loo ajal andsid kõik endast maksimumi ja lõpptulemus oli väga muljetavaldav. Tegelikult kuulsin ma ka selle kontserdiga seoses esimest korda Lou Reedist. Mind üllatas see, et muusika ja see mis ma nägin ei läinud kokku. Laval oli ligi 30 inimest, kellest ligi 70% olid üle 50 aasta vanad, end muusika oli väga heal tasemel. Väga energiline, kiire ja
„Võllas“ on tegelikult üks neid harvu kordi, kui Ravel pöördub ekspressionismlike väljendusvahendite poole. Viimase osa nimitegelane õel härjapõlvlane Scarbo käib kummitamas ning kohtumine temaga võib surmani ära hirmutada. See klaveriteos, mida Taal oma klaverikontserdil esitas, on Raveli üks kõige nõudlikumaid loominguid. Mulle jättis see teos Ralf Taale esitluses väga suure mulje, kuna seda peetakse tehniliselt üheks keerukamaks klaverimängu proovikiviks ning muusikul tuli selle ettemängimine suurepäraselt välja. Jäin kontserdiga väga rahule ja sain suure elamuse osaliseks. Ma ei pidanud mitte milleski pettuma – klaverimängija näputöö oli osav ja tema silmis oli näha entusiasmi. Samuti oli ka lugude valik muljetavaldav ja mitmekülgne. See kontsert andis hea ülevaate kolme helilooja loomingust. 3
Enamasti piinlevad pianistid, viiuldajad, trompetistid, löökpillimängijad ja dirigentid. Sellele haigusele on omane kordinatsiooni häire liikumise, või siis oma professionaalse tegemise ajal. On olemas ka nii öelda huulte liikumishäire (huulte kordinatsiooni neoroos), mis omane puhkpillimängijatele. Professionaalsed liikumishäired (дискинезия) tekkivad enamasti juba küpsenud, kõrge kvalifikatsiooniga muusikutel ja tihti on väga traagilised, kuna muusikul on palju raskem kui kellelgi taisel vahetada oma elurütmi ja leida sobiva töökoha. Kusjuures, on olemas statistika, mis näitab, et teiste professionaalsete haiguste puhul haigustavad pigem noored muusikud (72% neist on 18-25 aastased). See on selline vanuse piir, millal orkestrandid, kammermuusikud, solistid hakkavad katsetama ennast professionaalsel laval, alles omandavad tehnikat, mis on vajalik professionaalseks tegemiseks. Kuigi tehnika ja professionaalsed oskused ei ole veel
Oma esimese auhinna võidab Maurice 1891. aastal klaverimängu võistluselt, kus osales õpilasi igast riigi nurgast. Akateemiliselt ei sujunud siiski Maurice õpingud alati just kuigi hästi. Ta oli suhteliselt hoolimatu oma õppetöö suhtes ega ei pidanudki vajalikuks kõiki ette nähtud asju õppida. Neid õppeaastaid pidas Maurice enda jaoks ebavajalikeks ning igavateks, kus ta ei omandanud enda arust mitte midagi vajalikku. Huvi muusika kirjutamise vastu ärkas noorel muusikul alles peale kohtumist kuulsa helilooja ja pianisti Erik Satiega, kes nägi noores muusikus potentsiaali ning inspireeris teda looma heliteoseid (Wikipedia, 2011). Halbade tulemuste pärast ja tüdimusest katkestas Maurice mitmeks aastaks õpingud. Alles 1898. aastal jätkas ta õpinguid Pariisi konservatooriumis. Seekord alustas ta õppinguid kuulsa Prantsusmaa helilooja Gabriel Fore käe all, keskendudes nüüd rohkem loomisele kui klaverimängu tehnikatele (Wikipedia, 2011)
mitte ainult valik, vaid sund valida! Me ei ole siin ainult niisama, vaid oleme ikkagi mingisuguse suure eksperimendi sees. Epp Annus: Kas ilusa surma mõte seostub loodusekeskse elutunnetusega? Tõite näiteks sügise; näiteks loodusrahvastel. Kirjandusteosena tuleb esimesena pähe näiteks Tolstoi novell “Ivan Iljitši surm“. Nikolai Baturin: See teema on läbinud inimsugu juba niikaua, kui on sellest kirjapanekuid. See teema on igal kirjanikul, kineastil ja muusikul – kuulates Mahleri muusikat lausa tajume surma ilu, mitte kartust ega leina. Inimesele on see omane. Ta on nõnda, selle šniti järgi tehtud, et peab tajuma mõlemat ja armastab mõlemat ega karda kumbagi. See on väga keeruline; kui sellest rääkima hakata, siis näed, kuidas otsast hakkab murenema, hajub ära ... Lõplikku vastust ei ole. Kuulaja: Ma ei taha uskuda, et surm on iseenesest ilus. Aga arvan, et iga inimene surma läheduses hakkab võib-olla seda poetiseerima
iseloomulik kahest instrumendist: oboest ja laiasilindrilise kahepealisest trummist koosnev traditsiooniline ansambel. Nüüdisajal on hakatud järjest enam kasutama oboe asemel klarnetit. (The New Grove...1995c: 866) Kuna klarnet on suurima heliulatusega puhkpill, oboel on aga heliulatus tunduvalt väiksem, võimaldab klarnet mustlaste meeleolusid palju avaramalt väljendada kui oboe. Klarnet annab mustlasmuusikasse talle omase melanhoolsuse ja sügavuse, samas võimaldab muusikul täiendada kiiremaid, tantsulisemaid lugusid kiirete ning meisterlike meloodiakäikudega. Seda kõike tänu oma tumedale ja mahedale kõlavärvile alumises registris ja sillerdavale helisevale toonile ülemises registris. (Eve Karp et al 1995a: 12) Türgi muusikas kasutatakse palju meie kandletaolisi pille, millega antakse muusikale õhulisem ja kergem olemus, samuti lautosid (Lisa 2/1), bandzosid (Lisa 2/2) ja darbukat (Lisa 3)
Plotinose jaoks oli mõistuslik maailma tunnetamine midagi, mis tuleb inimese seest, hingest. Reaalsuse põhistruktuurid paiknevad meie endi sees. Maailm asub meie peas, mitte meie pea maailmas. Lähtutakse alati subjektiivselt iseendast. Mõtlemine on pöördumine sissepoole, iseendasse. Tuleb ära pöörduda meelelisusest. Sõnades väljendus on piiratud. Mõtlemine ei toimu aga ainult keeleliselt. Inimese ülim eesmärk on saada jumala sarnaseks, parimad eeldused selleks on armastajal, muusikul ja filosoofil. Puhas tunnetus leiab aset aga seal, kus techne jääb maha, filosoofias. Plotinos kasutab inspiratsiooni asemel mõistet intuitsioon. Loomevõime asub inimese enda intellektis, mitte väljaspool ja selle arendamine sõltub inimesest endast ja techne arendamisest. TECHNE mõiste Plotinosel esineb samuti erinevalt, kord käsitööna, ilma kontseptuaalse tasutata; siis jällegi kui mõistuslik vorm, mis annab korra ja vormi kogu eksisteerimisele, nagu on selle asja loomuses, idees
Üksnes tehnilistest oskustest ei piisa, et kunstnikuks saada. Plotinosel on techne tegudele vastandatud looduse, physis`e teod. Nende kahe loomevormi tulemus võib olla sama ilus: kunst võib anda ilu kogu hoonele koos selle üksikosadega, physis võib anda selle üksikule kivile. Kui peatuda kunsti ja filosoofi suhtel, siis püsib Plotinosel Platoni skeem. Meie siht on saada jumalasarnaseks ja parimad eeldused selleks on armastajal, muusikul, kes viljeleb muusikalisi 24 kunste. Aga lõpuni välja viib siiski intellektuaalsete võimete süvendamine. Kunst ei ole tunnetuse lõpp, tunnetus tipneb seal, kus techne on juba lõppenud, techne`st ülemal. Puhtas mõistuses technet enam ei ole. See valdkond jääb filosoofiale. Intellekt on Plotinosele ühtlasi Platoni ideedemaailm, tõeliselt oleva totaalsus: see on nii mõte
annaabi.ee 
