Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muusikateooria (Kostabi õpik) - heli, rütm, dünaamika, vältused, tempo". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
takt, võnkumine, meetrum, võnkesagedus, lävi, helis, noodi, joonel, paus, meloodia, kõla, tämber, rütm, diapasoon, heliallikas, võngev, põhiheli, inimkõrv, brevis, taktijoon, sünkoop, diees, bemoll, piano, forte, helikõrgus, müra, lest, membraan, elektrivool, häälekurrud, võrdlev, mõõtühik, amplituud, terves, tajutavad, täisarvmuusikakeskuses) 4. psüühiline kui helitaju ja muusikaelamus VÕNKESAGEDUS- täisvõngete arv mingis ajaühikus (Hz) Hz näitab täisvõngete arvu sekundis (6Hz=6 võnget sekundis) Füüsiline heli 4 põhiomadust: 1. võnkumise ULATUS 2. võnkumise jätkuvus e KESTUS 3. võnkumise kiirus e SAGEDUS 4. võnkumises oleva elastse keha osade erikaal e võnkumise KOOSTIS Elastsest kehast pärinev võnkumine levib teda ümbritseval keskkonnas helilainena. LAINE on võnkumise ülekanne ühelt aineosakeselt teisele. Võnkumise kiirus oleneb aine tihedusest, temperatuur levimise kiirusest. Õhus 343m/s , 1500 merevees, kõige kiiremini aga metallis: 5100m/s Füsioloogiline heli on seotud psüühilise heliga. Psüühilise heli 4 omadust ehk heli põhiomadused: 1. HELITUGEVUS - sõltub amplituudist 2. VÄLTUS - impulsside kestusest 3
Helivältused TERVENOOT 4 lööki TERVEPAUS POOLNOOT POOLPAUS 2 lööki VEERANDNOOT 1 löök VEERANDPAUS KAHEKSANDIKNOOT 0,5 lööki KAHEKSANDIKPAUS 0,25 lööki KUUETEISTKÜMNENDIKPAUS KUUETEISTKÜMNENDIKNOOT Punkt noodi järel annab noodile juurde poole tema enda pikkusest. Näit.: 4 lööki + 2 lööki = 6 lööki 2 lööki + 1 löök = 3 lööki 1 löök + 0,5 lööki = 1,5 lööki Meetrum on rõhuliste ja rõhuta pulsilöökide vaheldumine (lk. 15) Takt kestab ühest rõhulisest löögist järgmise rõhulise löögini. Taktid eraldab üksteisest taktijoon. Taktimõõt Taktimõõdu ülemine arv näitab, mitu lööki on ühes taktis.
Joosep Tiirik AR - 3 Mis on helilained ? Helilaine on aines levivad mehhaanilised võnkumised. Võnkuv keha tekitab laineid. Helilained on pikilained . Pikilaines liiguvad osakesed piki laine levimise suunda Kuidas tekib heli ? Heliallikaks võib olla iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid rõhu või mehaanilise pinge muutusi. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides (näiteks õhus). Vaakumis helilained ei levi, sest puudub elastne keskkond, mis võnkumist edasi kannaks. Helilainete levimine Helilaine võib levida kas tasalainena või keralainena. Tasalainet saab tekitada suur tasapinnaline keha, mis võngub edasi-tagasi. Kerapinnaline helilaine ehk keralaine tekitab heliallikas, mille mõõtmed on väikesed võrreldes lainepikkusega. Enamik reaalseid heliallikaid tekitavad keralaine. Kaugustel, mis on suuremad kui 10 heli lainepikkust, võib keralaine väikest osa käsitleda kui tasalainet. Heli omadused · Heli omaduse
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise seisukohast on olulisemaks
a 19. saj tekivad kontserdisaalid kõikidesse suurematesse Euroopa linnadesse; nende mahutuvus küünib 1,5 kuni 2 tuh inimeseni Kontserdisaali akustikat puudutavad hinnangud olenevad: 1. helide kui võnkeprotsessi tulemusel tekkivate lainete levist, peegeldumisest ja neeldumisest ruumis (füüsikaline nähtus) 2. helide tajust inimese kuulmissüsteemi poolt (psühholoogiline nähtus) 3. inimeste subjektiivsetest eelistustest (esteetiline nähtus) Heli on laineline liikumine. On oma olemuselt võnkumine, võnkumine levib lainetena. Heli levib väga erinevates suundades, seni kuni kohtab takistust peegeldub siis levib järgmise takistuseni kuni õhu ja hõõrdejõu tulemusena vaibub. Heli levik ruumis on seotud hulga peegeldumistega. See teeb ruumiakustika modelleerimise praktiliselt võimatuks. Et uurida, milised ruumiakustika parameetrid on olulised, kasutatakse psühholoogilisi meetodeid. Miks on erinevate saalide akustikat üksteisega raske võrrelda?Sest saalid
............................................ 5 Tämber................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 2 Heli ja hääl Heli tekitavaid kehi nimetatakse heliallikateks. Enamasti on nende võnkumine suure sagedusega ja väikse amplituudiga ,mistõttu me ei märkagi heliallikate võnkumist. Heliallikaks võib olla Häälepael, võnkuv joonlaud, pilli keel, helihark jne. Helihark tekitab kindla sagedusega heli. Seda kasutavad koorijuhid ja on ka füüsika katsevahend. Paljudel juhtudel on helihark valmistatud sagedusele 440 Hz, mis vastab esimese oktavi la-le. Õhus levib heli pikilainena. Vabas ruumis levib heli kerakujuliste lainetena. Mida kaugemale
Pillide tundmine Samuel Adler ,,The Study of orchestration" Alfred Blatter ,, Instrumentation/orchestration" Dan Sebesky ,,The Contemporary Arranger" *Klaaspärlimäng suur klaaskuul löödi puruks *Avet Terterjan Sümfoonia põranda lauda kasutades *John Gage ,,Living Room Music" *Rolf Wallin ,,Scratch" Õhupalli krigin Ei ole ühtki eset, mida ei saaks kasutada instrumendina. Esemed jaotuvad kaheks: esemed, mis VÕIVAD tekitada heli ja esemed, mille esmane ÜLESANNE on heli tekitamine. Heli on meile kuuldaolev võnkeheli. Heli parameetrid: 1. Kõrgus (Hz võnget sekundis) 20-20 000 Hz. Kõige madalam orkestripill on KONTRAFAGOTT (27.5Hz) 2. Tugevus dB 120dB (valulävi) 3. Kestvus, vältus 4. Tämber Puhast, ilma kaasvõnketa heli pole olemas. (seda saab teha vaid elektrooniliselt siinusheli) Pilli tämbrit mõjutavad: 1) Ülemtoonide arv 2) Ülemtoonide kõrgus (järje
Muusika ja heliõpetus on üks osa füüsikast. Muusikat võime kuulda kõikjal enda ümber, kuid et teada, kuidas ja miks me seda kuuleme, on vaja teada, mida kujutab endast heliõpetus. Mis on muusika? Muusika on üks kaunitest kunstidest mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Selles väljendatakse tundeid ja mõtteid helidega. Muusika väljendusvahenditeks on: meloodia, rütm, tempo, harmoonia, dünaamika, orkestratsioon jm. Need põhinevad helide kõrgusel, vältusel ja kõlavärvingul. Eristatakse vokaalmuusikat ja instrumentaalmuusikat, nende ühend on vokaal- instrumentaalmuusika. Muusikat liigitatakse ka ettekandeviisi, otstarbe, stiili jmt. tunnuste järgi. Noodikiri Muusika ülesmärkimiseks kasutatakse noodikirja. Noodikirja kasutatijuba antiikajal. 9. saj. võeti kasutusele noodimärgid (neumad), et jäädvustada kirkilualude meloodiaid. 13.- 17
a) Väliskõrv Väliskõrva ehk kõrvalesta ülesanne on helilained kinni püüda. Helisignaali, mille kõrvalest kinni püüab, satub välisesse kuulmekäiku, kus ta liigub kuni trumminahani. Akustiliselt toimib väline kuulmekäik resonaatorina, mille tugev maksimum asub 4 kHz juures, sellega kõrva tundlikkust vastavas sagedusdiapasoonis suurendades. b) Keskkõrv Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks. See toimub trumminaha abil. Trumminahka võib võrrelda mikrofoni membraaniga. Trumminaha mehhaaniline võnkumine toimub kooskõlas helirõhu võnkumisega. Kuulmine on tavaliselt kõige tundlikum 4 kHz kandis, kus tajutakse nii väikse amplituudiga trumminaha võnkumisi nagu vaid 10-9 cm. Trumminaha võngete ülekandmisel ovaalaknale on tegemist kahe nimetamisväärse nähtusega. Esiteks, luukesed käituvad kangide reana, mille
Proseminaritöö teema valiti muusikapsühholoogia valdkonnast, milleks osutus „Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil”. Töö uurimusküsimused seisnevad selles, kui täpselt viiuldaja suudab intoneerida helide kõrgusi vastavuses võrdtempereeritud diatoonilise helireaga; millisel määral esineb süstemaatilisi kõrvalekaldeid ja milline on juhuslike kõrvalekallete ulatus. Analüüsides helisalvestusi programmiga „Praat” on võimalik välja tuua iga noodi keskmine sagedus. Hüpotees on, et süstemaatilised helikõrguse kõrvalekalded esinevad suuremal või vähesemal määral iga noodi puhul. Töö meetodiks on katse II kursuse viiuli interpreetatsiooni tudengi Helin Pihlapiga ning seejärel helisalvestuse analüüs programmiga „Praat”. Töö koosneb kahest osast. Esimene osa annab ülevaate helikõrguse olemusest, intonatsioonist praktikas ning viiuli intonatsioonist. Teine osa väljendab uurimuslikku osa ning annab ülevaate tulemustest
annaabi.ee 
