muusikalise ande juhatab koori pikemat aega. Lühemat aega juhatab segakoori Nabala talupidaja Jüri Arro, siis võtab taktikepi üle köster Hans Mets. 1953-1957.a. juhatab kirikukoori organist Paul Kornel, siis võtab taktikepi enda kätte Jaanus Romandi. Pasunakoori juhtideks peale Hiio olid H. Ots, Joh. Arro, August Kesa ja Hans Pajus. Viimane viib orkestri päris kõrgele tasemele. Tema Taktikepi all esines orkester edukalt ,,Jüri Muusikaseltsi" 70.a. juubeli pidulikul aktusel, kus peokõne pidas praost Aunver. Laulukoorid ja puhkpilliorkester on aastakümneid esinenud kodukirikus suuremate pühade ajal. Tihti on nad olnud leina leevendajaks matusetalitustel. 1900.a. pühitseti Jüri Muusikaseltsi 35. a. juubelit. Ajakirjanduses kirjutati sel puhul, et ,,Jüri Muusikaselts on vist ainule, kes niikaua vahetpidamata tegevalt
Artur Kapp Ragne Joosep Fakte 28. veebruar 1878 SuureJaani Helilooja, dirigent, pedagoog Eesti sümfionismi rajaja Elukäik Sündinud koolmeistri ühiskonnategelase peres Klaveri ja oreliõpetused isalt Peterburi konservatoorium Peterburis õpetaja ja organist Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koor Elukäik Vene Muusikaseltsi osakonna esimees Muusikakooli direktor Põgenemine Eesti Estonia dirigent Pedagoog Tallinna konservatooriumis Looming Viis sümfooniat "Hioob" Kooriteosed Orelija kammermuusika "Metsateel" 1895 Isiklik Rahvuslane Lipu heiskamine oma majale 24.02.1950 Artur Kapi tänav Kohvik "Arturi juures" Heliloojate Kappide majamuuseum Artur Kapi kuulsaim romanss
Laiem eestlaste seltsiliikumine sai alguse lauluseltsidest. Esimesed laulukoorid asutati 18. sajandi lõpul ja 19. saj. alguses kirikute juurde, vennastekoguduse ringides ja külakoolides. 1865. aastal asustati Tallinnas Estonia selts ning Tartus Vanemuise selts, mille esimeseks juhiks oli J.V.Jannsen. Lauluseltside vorm pakkus avaramaid võimalusi ühiskondlikus elus kaasalöömiseks. See tõi kaasa ka politsei järelvalve . 19. saj. lõpuks tegutses Eestis 40-50 muusikaseltsi. 1880. aastast hakkasid eestlased liituma ka karskusseltsidega. Laulukooride ja seltside rajamisele andis eriti suure tõuke esimene üldlaulupidu Tartus 1869. aastal. Korraldamisel võeti eelkõige eeskuju baltisakslastest, sest see tõstis rahva eneseteadvust ja rahvuslikku vaimu. Üldlaulupeost võttis osa 46 koori ligi 800 lauljaga. 1870. aasta oli seltsiliikumise kõrgaeg. Laulu- ja karskusseltsidele lisaks loodi sel aastal ka
isalt. Aastal 1891 asus ta 13aastaselt õppima Peterburi konservatooriumi, kus ta õppis 9 aastat. Peterburis lõpetas ta 1898 oreli eriala ja 1900 kompositsiooni eriala. Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ta Eesti Kästitööliste Abiandmise Seltsi koori. ELUKÄIK 19041920a. Viibis ta Venemaal Astrahanis, ta oli seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja muusikakooli direktror. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinna, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 a. Oli ta Estonia dirigent samal, samaaegselt töötas ta Tallinna konsevatooriumis pedagoogina, andes kompositsiooni ja muusikateoreetilisi tunde. Aastas 1925 oli samas professor. Ta õpetas 1939 aastani konsevatooriumis. Pärast seda läks elama SuureJaani, kuni surmani.
Muusikaline haridus: Muusikalise ettevalmistuse sai oma isalt 13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis Helilooja tähtsamad õpetajad: Nikolai Rimski-Korsakov Töökohad: 1900-1904 Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ka Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori 1904–1920 Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor 1920–1924 oli Estonia dirigent 1920-1924 Pedagoog Tallinna konservatooriumis 1925 -1939 Tallinna konservatooriumis professor Helilooja tuntumad õpilased: Evald Aav Riho Päts Enn Võrk Gustav Ernesaks Eugen Kapp Johann Tamverk Looming: Artur Kapi looming on žanriliselt rikkalik. Ta oli eelkõige sümfonist. Ta on
SURI: 28.02.1878 Suure- Jaanis ARTUR KAPI ELUKÄIK Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Esimesed klaveri- ja oreli õpetused sai ta isalt. Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaseltPeterburi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Rimski- Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939 aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis.
Fourth level Aastal 1891 asus ta õppima Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat. Fifth level Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939. aastani ning pärast seda elas surmani Suure- Jaanis.
Esimesed klaveri- ja oreliõpetused sai ta isalt. Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ka Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939
Abiandmise Seltsi ning andis kontserteid, ka Soomes ja Eestis. · 1912. a kutsuti Berliini Akadeemilise Muusikaülikooli asendusõppejõuks. · Aastail 1904-1920 elas Artur Kapp Astrahanis, töötades seal Vene Muusikaseltsi · 1913. aasta augustis külastas Tobias Eestit seoses "Estonia" uue teatrihoone kohaliku osakonna esimehena ja muusikakooli direktorina. Seal korraldas ka avamispidustustega, kus ta juhatas ka katkendeid "Joonase lähetamisest". sümfooniaorkestreid ja ooperietendusi. · Astrahani aastail käis Kapp mitu korda ka Eestis, näiteks juhatas 1909 Tartu · Mihkel Lüdig sündis Pärnumaal Reiu vallas metsavahi lasterikkas peres
Ei tohi võtta keelevastast nime. 20. soome muusikaelu muusikaloolaste väide vanema kui ka uuema aja soome muusikas puudub rahvuslik iseloom. Kirikulaul Soome munkade vahendusel Euroopast. Muusika õitseaeg 18. saj. Esimene organist ja linnamuusik Carl Petter Lenning asutas Turus 1747. 1. orkestri. 1773. 1. avalik kontsert Soomes. 18. saj. lõpus muusika ka kodus (varem ainult kirikus ja koolis). Uue muusika isa Erik Tulindberg (1761-1814) lõi soome vanima muusikaseltsi Turu Mänguselts. Tegutseb. Porthan kuulus sinna ka. 1. soomlasest helilooja A. G. Ingelius (1822-1868) Sümfoonilise muusika maa. 1833. tulu Fredrik Pacius Hamburgist Soome, ülikooli õpetajaks. Hakkas kogu maa muusikaelus tähtsat rolli mängima. (1809-1891). 24.03.1852 Paciuse "Kuningas Karli jahilkäigu" esiettekanne. Jäi Soome muusikajalukku 1 suurima rahvusliku sündmusena. Rootsi keeles. Pacius viisistas Maamme-laulu. Paavo Cajander tegi Paciuse teosele parandatud tõlke 1890. 1882
Türi on väike aedlinn Kesk-Eestis, mida teatakse enamasti lillelatade tõttu, kuid ka siin tegeletakse edukalt mitmete spordialadega, sealhulgas kergejõustikuga. Türil leidis kergejõustik esimesi poolehoidjaid paberivabriku töötajate ja raudteelaste hulgas. Peeter Molli, Karl Lorenzi ja Madis Tempi initsiatiivil hakkas koos käima grupp spordihuvilisi, kelle eelisharrastus oli küll jalgpall, kuid tegeleti ka teiste populaarsete aladega. Loogilise jätkuna asutati kohaliku haridus- ja muusikaseltsi juurde 1912. aastal spordiring ning peagi tehti algust ka spordiplatsi ehitamisega. Teadaolevail andmeil oli türilase Peeter Molli 1913. aastal joostud 100 meetri aeg 12,4 esimene registreeritud kergejõustikurekord Järvamaal. Muid andmeid varasema aja kohta ei ole ja tõenäoliselt tulekski aastat 1913 lugeda Türi kergejõustiku ajaloo algusaastaks. Sellest ajajärgust jõudis Johannes Karpender heitealadel Eesti paremikku, just tema
20. soome muusikaelu Soome muusika isa Fredrik Pacius. Muusikaloolaste väide vanema kui ka uuema aja soome muusikas puudub rahvuslik iseloom. Kirikulaul Soome munkade vahendusel Euroopast. Muusika õitseaeg 18. saj. Esimene organist ja linnamuusik Carl Petter Lenning asutas Turus 1747. 1. orkestri. 1773. 1. avalik kontsert Soomes. 18. saj. lõpus muusika ka kodus (varem ainult kirikus ja koolis). Uue muusika isa Erik Tulindberg (1761-1814) lõi soome vanima muusikaseltsi Turu Mänguselts. Tegutseb. Porthan kuulus sinna ka. 1. soomlasest helilooja A. G. Ingelius (1822-1868) Sümfoonilise muusika maa. 1833. tulu Fredrik Pacius Hamburgist Soome, ülikooli õpetajaks. Hakkas kogu maa muusikaelus tähtsat rolli mängima. (1809-1891). 24.03.1852 Paciuse "Kuningas Karli jahilkäigu" esiettekanne. Jäi Soome muusikajalukku 1 suurima rahvusliku sündmusena. Rootsi keeles. Pacius viisistas Maamme-laulu. Paavo Cajander tegi Paciuse teosele parandatud tõlke 1890. 1882
improvisaatori ja organistina. Koorilauludest on Arturi tuntumateks teosteks ,,Mu süda", ,,Palumine" ning F. R. Kreutzwaldile 100. sünnipäevaks loodud lühikantaat ,,Hümn", mis oli mõeldud meeskoorile. 1903. aastal tutvus Artur Kapp sakslanna Marie Lichtenwaldiga, kellega ta abiellus 1904. aastal. Nende perekonda sündis kolm last- Konstantin (1906), Eugen (1908) ja Elisabet (1910). (Anton 1968: 6, Rumessen) Artur Kapp viibis hulk aastaid (1904 -1920) Astrahani linnas töötades Vene Muusikaseltsi kohaliku osakonna esimehena ning muusikakooli direktorina. Astrahanis valmis tal mitmeid töid ning teda peeti linna muusikaelu juhiks. Sümfoonilistest teostest olulisimaks on Süit nr. 1 eesti viisidele, mis esitati Tartus ,,Vanemuise" teatri-ja kontserdimaja avamisel 1906. aastal. Suure tähelepanu osaliseks sai ka kantaat ,,Päikesele", mis oli loodud ,,Estonia" teatrimaja avamise puhuks. Astrahani aastatel käis Artur mõned korrad ka Eestis, juhatades 1909
1975: 43). Uurides lähemalt džässmuusika levikut Lõuna-Eestis, selgus, et mitmel pool joonisel 1 nähtavast mõttelisest Tartu–Viljandi–Pärnu joonest lõunasse jääval alal on (eran- dina ka Saaremaal Pöide-Uuemõisas) püütud džässi külakapellidega mängida. Selle avastuse jälile juhatas siinkirjutaja üks Postimehe artikkel,140 milles räägitakse Karksi valla talu- peremehest Jaak Karust, kes osaleb kohaliku Laulu- ja Muusikaseltsi tegevuses juba paar- kümmend aastat ja olles kaasa läinud moodsa ajaga, mängib nüüd koos oma nelja pojaga kohalikus jazzorkestris. Kuigi artiklis on juttu 1943. aastast, selgus uurimise käigus, et see nähtus pärineb juba 1920. aastate lõpust ja 1930. aastate algusest (sõjaaega jäi vaid nn järellainetus) ning seda on ette tulnud mujalgi kui Karksis. Nähtuse paremaks mõistmiseks vaadakem, millist ansamblitüüpi on meil harjutud külakapelliks nimetama. 138
annaabi.ee 
