aastal koostöös poeet Don Blackiga. 1980.aastal toimus nn.teine ajalugu muutev kohtumine Andrew Lloyd Webberi elus. Ta sai tuttavaks produtsent Cameron McIntoshiga. Kahekesi koos loodi täiesti uus epohh muusikateatrite ajaloos hakati looma kalleid, luksuslikke, kõrgtehnoloogilisi ja väga mastaabseid projekte. Etendustega kaasnes meeletu meediakära, suveniiride müümine ja propagandalaine. Esimeseks selliseks muusikaliks sai ,,Cats". Lool polnudki libretisti, kõik põhines tuntud Inglise poeedi T.S.Elioti luulel. ,,Cats" pidi saama pikimat aega Londonis etendatavaks muusikaliks, teda mängiti 21 aastat alates esietendusest 1981.aastal. Ka Broadwayl oli ta üliedukas, teda etendati seal 18 aastat. Etendusest saadav tulu tegi autorist kiiresti miljonäri. Järgmiseks tippteoseks sai 1984.aastal esietendunud ,,Starlight Express" (libretistiks Richard Stilgo)
Seeman, Kaarel Targo jt, bänd, koor ja tantsurühm. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontinendil, väidetavalt on muusikali näinud rohkem kui 60 miljonit inimest. Teos põhines 70ndate aastate maailmakuulsa Rootsi kultusbändi ABBA hittidel, ühtlasi ka muusikali enda pealkiri on ABBA tuntuima hiti pealkiri. Hitt ise on pärit aastat 1975. Inglise keeles nimetatakse muusikali jukebox- muusikaliks. See on termin muusikali kohta, mille loomiseks on kasutatud varem kirjutatud ja esitatud popmuusikat. Säravast ja tempokast muusikast tulvil lavastuses kõlasid 22 kustumatut hitti, nagu näiteks ,,Super Trouper", ,,Lay All Your Love on Me", ,,Dancing Queen", ,,Knowing Me, Knowing You", ,,Take a Chance on Me", ,,Thank You for the Music", ,,Money, Money, Money", ,,The Winner Takes It All", ,,Voulez-Vouz" jt.
eksemplari, tehtud telesaade nii lavalist tegevust publikule tutvustatakse ei anna Raua raamatule midagi juurde. Korratakse lugusid, mis on juba raamatuna ilmunud. Ent kui raamat oli/on haarav ja tempot kruviv rokihitt, siis Vanemuise laval näeb vaid ähmast mälestust millestki, mis võis nimetada rokiks. Need, kes loodavad kaasa elada Vanemuise mõne aasta tagusele rokkooperile «Ruja», peavad pettuma. Ent teater ei nimetagi «Musta pori näkku» rokklavastuseks või -muusikaliks. Ametlikult kannab Andres Noormetsa lavastus määratlust «lauludega mokumentaalne talksõu» (libadokumentaalfilm). Nalja Vanemuise uuslavastuses saab, sest parodeerida-karakteerida «Musta pori näkku» näitlejad oskavad. Vanemuine ja Noormets võtsid pureda raske ülesande ning jäid raamatule alla. Samas pole kõik sugugi kadunud esietendusel olid näitlejad nähtavalt pinges. Kui nad sellest krambist aga väljuvad, võib see lavastus veel ellu ärgata.
huvitavat juhtub. Kui oleks valik lihtsalt seda muusikat kuulata siis ma võtaksin selle võimaluse vastu ilma pikemalt mõtlemata. Laval toimuv jäi mulle kohati segaseks, aga see võib olla ka sellepärast, et ma ei käin väga harva balletti vaatamas ja ei oska sellise pilguga seda vaadata. Lavastaja poolt oli töö minu meelest siiski hästi tehtud ja kui ma oleksin balletikriitik, saaksin ma sellest aru. Kui minu vaatenurgast midagi muuta, siis seda, et teha ballett näiteks muusikaliks või ooperiks, sest niimodi oleks see arusaadav ka vähem kogenenumale teatrikülastajale nagu enamus meie klassi on. Ma oleksin ka lavakujundust muutnud natuke tihedamaks. Mulle jäi mulje nagu see oleks lihtsalt tühi ala, kus suurt midagi ei sünni. Kuid see on vaid minu arvamus, ma ei oska vaadata seda balleti lavastaja vaatenurgast, et tegelikult võis kõik olla väga hea. Osatäitjatest meeldis mulle kõige rohkem Jevgeni Gribi poolt mängitud gängster
Paide Gümnaasium Gerolys Ilvesmets 10Reaal FANTOOM Retsensioon Paide 2007 MUUSIKAL ,,FANTOOM" 2007.aasta novembris vallutas Tallinna Linnahalli lava Maury Yestoni ja Arthur Kopiti muusikal ,,Fantoom". Muusikal põhines Gaston Leroux' romaanil ,,OOPERIFANTOOM". ,,Fantoom" on autorite teine koostöö-projekt. Kopit-Yestoni ,,Fantoomi" on sageli nimetatud kõige edukamaks muusikaliks, mida pole iial Broadway'l mängitud. Muusikali ,,Fantoom" lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael, lavakunstnik Ann Lumiste, kostüümikunstnik Gerly Tinn ja grimmikunstnik Tiiu Luht. Peaosades mängisid Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Kaasa tegid suur muusikalikoor, tantsijad ning XXI Sajandi Orkester Erki Pehki dirigeerimisel. Muusikal esietendus 16
Käisin 15.detsembril 2012.a. Nokia kontserdimajas vaatamas muusikali ,,Cabaret" Vanemuise teatri esituses. Antud muusikal on loodud Christopher Isherwoodi jutustuse ja sellel põhineva John Van Druteni näidendi ainetel. Tegemist on osaliselt autobiograafilise teosega, milles kirjeldatakse autori viibimist Berliinis vahetult enne natsionaalsotsialistide võimuletulekut. Teose tegelasteks on inimesed, keda reziimivahetus Saksamaal kõige otsesemalt ohustas. Muusikaliks vormisid antud süzee helilooja John Harold Kander ja laulusõnade autor Fred Ebbi. J.H.Kanderi ja F.Ebbi kõige edukamateks muusikalideks peetaksegi ,,Cabaret" (1966) ja ,,Chicagot"(1976). ,,Cabaret" tegevus toimub Berliinis vahetult enne natsionaalsotsialistide võimuletulekut. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe Kit-Cat klubi sillerdavasse atmosfääri ja kohalikku tähte Sally Bowlesi. Kui Sally oma armukese, klubiomanik Maxi
On paljude laste lauluvõistluste laureaat (Eestis, Venemaal ja Ukrainas). 1998. aastal saavutas ta esikoha konkursil "Utrennaja Zvezda" Jurmalas. Irina Kikkas: Kuuekordne Eesti meister iluvõimlemises. Mängib muusikalis priimabaleriin Iris Kelly rolli. Asjaosaline tõdeb, et iluvõimlejana on ta klassikalise koreograafi aga teatud määral kokku puutunud ning lisaks on ta Tallinna ülikooli koreograafia eriala üliõpilane, aga tõsisemad balletitunnid sai ta alles muusikaliks valmistudes. Ehkki iluvõimlejana on Irina Kikkas esinenud küll ja küll, pole ta teatri ega muusikalilaval varem üles astunud. Kaire Vilgats: Kaire laulukarjäär sai alguse 1999.aastal ETV noorte lauljate konkursil ,,Kaks takti ette," kus ta saavutas Tanel Padari ja EdaInes Etti järel tubli kolmanda koha. Kaire on löönud kaasa ka erinevates projektides ning ilmselt neist tuntum on ansambel Family. Hiljem hakkas Kaire kaasa lööma ka muusikalides.
laulukirjutaja, mees- ja naiskõrvalosatäitja, lavakujunduse, kostüümide, koreograafia ning rezii (lavastuse plaan) preemia. 3 Autorid Helilooja-John Harold Kander (sündinud 1927) Kander on sündinud Kansases, Missouris. Ta alustas Broadway-karjäri 1950. aastatel koorijuhi, dirigendi ja arranzeerijana (arranzeerima- helitööd teistele orkestri, - pilli, - või hääleliigile ümber seadma). Kanderi esimeseks muusikaliks oli 1962. aastal lavale jõudnud ,,A family affair" koos James ja William Goldmaniga. Laulusõnad- Fred Ebb (8 aprill 1928- 11 september 2004) Ebb on sündinud Manhattanis. Ta oli ameerika muusika teatri laulusõnade kirjutaja, kellel oli edukas karjäär koos helilooja John Harold Kanderiga. Oma esimesed laulusõnad kirjutas 1951. aastal muusikalile ,,Baker's Dozen". Libreto-Joe Masterof (sündinud 11 detsember 1919) Masteroff on Ameerika näitekirjanik. Ta on sündinud Philadelphias. Ta
Keset lumist Transilvaania laant vannuvad Sarah ja Alfred teineteisele igavest truudust ja armastust - kuid ühtäkki paljastab neiu oma hirmuäratavad kihvad ja langeb noormehele kaela. Lavastus oli Eestis publiku ees kümme korda Tallinna Linnahallis novembris ja detsembris 2000. Muusikali lavastas Ivo Eensalu, tantsud seadis Marge Ehrenbusch, XXI Sajandi Orkestrit "Vampiiride tantsu" saatis Eestis suur menu muusikali produtsent Anne Veesaar on seda nimetanud kõige kasumlikumaks muusikaliks, mille nende produktsioonifirma Smithbridge on lavale toonud. Ämbliknaise suudlus Muusikali ,,Ämbliknaise suudlus" muusika on kirjutanud John Kander, sõnade autor on Fred Ebb ja libretist Terrence McNally. Muusikal põhineb Manuel Puigi samanimelisel romaanil, millest autor kirjutas 1983. aastal ka näidendiversiooni. Eesti publikule on see lavateos tuttav 1994. aastal Eesti Draamateatris esietendunud draamalavastuse põhjal, milles mängisid peaosi Jüri Krjukov ja Ain Lutsepp.
Muusikazanri senise ajaloo kõrgpunktik kujunes aga15. märtsil 1956. Brodwayl esietentunud "Minu veetlev leedi" , mis on nüüd taganjärele kujunenud muusikali väärtuse ja menukuse omamoodi etanoliks. Juba proovietendusel New Havenis ja Philhadelphias selgus, et " Minu veetlev leedi" kujutab endast täistabamust. Kaks slaagrit " I Could Have Danced All Night" ja " On the Street Where You Live" , said tuntuks enne ametlikku esietendust. Brooks Atkinson nimetas tükki sajandi üheks parimaks muusikaliks . Esiotsa ei osanud kriitikud leida, milles õieti peitub "Minu veetleva leedi" veetlus: kas Lerneri tabavates laulutekstides, mis Shaw' originaaali kõrval ei tundnudki liiglihana, Loewe' meloodiates, Cecil Beatoni kujundatud hinnalistes kostüümide, mistabasid täpselt 1912. aasta stiilu, Hanya Solm koreograafias, Oliver Smithi mustvalgetes dekoratsioonides või silmapaistvates näitlejasaavutustes. "Minu veetlev leedi" püstitas uue maailmarekordi muusikali mängukordade arvus ja tulus