nädalaga. Koomiline ooper (sajandi keskel sai sellest operett) Itaalia ooper Muusikaline teater (sajandi keskel) esitati lüürilisi oopereid, draama pigem. Vahel olid kõnetekstid. Tegevus lähtus isiklikest tunnetest vs ühiskondlikest Grand Opera - Suur Ooper, 5 vaatust, suured dekoratsioonid Ooper Saksamaal 19. saj. algul raskustes. Puudusid vajalike oskustega lauljad, repertuaar Muusikadraama Mozart - Die Zauberflöte/Võluflööt - koomiline ooper Linnateater (mitmežanriline) - Eestis Vanemuine Richard Wagner (saj. keskel) ilmus ooperisse, kes analüüsis põhjalikult Saksamaa ooperiga. Õukonnateater (kindel trupp) Giuseppe Verdi (1813-1901) ,,La Traviata'' - 19 muusikalist numbrit, peaosa Violeta , sopran; Alfredo, tenor.
Brahmsi kammermuusika Brahms kirjutas kammermuusikat u 40 aasta jooksul (~1854-1894) ning seda zanrit võib pidada tema loomingulises pärandis kõige kaalumakas osaks. Brahmsi eluajal ilmus trükist 251 tema erinevat kammermuusikateost, alustades nö duosonaatidest (viiuli-, tsello- ja klarnetisonaadid klaveriga) kuni keelpillisekstettideni. Oma kaasaegsete heliloojate seas oli taoline pühendumine kammermuusikale üsna ainulaadne (vrdl. näit Liszt, Wagner, kelle peatähelepanu oli koondunud radikaalselt erinevatele zanritele: sümfooniline poeem ja muusikadraama). Kammer- (nagu ka sümfoonilises) muusikas on nähtud Brahmsis klassikalise traditsiooni jätkajat ja Beethoveni mantlipärijat. Kaht heliloojat seob nii kammerteoste arvukus ja kaalukus kummagi loomingus kui ka sarnane kompositsioonimeetod, kus on tähtsal kohal motiiviline töötlus ja teemade intonatsiooniline seotus. Helikeelest saab lugeda ka üldkonspektist Väikeste eranditega järgiv...
Tegevusliku põhikonflikt rajati isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisele. Grand ooperasse tuli vaatajaid nii Pariisist kui ümbruskonnast, eriti pärast raudtee avamist 1837 aastal. SAKSAMAA Ooper võitles 19. Sajandi alguses oma olemasolu nimel: liiga vähe oli oma rahvusest häid lauljaid ning repertuaari (lauluvara & kava). Ajapikku asi paranes, 19. Sajandi keskel jõudis Richard Wagner pärast põhjalikku ooperirepertuaariga tutvumist oma ooperiuuenduseni: ooper on muusikadraama, kus kõik kunstiliigid moodustavad terviku ning milles on loobutud üksteisele järgnevate numbrite esitamisest — muusika ja lavategevus peavad arenema katkematult. Wagner kirjutas oma ooperilibretod ise, võttes enamasti aluseks Skandinaavia ja Germaanile omaseid legende ning müüte. Saksamaal kirjutati ka koomilise oopereid. Teatritüüpe oli Saksamaal kaks: • Õukonnateater — finantseeris õukond. • Linnateater — asutamine oli seotud keskklassiga
ülesanded, kunstiteose mõju on nagu palve mõju. 3. Poeetiline muusika, kunstide süntees. Ernst Theodor Amadeus Hoffmann: "Sõna ja heli saladus on ükssama." Muusika loob poeesiat edasi, täiendab. Liszt: muusika ja poeesia sisemise seose edastamine. Schumann: Poeesia on kõiki kunste ühendav element. Uus: väike poeetiline klaverpala, (kunst)laul. Programmiline muusika heliteoses kajastatakse muusikaväliseid nähtusi. Sümfooniline poeem. Kunstide süntees grand opéra, muusikadraama. (19. sajandi alguse seisukoht, et kõik kunstid pärinevad ühest algmest.) 19. sajandi keskel terav poleemika programmilise ja absoluutse muusika üle. Eduard Hanslick: "Muusika on helisedes liikuvad vormid." 4. Piiride nihutamine lõpmatuse poole (kunstis aknamotiiv) ajas, geograafias - kõik mis kauge, üle piiri, on huvitav (ka looduse salapära, müstika, öö): a) minevik, ajalugu 19. sajandi algul kunsti "kristianiseerimine"
Kui mais juba Estonia kontsertsaalis istusin, mõtlesin tihti sellele, kuidas lavatagune elu keeb, sest olin seda ju eelnevalt esietenduse ülekandest näinud."Kolme apelsini" sõnum on väga positiivne ning nalja ja naeru jätkub seal küllaga. See ei ole mitte mingi igav ja uinutav ooperikogemus, mida tavaliselt selle ala võhikud kardavad, sest see erineb "klassikalisest" ooperist palju. See ei olegi ooper selle tavalises tähenduses, vaid nagu muusikadraama, kus muusika toetab jooksvalt tegevuse arengut, mitte ei domineeri ega juhi asjade käiku. Kuigi pean tunnistama, et ka mina ise ei ole tegelikult suur ooperiaustaja, oli "Armastus kolme apelsini vastu" üks äärmiselt suurejooneline ja meeldiv ooperikogemus. Estonias oli väga lahedalt oli kasutatud kaasaegset tehnikat ja vihjeid tänapäevale. Ka kostüümid olid grandioossed ja väga ilusad. Väga selge on lavastuses peituv poliitiline sõnum, mis väljendub õukonnamängude kaas-ajastamises
Hilisemas elus pöördus sügavamalt usu poole ja asus elama Rooma lähedale kloostrisse, kus ta pühitseti isegi lihtvaimulikuks. Roomas ja selle lähedal elas Liszt 1871. aastani. Elu lõpu poole süvendas sidemeid Ungariga oli Ungari Muusikaakadeemia üks asutajaid ja selle esimene direktor, praegu kannabki see kool Liszti nime. Viimased 15 aastat veetis reisides, külastas ka Wagneri teatripidustusi Bayreuthis. Ta surigi Bayreuthis, kolm päeva pärast oma väimehe Richard Wagneri muusikadraama "Tristan ja Isolde" etendust. Looming Lisaks klaveriloomingule (vt virtuooside konspekti!) on Lisztil veel 13 sümfoonilist poeemi, 2 programmilist sümfooniat: "Fausti sümfoonia" ja "Dante sümfoonia", lisaks veel orkestratsioone oma klaveriteostest. Vaimulik muusika: 2 oratooriumit, 4 missat, 1 reekviem. Liszti loomingule on omane: programmilisus, monotematism, transformatsioonitehnika (neid mõisteid peate kindlasti teadma).
Ooper 19. Triin Kont sajandil Prantsuse ooper Prantsuse ooper Pealinn Pariis oli rahvusvaheline ooperikeskus 19. saj esimesel poolel tegutsesid seal ooperiteatritena: oPariisi Ooper (tõsine) oKoomiline Ooper (19. saj keskel kujunes välja operett (Offenbach) oItaalia Teater oMuusikaline Teater (19. saj teisel poolel) Esinduszanriks oli nn suur ooper (grand opera) Pariisi ooper Suured rahalised võimalused Pikad prooviperioodid (2-3 kuud) Igaks etenduseks uued kostüümid ja dekoratsioonid Suurepärased lahva tehnilised võimalused Grand opera Grand opera (suur ooper) Ühendati solistid, ansamblid ja koorid visuaalseks tervikuks Lavastus ja lavakujundus nõudsid suurt tähelepanu Ulatuslikud kooristseenid Muljetavaldavad balletistseenid 5 vaatust Grand opera tegevustik Tegevustiku põhikonflikt rajati 1) isiklikele tunnetele 2)ühiskondlike kohustuste vastandamisele Georges Bizet (1838 1875) Kasvas üles muusikalises õhkkonnas 9 aas...
vabalt järjestatud, arvestades ainult kõlavärvi; Wagneri mõju (“Parsifal” eriti) Debussyle ilmneb ka faktuurikäsitluses ja orkestratsioonis (Wagneril muutus nagu üldse kogu 19. sajandi muusikas kõlavärv ning eripärased tämbrikombinatsioonid järjest tähtsamaks). Nagu Wagner, loobus ka Debussy numbriooperi ülesehitusest (numbriooper koosneb lõpetatud aariatest ja ansamblitest), vaid pöördus muusikadraama poole (pidev tegevuse ja muusika areng). Debussyd huvitas muusikateater väga, aga ta ei leidnud kaua aega sobivat ainestikku. 1893 nägi ta teatris Maeterlincki näidendit “Pelléas ja Mélisande” ning see oli tema teatrikujutelmale vastav maailm – sümbolistlik draama. Tavapärase libreto asemel, mis oleks tähendanud näidendi ümbertöötamist ooperitekstiks kas spetsiaalse libretisti või helilooja enda
Ortrud upub nähes, et tema kavatsused luhtusid. Taevast laskub tuvi, kes asub laeva juhtima ning Lohengrin lahkub jäädavalt. Elsa sureb kurvastusse. Kokkuvõtteks: “Lohengrin” on tõeline pärl Wagneri loomingus. Selles kombineerub täiuslikult tema eepika ning lüürika armastus. “Lohengrinile” viidatakse kui ühele Wagneri romantilistest ooperitest (neid on kokku kolm: “Lendav Hollandlane”, “Tannhäuser” ja “Lohengrin”) kuid selles on juba tunda tema muusikadraama ideoloogia rakendust. Ooper pakub hea kuulde- ja vaatemängu nii tulihingelisele Wagneri fännile kui ka harilikule muusikaaustajale. Wagner ooper „Tanhäuser“ sisu „Tannhäuser“ kuulub koos „Lendava hollandlase“ ja „Lohengriniga“ Wagneri romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma
20. sajandil mõjub see venitamisena. Teemad kaasaegsed -- rikkus, võim, au. 1997. aastal toimus samaaegselt Wagneri festivaliga kongress "Tuleviku naine. Naisetüübid Wagneri ooperites." -- naised ohverdavad end armastatu päästmiseks. Arutatakse ka Wagneri rolli fasismi tekkes ja lähedasi perekonnasuhteid Hitleriga. Wolfgang W. püüab hitlerisõbralikkust igati maha pesta. ISIKSUS "Mina olen kunstnik -- ma pole Bach, kes pidi raha teenima." Kunst tähendas talle religiooni. MUUSIKADRAAMA - OOPER = KUNSTITEOS. Oli järjekindel ideede teostamisel: · ooperiteater ideest kuni teostuseni · Wagneri ühingu asutamine (toetaja Ludwig) WAGNER JA PUBLIK ~1850 publiku teadvusesse kui helilooja ~1860 rahvusvaheline tuntus Tema ooperitega tutvusid ka Massenet ja Debussy. SÜMFONISMI JA OOPERI ÜHENDAMINE Berlioz ja Wagner on heliloojad, kes leiavad, et on vaja ühendada sümfonism ja ooper: · ei pea lähtuma traditsioonilistest vormidest · motiivide kasutamine
selles valdkonnas. Erinevalt Caccinist ei pidanud Monteverdi kontrapunkti kuradisünnitiseks. Monteverdi jagas terve noodi kuueteistkümneks osaks. Kui neid eraldi mängida, sobib see kõige paremini viha väljendamiseks. Seda oma avastust, mis võimaldas väljendada ülimat ärritust või erutust, nimetas Monteverdi Stile concitato. Samasuguseid helikordusi leiame Händeli ja isegi Mozarti loomingust. Monteverdi oli esimene suur muusikadraama looja, kes komponeeris oma loomingusse sisse ka zestikulatsioonid ja sellega kirjutas ette juba olulise osa reziist. Orpheus Orfeo Favola in musica Libreto - Alessandro Striggio jun. (vt. ka I loeng) Mantua 1607 (24.2.) hertsog Francesco Gonzaga palee peeglisaalis Accademia degli Invaghiti liikmetele (humanistide- õpetlaste akadeemia) 5 vaatust Tegelased: Muusika La Musica; sopran Lootus La Speranza; alt (kastraat; EE üks Caccini õpilasi Firenzest?) Kaja Eco; tenor Orpheus Orfeo; tenor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
