Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muusikaajaloo spikker". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ekstaatiline, laulik, aulose, hümn, tragöödiaisüsteem, rooma, musike, muusade, kunst, apollonlik, mõistuslik, meeleline, aoid, rapsood, rändlaulikud, paiaan, kultuslik, treen, hümenaios, pulmalaul, nomos, ditüramb, koorilüürika, dionüüsia, euripides, aischylos, sophokleslenismiajajärk, musitseerimine, oktaav, astmeks, diatoonilineinimkonna teadmised kaugete aegade muusikast pärinevad nt kaljujoonistelt, väljakaevamistelt. muusika roll vanades kõrgkultuurides oli meelelahutuseks, söömaajal, tantsuks, võistlusteks Vana-Kreeka ❀ Vana-Kreeka kultuur on mõjutanud Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuri läbi spordi, Olümpiamängud said sealt alguse, muusika koht ja tähendus ning ka õpetus muusikast näitavad Kreeka muusikat Lähis-Ida kultuuride vahetu jätkuna. ❀ musike - muusade kunst, lauldes ettekantud luule. ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased pidasid esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk ✿ Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk 8-6 saj. eKr ✿ aoid- kutselised laulikud, kes lüüra saatel esitasid eepilisi laule ✿ rapsood- rändlaulik
Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja tõejumala Apolloniga, kes oli muusikute kaitsja ja kelle pilliks oli harmoonilisi kooskõlasi mängiv lüüra ning looduse ürjõu ja veinijumala Dionysosega, kelle pill aulos matkib aga eksalteeritud inimhäält, karjet ja mängib alati üksikut eredat meloodialiini. Vastanduvad kaks muusika põhiprintsiipi: apollonlik muusika korrastatult harmooniline ja mõistuslik ning dionüüsoslik muusika ekstaatiline ja meeleline. Kreekas olid levinuimateks pillideks näpitavad keelpillid. Vanim neist on forminks suuremõõduline lüüra tüüpi pill, 4-keelne, näpiti plektroni või parema käega, kasutati laulude saateks, mängisid peamiselt mehed, millest arenes kitara suuremõõduline lüüra tüüpi pill, 5-7-keelne, näpiti plektroni või parema käega, kasutati pikemate poeemide laulmisel ja soolomänguks, mängisid peamiselt mehed.
India 5000 a vana Levinumad usundid: budism , hinduism Veeda- ülistuslaul Raaga- kindlate reeglitega helilaad Muusikaga tegelesid kõrgema klassi inimesed. Helisüsteemil on 22 astet. Muusikainstumendid: sitar , tampara , pungi , tabla Egiptus Hironoomia- dirigeerimise viis, meloodia kaarte joonistamine käega. Muusikainstrumentid: otseflööt , harf , lauto , topelt salmeri Vana-Kreeka Kreeka muusika on Lähis-Ida kõrgkultuuride jätk ja Euroopa kristliku kultuuri vaheaste Musike-muusade kunst, lauldes ette kantud luule, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. o Dionysoslik muusika alge- (veinijumal) ärev, meeleline, äkiline, erutav o Apollonlik muusika alge- (valgusejumal) positiivsem, hea, harmoonline Muusad- kunstide, teaduste jumalannad Muusikainstrumendid: topelttaulos , barbiton , formiks , lüüra , kitara Arhailine ajajärk: 8.-6. saj. eKr Aoid- kutseline laulik Rapsood- rändlaulik, laulab teiste laule
sõnum(mantra); helitoonid erineval kõrgusel. 1.11. Musica mundana Universumi muusika (me ei kuule seda). Makrokosmos, taevakehade liikumine, aastaaegade vaheldumine. 1.12. Musica humana inimmuusika (kuuldav). Keha ja vaimu vaheline. Otsib kooskõla tunnete ja mõistuse (keha) vahel. 1.13. Musica instrumentalis instrumentaalmuusika. Inimhääl ja pillid toovad kuuldavale heli, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid. Filosoof Boethius (u 480-524) Muusika on kunst, mis peegeldab ühiskonda, kuid samas on sellest mõjutatud. Kunst on taies. Esteetika-ilu filosoofia. Kultuur on viljelemine (loova mõtlemise tegevuse tulemus). · Muinasaeg, vanaaeg, antiik 2.1. Muinasaeg. 2.1.1. Enamus kunste sündis paleoliitikumis (noorem kiviaeg). Muusika tekkis neoliitikumis. Anti edasi rütmiseeritud kõne, trampimist, plaksutamist. 2.1.2. Vanim pill: flööt (5 auku), luust (puhuti eluhingest). 2.1.3. Vibu -> keelpillide valmistamine (noorim pillirühm). 2
Tunnustati mitmesuguseid eri aegadest ja eri maakondadest pärinevaid uskumusi ja müüte. Pühaks peeti paljusid loomi, nagu iibist, pistrikku, kassi, šaakalit ja krokodilli. Kogu maal kummardati Apist - valge lauguga musta härga. Jumalaid kujutati inimestena, aga enamasti püha looma peaga. Igas maakonnas austati oma jumalaid, kuid suurte loodusjõudude jumalused pälvisid üldise tunnustuse. Egiptlastel oli tugev usk ka hauatagusesse ellu. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Nad on tuntud oma suurejooneliste templite, püramiidide ja obeliskide poolest. Mõõtmetelt suur on kogu egiptlaste maailmavaade, mis püüab lahendada inimese olemasolu suurt mõistatust. Muusika, poeesia ja tants olid ühendatud ning omasid suurt rolli igapäevaelus, jumalateenistustel ja leinatseremooniatel. Muusikajuhid olid preestrid, kes õpetasid ka järgnevaid põlvkondi. Egiptuse
Tunnustati mitmesuguseid eri aegadest ja eri maakondadest pärinevaid uskumusi ja müüte. Pühaks peeti paljusid loomi, nagu iibist, pistrikku, kassi, saakalit ja krokodilli. Kogu maal kummardati Apist - valge lauguga musta härga. Jumalaid kujutati inimestena, aga enamasti püha looma peaga. Igas maakonnas austati oma jumalaid, kuid suurte loodusjõudude jumalused pälvisid üldise tunnustuse. Egiptlastel oli tugev usk ka hauatagusesse ellu. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Nad on tuntud oma suurejooneliste templite, püramiidide ja obeliskide poolest. Mõõtmetelt suur on kogu egiptlaste maailmavaade, mis püüab lahendada inimese olemasolu suurt mõistatust. Muusika, poeesia ja tants olid ühendatud ning omasid suurt rolli igapäevaelus, jumalateenistustel ja leinatseremooniatel. Muusikajuhid olid preestrid, kes õpetasid ka järgnevaid põlvkondi.
5) kellad, ksülofon Kastisüsteem: Virtuooslikkus paneb iga muusiku oma kohale. Kõige madalamas kastis löökpillimängijadpuhkpillimängijadkeelpillimängijadinimhääl. India tants üksikute, üksteisele järgnevate tardunud pooside rida. Iga liigutus väljendab midagi konkreetset. Oluline silmavaade. Vanakreeka muusika Vanakreeka kultuuri võib pidada Lähis-ida kõrgkultuuride jätkuks ning viimase ja kristliku kultuuri vaheastmeks. Musiké muusade kunst (muusad Zeusi 9 tütart, eri kunstide kaitsjad). Lauldes ette kantud luule. Vahetult seotud tantsuga. Muusika arvati olevat jumaliku päritoluga. Muusika leiutasid ja esimestena harrastasid jumalad. Kreeklased pidasid luulet, muusikat, tantsu, teatrit jne jumalate kingituseks inimestele. Muusikuid ja poeete pidasid nad jumaliku andega prohvetiteks, samal ajal kui kujutava kunsti meistritesse suhtuti kui käsitöölistesse. Kreeka muusikaõpetus
Muusika kohta võib oletusi teha vaid arheoloogide poolt väljakaevatud pillide keelte ja sõrmeavade järgi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460450 eKr Vanakreeka muusika Muusika kreeklaste jaoks oli jumaliku päritoluga. Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati peale VANAKREEKA PILLE ÜHENDKUNST MUSIK Vanakreeka kultuuris oli muusikal, poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti
puust haamritega. · Mitm. VILEPILLID- valmistati loomakontidest, mammuti sarvedest ja kihvadest. · VINA- kitarri eelkäija, tekkis Egiptuses. Legendi järgi koosnes surnud kilpkonna kestast ja pingul soolikatest. · Mitm. FLÖÖDID- teada on vaid põikiflööt ja otseflööt Vaid Kreekas ja Egiptuses: · LÜÜRA- keelpill · AULOS- nagu vilepill, 5-6 auku · KITARA- puhkpill Muusika Vana-Kreeka ja Rooma kultuuriühiskonnas (8 .saj eKr- 395 a pKr) Vana- Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk: 8.- 6. sajand eKr · Klassikaline ajajärk: 5. sajand- 330. a eKr · Hellenismi ajajärk: 330- 146 eKr · Rooma võimu ajajärk: 146 a eKr- 395 a pKr Informatisooni tolle ajastu muusika kohta on võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hiljema perioodi muusika ülestähenduste kaudu
VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine nimi on hümn. Kujunes nomose mõiste-reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldes mängima. 7saj
annaabi.ee 
