analoogsisenditeks movlw b'11111111' ;Kogu portA on sisend movwf TRISA bcf STATUS,RP0 ;Valime mäluala 0 bcf STATUS,RP1 bsf ADCON0,0 ;Käivitame A/D muunduri wmainloop bsf ADCON0,2 ;Alustame A/D muunduriga pinge mõõtmist ;PORTA0 sisendil. Mõõtetulemus on 10 bitine ;st. 5 volti jagatakse 1024 osaks. ;Mõõtetulemus salvestatakse registritesse ;ADRESL ja ADRESH
Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta. Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud (antud katses toatemperatuuril). Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge (termo-elektromotoorne jõud), mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud läbi muunduri firma Pico analoog-digital (A/D) muunduriga TC08 ja see omakorda arvutiga, nii et temperatuuri saab jälgida tabeli või graafikuna arvutiekraanil. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina ja asetatakse kohale termopaar nii, et ta ulatub kindlalt vedelikku. Katseklaas asetatakse jahutisse ning alustatakse temperatuuri fikseerimist. Tavaliselt toimub enne lahusti kristallisatsiooni allajahtumine. Kristallisatsioonisoojuse
Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta (jootekohta). Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud (antud katses toatemperatuuril). Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge (termo-elektromotoorne jõud), mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud läbi muunduri firma Pico analoog-digital (A/D) muunduriga TC08 ja see omakorda arvutiga, nii et temperatuuri saab jälgida tabeli või graafikuna arvutiekraanil. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina ja asetatakse kohale termopaar nii, et ta ulatub kindlalt vedelikku. Katseklaas asetatakse jahutisse ning alustatakse temperatuuri fikseerimist. 2
Termopaar koosneb kahest erinevast metallist traadist, millel on kaks ühenduskohta. Üks ühenduskoht sukeldatakse lahusesse, teise temperatuur on fikseeritud (antud katses toatemperatuuril). Kui termopaari ühenduskohtade temperatuurid on erinevad, tekib ühenduskohtade vahel pinge (termo-elektromotoorne jõud), mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud läbi muunduri firma Pico analoog-digital (A/D) muunduriga TC08 ja see omakorda arvutiga, nii et temperatuuri saab jälgida tabeli või graafikuna arvutiekraanil. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina ja asetatakse kohale termopaar nii, et ta ulatub kindlalt vedelikku. Katseklaas asetatakse jahutisse ning alustatakse temperatuuri fikseerimist. Tavaliselt toimub enne lahusti kristallisatsiooni allajahtumine. Kristallisatsioonisoojuse
momendiga. Joonis 2.15. Elektriajami momendi-kiiruse neli kvadranti [21]. Lihtsamad ajamid töötavad tavaliselt I kvadrandis (mootoritalituses), mõnedel ajamitel on pöörlemissuund muutumatu, kuid muutub momendi suund (nt kiirendamisel ja pidurdamisel). Samuti esineb olukordi, kus elektriajam töötab muutumatu suunaga momendiga, aga muutub mootori pöörlemissuund (nt koormuse tõstmisel ja langetamisel). Kui elektriajam on varustatud vastava muunduriga, siis võib ta talitada kõigis neljas kvadrandis. Asünkroonmootori käivitamine Asünkroonmootori käivitus on eriti problemaatiline suurematel võimsustel. Mootori staatorivool ulatub käivituse ajal kuni 7-kordse nimivooluni. Võimsate asünkroonmootorite otsevõrkukäivitus (direct on-line, DOL) põhjustab elektriliinides suuri voolutõukeid. Lisagem, et mootori käivitusvoolu tugevus ei sõltu koormusest ning on igal mootoril kindel suurus. See on antud mootori sildil
jõud osuti või muu näitava süsteemi (nt valguskiir) liikumiseks, mille ulatust saab hinnata vastaval skaalal. . Analoogmõõteriistad Analoog- ehk osutmõõteriistades muundatakse analoogsisendsignaal osuti liikumiseks, mis sõltub sisendsignaali väärtusest ja on samuti analoogsuurus. Analoogmõõteriistade liigid on: 1) ühe- või kaheraamilised magnetoelektrilised mõõteriistad, 2) magnetoelektrilised galvanomeetrid, 3) muunduriga magnetoelektrilised mõõteriistad, 4) elektromagnetilised mõõteriistad, 5) elektro- ja ferrodünaamilised mõõteriistad, 6) elektrostaatilised mõõteriistad, 7) induktsioonmõõteriistad. Magnetoelektrilised mõõteriistad. Magnetoelektrilisi mõõteriistu toodetakse püsimagnetiga ja liikuva mähisega. Liikuva mähisega mõõteriistade tundlikkus ja täpsus on suuremad ning seepärast on need väga laialt levinud. Logomeetrilised magnetoelektrilised mõõteriistad
Vähim väärtus anduri mõõtealas vastab 4 mA ja suurim – 20 mA väljundvoolule. Anduri näidud jäävad vahemikku 4 kuni 20 mA. Vooluväljund tagab alati nõutud voolu väljundahelas. Sedasi saab anduriga ühendatud seade voolu katkemisel kergesti tuvastada anduri probleemi (näiteks katkenud juhe). Signaali saab kergesti muuta pingeks 250 Ω takistiga, mille pingelang muutub vahemikus kuni 5 V ja seda saab kergesti mõõta programmeeritava kontrolleriga (PLC-ga) või digitaal-analoog-muunduriga. Diskreetsignaal on selline elektrisignaal, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalidel on lõplik arv olekuid. Diskreetsignaal saadakse analoogsignaalist selle väärtuse mõõtmise teel teatud kindlate ajavahemike järel. Nii saadud näite (mõõteväärtusi) nimetatakse diskreetideks (ingl sample) ja näiduvõtusagedust diskreetimissageduseks (ingl sampling rate, sampling frequency).
18) U d2 2 a 2 I d 2 min ΔU d22 a Vool Id2 ei tohi olla väiksem minimaalsest voolust U d21 T I d 2 min = (U d 2 a − U d 1 ) (4.19) U d2 2 a 2 L Kui ühendada pinget vähendav alalispingemuundur jadamisi pinget suurendava muunduriga, saadakse alalispingemuundur, mis võib pinget nii vähendada kui ka suurendada (buck-boost converter). Niisuguse universaalmuunduri üheks variandiks on ka pinge polaarsust pöörav muundur (cuk converter). Sildalaldi IGBT moodul
Koormuse langetamisel muundatakse mehaaniline energia elektriliseks · Lihtsamad ajamid töötavad tavaliselt I kvadrandis (mootoritalituses) · Mõnedel ajamitel on pöörlemissuund muutumatu, kuid muutub momendi suund (nt. kiirendamisel ja pidurdamisel) · Esineb olukordi, kus elektriajam töötab muutumatu suunaga momendiga, aga muutub mootori pöörlemissuund (nt. koorma tõstmisel ja langetamisel) · Kui elektriajam on varustatud vastava muunduriga, siis võib ta talitada kõigis neljas kvadrandis 28 Käivitamine · Võimsate asünkroonmootorite vahetu lülitamine võrku põhjustab elektriliinides suuri voolutõukeid, mis ulatuvad 5 ... 8 kordse nimivooluni · Käivitusvoolu tugevus ei sõltu koormusest ning on igal mootoril kindel suurus, mis on antud mootori andmetes nimi-käivitusvoolukordsega Ist/In
et tinglikult loetakse jõuelektroonika komponendideks neid pooljuht seadiseid mille lubatav vool on Väljund mahtuvus on toitepingest mõnevõrra väiksem, kuna tuleb arvestada ka pingelanguga takistusel vähemalt 5 amprit. 5.6.1 ühe kahe, nelja-ekvatrandiline pinge muundur Üheekvadrandiline Re seetõttu on tranistori pinge avatud olekus: Ootemultivibraatoreid võib koostada ka tähendab seda, et antud pinge muunduriga toimub küll pinge ja voolu väärtus reguleerimine kuid ei loogikaelementidest. toimu voolusuuna ega pingepolaarsuse muutust. Kaheekvadrandilise muunduri korral toimub küll voolusuuna muutus kuid ei toimu pinge polaarsuse muutust. Taoliseks kaheekvadrandiliseks on
- transformaator - muundur - alaldi - alaldi (inverter) 7. Milliste keevitusaparaatidega saab keevitada aluselise kattega elektroodidega? - trafo ja alaldiga - inverteri ja trafoga - muunduri ja trafoga - inverteri ja muunduriga 24 3. Gaaskeevitus 3.1. Gaaskeevituse üldine skeem (G) Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse õhukesest, 1...3 mm paksu- sest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel
Keskmine mõõtehälve, % -14,448 Kuigi tegu on taatlusnormidele mittevastava arvestiga, selgub eeltoodud tabelitest, et arvesti mõõtehälve on püsivalt stabiilne, mistõttu on see katseteks sobilik. Juhul, kui mõõtehälve oleks ebastabiilne ning hüplik, ei saaks usaldada sensorite poolt antavat infot. Kui arvesti mõõteviga on määratud, tuli ühendada sensor veestendi. Selleks kasutasime 5-pin DIN ühendust, mille ühendasime muunduriga. Metrosert AS mõõtestendil (5.1.) on viis erinevat andmehõive töörežiimi (sele 6.2.) nii aktiivsete kui passiivsete kanalitega erinevat tüüpi arvestite jaoks. OK – avatud kollektor, ei anna mõõtevahendile toitepinget; MC – enim kasutatav impulsse saatvate kulumõõturite puhul. Väljastab voolu nimipingel 3,6 V; TTL – väljastab voolu nimipingel 5 V; 36
7. Lõppülekanded (külgülekanded) tagavad pöördemomendi täiendava suurendamise ja kiiruse vähendamise. 8. Veosild võtab osa pöördemomendi edasikandmisest mootorilt käiguosale. 9. Reduktor annab edasi käitusvõllile kindla pöörlemissageduse. Hüdrodünaamiline ülekanne kujutab endast hüdrotrafot. Koosneb pumbarattast, turbiinist ja juhtrattast. Sõltuvalt turbiinide arvust liigitatakse hüdrotrafosid ühe-, kahe- ja kolmeastmeliseks. Hüdrostaatilise muunduriga jõuülekannet nimetatakse mahthüdrauliliseks. Põhiosad on pump ja hüdromootor. Elektromehaaniline jõuülekanne koosneb sisepõlemismootorist, alalis- ja vahelduvvoolu generaatorist. Traktorid ja liikurmasinad. Vedavad sillad ja kardaanülekanded. Vedavaks sillaks ehk veosillaks nimetatakse traktori või auto sellist silda, mlle rattad veavad. Sild ise on jäik tala, temasse on monteeritud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam.
19 36 Kuuepulsilise kaudse tsüklokonverteri elektriline skeem on joonisel 1.19. Antud seadmel on kolmefaasiline sisend ja ühefaasiline sisend, mis koosneb kahest vasturööpselt lülitatud kolmefaasilisest sillast, kus türistorid sulguvad tänu pinge loomulikule kommutatsioonile. Mõlemasuunalise koormusvoolu juhtimiseks on "negatiivne muundur,"mis juhib negatiivset voolu rööpühenduses "posiivse muunduriga". Sellist lülitust tuntakse loomuliku kommutatsiooniga tsüklokonverterina. Antud tsüklokonverter annab väljundis vahelduvpinget ning juhib mõlemasuunalist koormusvoolu. Positiivse pinge saamiseks ja positiivse voolu juhtimiseks esimeses kvadrandis lülitid VS1 ja VS6, seejärel VS2 ja VS4 ning järgnevalt VS3 ja VS5 alaldavad pinget tüürnurga juhtimisega vastavalt alaldi talitlusele. Et saada negatiivset pinget ja juhtida positiivset voolu
Mootor Joonis 5.8. Elektriajami momendi-kiiruse neli kvadranti [4]. Lihtsamad ajamid töötavad tavaliselt I kvadrandis (mootoritalituses), mõnedel ajamitel on pöörlemissuund muutumatu, kuid muutub momendi suund (nt kiirendamisel ja pidurdamisel). Samuti esineb olukordi, kus elektriajam töötab muutumatu suunaga momendiga, aga muutub mootori pöörlemissuund (nt koormuse tõstmisel ja langetamisel). Kui elektriajam on varustatud vastava muunduriga, siis võib ta talitada kõigis neljas kvadrandis. 5.6. Asünkroonmootori käivitamine Asünkroonmootori käivitus on eriti problemaatiline suurematel võimsustel. Mootori staa- torivool ulatub käivituse ajal kuni 7-kordse nimivooluni. Võimsate asünkroonmootorite otsevõrkukäivitus (direct on-line, DOL) põhjustab elektriliinides suuri voolutõukeid. Lisagem, et mootori käivitusvoolu tugevus ei sõltu koormusest ning on igal mootoril kindel suurus
U S + 2) ultraheli viitliinid Tekitatakse suuremaid viivitusi. Kuni mõned msek-id. Neis kasutatakse ultrahelilaineid, mis levivad tahkes ja vedelas keskkonnas 105 korda aeglasemalt, kui elektromagnetilised lained. See võimaldab ultraheli viitliinidega suuri viivitusi (100- 1000 nsek). Sõltuvalt signaali muundamise viisist eristatakse: 1) piesostriktsioon viiteliinid Piesoelektrilise muunduriga viiteliin kujutab endast nelijuhet, milleks on näiteks elavhõbedaga täidetud torn, mille otstes on kvartsplaadid. Sisendplaadile antakse viivitatav impulss, mis on muudetud KS.võnkumisteks, mille toimel hakkab kvartsplaat võnkuma põhjustades keskkonnas mehhaanilise helisagedusvõnkumisi. …………………………. Nende detekteerimisel saadakse ajaliselt hilistatud videoimpulss. Viivituse
Jõuelektroonikas leiavad kasutust mitmed (peaaegu kõik) elektroonika komponendid kusjuures erinevuseks side tehnikas kasutatavaga on märgatavalt suuremad lubatavad voolud ja pinged, et tinglikult loetakse jõuelektroonika komponendideks neid pooljuht seadiseid mille lubatav vool on vähemalt 5 amprit. 5.6 Alalispinge muundurid 5.6.1 ühe kahe, nelja-ekvatrandiline pinge muundur Üheekvadrandiline tähendab seda, et antud pinge muunduriga toimub küll pinge ja voolu väärtus reguleerimine kuid ei toimu voolusuuna ega pingepolaarsuse muutust. Kaheekvadrandilise muunduri korral toimub küll voolusuuna muutus kuid ei toimu pinge polaarsuse muutust. Taoliseks kaheekvadrandiliseks on muunduriks on trammi pingemuundur milline liikumisel tarbib energiat mootorite toiteks pidurdamisel aga muutub mootor generaatoriks ning muundur saadab voolu võrku tagasi.