kolme tulbiga" on iseloomulik teatav dekoratiivsus ja üldistatus, kuid tugevalt on tajutav kunstniku isiklik ruum tema tool, lauanurk ja kausike mis muudavad teose äärmiselt kammerlikuks. Muuga on ka väga meisterlik lillemaalija ja see teos kõneleb juba kunstniku isikupärasest maalilaadist ning vabadusest mängida kujutatava motiiviga. Ta on kujutanud kõikvõimalikke aia-, metsa- ja põllulilli ning meelepärasemad on Muugale just punased tulbid. ,,Tema valgusega vahel vaikses, vahel rõõmsalt rõkatavas dialoogis olevad, enamasti lihtsad, aga vahel ka külluslikud ja piduliku lillepildid olid otsekui vastukaaluks Malle Leisi pop-art'ilikult löövatele ja efektsetele lilledele, ilma et ta seda oleks kavatsenud" -Mai Levin (sündinud 9. märtsil 1942 Tallinnas) on Eesti kunstiajaloolane ja -kriitik. "Reekviem hukkunud kadakatele" Hukkunud kadakate eepiline ja nukker lugu on pärit Lohusalu
Mairo Küünarpuu 1LOK (e)g 22.09.16 Nägemus logistika valdkonna arengus. Logistika – selle sõna päritolu koha üle vaieldakse Vikipeedias siiani. Küll on pakkumistes, et Roomast, kus see tähendas toodete jaotust, kui ka Kreekast, kus hoopis arvutamist, mõtlemist ja otstarbekust. Lugedes ja mõeldes selle üle tunduvad mõlemad tähendavat osa vähemalt tänapäevast logistikast. Kuni 20 sajandini võis mõista logistikast, kui ühest osast kaitseväe üksusest, kes pidi korraldama sõjategevuse mitmekülgset varustamist. Eesti logistika suuremaks sünniks võib lugeda sajandi vahetuse aegu, kui vene rubla devalveerimine viis ka osa meie ekspordi turust. Antud olukord sundis meid otsima uusi turge nii läänest kui põhjast aga ka efektiivsemat tootmisahelat, laondust, tarnet ja transporti, et võistelda lääne turul pakutava kaubaga. Meie Eesti lühike logistika ajalugu on andnud ka eelise, ...
kõrge. Eestis on meretransport hästi arenenud. Siin on palju häid sadamakohti, mis ei külmu ka talvekuudel ja seetõttu on merevedusid võimalik teha aasta läbi. Eesti meretranspordil on võrdlemisi pikad traditsioonid, mis jätkusid ka Nõukogude okupatsiooni oludes. Mitmeid sadamaid kasutaski pikka aega okupatsiooniarmee, osad lasti lihtsalt laguneda. Samal ajal rajati uus ja võrdlemisi moodne sadam Muugale ja küllaltki korralik laevastik. Peale taasiseseisvumist suutis mereveondus enda kanda võtta järsult kasvanud veod ja reisiliikluse Soome, Rootsi ja Lääne Euroopa riikidega, säilitades samal ajal suure osa Vene transiitveostes. Eesti mereveondus on konkurentsivõimeline ka rahvusvahelisel veoturul, teenides "merevoorimehena" riigile suuri tulusid. Tegelikult ongi mereveondus Eesti suurim eksportharu.
B-terminal - mahatulek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadelt Selleks, et toime tulla aasta-aastalt kasvava kruiisireisijatevooga, on AS Tallinna Sadam alustanud uue kruiisikai rajamist. Sadama arendusplaanid on suuresti seotud linnakeskkonna loomise ja kinnisvaraarendusega, milles põhirõhk on sadama ühendamisel linnaga. Arenguplaanid näevad ette ka Vanasadama muutmist täielikult reisisadamaks, seetõttu on kaupade käitlemine Vanasadamast liikunud aja jooksul Muugale ja Paldiski Lõunasadamasse. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti. Vanasadam numbrites: 4 Territoorium 52.9 ha Akvatoorium 75.9 ha Kaide arv 23 Kaide kogupikkus 4.2 km Suurim sügavus kai ääres 10.7 m Suurim laeva pikkus 320 m Suurim laeva laius 40 m
kruiisireisijateveoga, on aktsiaselts Tallinna Sadam panustanud aina enam Vanasadama territooriumile kruiisikaide ehitamisesse. Aastal 2014 valmis kruiisikai, mille akvatooriumi sügavuseks hinnatakse vähemalt 11 meetrit. (Ibid.) Arenguplaanid näevad ette ka Vanasadama muutmist täielikult reisisadamaks, seetõttu on kaupade käitlemine Vanasadamast liikunud aja jooksul Muugale ja Paldiski Lõunasadamasse. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti.(Ibid.) KOKKUVÕTE Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid. Selle transpordiliigi odavus avaldub just suuremate koguste transportimisel. Seetõttu on ka Läänemerel veetavatest kaubaartiklitest just need, mida tavaliselt kulub palju: rauamaak,
päästepaati ning rannal seisis paadikuur. 1982.aasta 4.märtsil pandi põhjakivi rajatavale sadamale Muuga lahe soisel kõrkjasse- kasvanud lõunarannal. Uus sadam Tallinna lähistel, oodatava lastikäibega 16 miljonit tonni 8 aastas, oli ette nähtud peamiselt teravilja ja puuvilja sisseveoks ning raudteetranspordil edasitoimetamiseks. Selle esimene ehitusjärk kujutas endast viljakaid, viljaelevaatorit ja külmladusid. 1986. Aasta juulil sai Muugale rajatava sadama esimene ehitusjärk sadama staatuse. 19. detsembri hommikul avas päevaleht “Rahva Hääl” lugejate unesegused silmad esileheküljel rasvase pealkirjaga “Tallinna mereväravad avarduvad”, pikkides algatuseks tükikese siirast mereromantikat: “Meri auras. Meri auras nii, et 500 meetri kaugusel reidil seisva suure viljaveolaeva “Kapitan Reutovi” asukohta võis rohkem aimata kui näha. Merelt
B-terminal - mahatulek Eckerö Line'i, Viking Line'i ja St. Peterline'i laevadelt Selleks, et toime tulla aasta-aastalt kasvava kruiisireisijatevooga, on AS Tallinna Sadam alustanud uue kruiisikai rajamist. Sadama arendusplaanid on suuresti seotud linnakeskkonna loomise ja kinnisvaraarendusega, milles põhirõhk on sadama ühendamisel linnaga. Arenguplaanid näevad ette ka Vanasadama muutmist täielikult reisisadamaks, seetõttu on kaupade käitlemine Vanasadamast liikunud aja jooksul Muugale ja Paldiski Lõunasadamasse. Täna käitlevad Vanasadama kaubaterminalid põhiliselt Ro-Ro kaupu (veeremit) ja vähesel määral segalasti. Vanasadam numbrites: Territoorium 52.9 ha Akvatoorium 75.9 ha Kaide arv 23 Kaide kogupikkus 4.2 km Suurim sügavus kai ääres 10.7 m Suurim laeva pikkus 320 m Suurim laeva laius 40 m Terminalid 3 reisiterminali Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam. Muuga sadam.
suletud linnas olid tänavanimed venekeelsed (, , ), üksikuid venekeelseid nimesid oli ka Narvas ja isegi näiteks Harju rajooni Klooga alevikus (, ). Siltidele ilmus ametlikest nimedest hoolimata 1980. aastatel ka puht venekeelseid variante (- Narva-Jõesuu kohta, . Tallinnas Velikije Luki tänaval jne), Tallinna täitevkomiteelt nõuti nimede (Võidu väljak) ja (Raekoja plats) ametlikku kinnitamist jne. Uut tekkivat venekeelset kohanimistut hakkas sümboliseerima Tallinna lähedale Muugale rajatav sadam, mille nimeks pandi - (see tõlgiti hiljem eesti keelde kujul Tallinna Uussadam), kuid mis muutus vene keeles õige pea ka paikkonnanimeks. Kohanimede ametlik korraldamine toimus üleliiduliste mallide järgi, viimane versioon sellest oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1981. a seadlus "Territooriumi administratiivüksuste, asulate, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ja muude objektide nimetamise ja ümbernimetamise korra
annaabi.ee 
