pankureid, lauljaid, kangelasi jne. Lisaks maalis ta ka pilte ohvitseride koosolekutest ning teiste tähtsate inimeste kokkusaamistest. Hals püüdis inimeste iseloomu väljendada natuke teistsugusena kui see tegelikult oli. Tihti oli inimeste nägudel salakaval naeratus või peidetud emotsioon. Mõned tuntumad teosed Bankett Saint George Miilitsa Kompanii ohvitseridest 1616. Naeratav ratsaväelane (Laughing Cavalier) 1624 Portree Isaak Abrahamsz Massa'st 1626. Mustlasest tüdruk (Gipsy girl) 1628-30. Malle Babbe e. Haarlemi nõid 1633-35. René Descartes'i portree 1649. Bankett Saint George Miilitsa Kompanii ohvitseridest Naeratav ratsaväelane Portree Isaak Abrahamsz Massa'st Mustlasest tüdruk Malle Babbe René Descartes'i portree Portree Isaak Abrahamsz Massa'st Massa oli edukas kaupmees ja Frans Halsi lähedane sõber Maal tehti 1626 aastal, kuid sellel pole kirjas kellest see tehtud on. Arvati, et see on Frans Hals ise.
Prosper Mérimée ,,Carmen" I rida 6) Garcia Ükssilm oli Carmeni mustlasest rom ehk mees. Don José sõnul osutus ta ,,kõige vastikumaks värdjaks, keda mustlaskond kunagi on maailmale andnud". Nimelt oli ta süda sama ,,must" kui tema nahavärv ning ta oli ehtne röövel ja kaabakas. Siiski oli Carmen piisavalt ustav, et teda sunnitöölt, kuhu ta määratud oli, päästa üritada, mis pärast kahte aastat õnnestuski. Kuid tema vabadus ei kestnud kaua, sest don José otsustas tekitada kaardimängus ettekäände, et võistlusse asuda ning ta tappa
Sinna sukeldudes võib leida ka seda, mille olemasolust pole varem aimugi olnud. ,,Alkeemik" ,,Alkeemik" on sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest oma südame kuulamisest, enesekssaamisest, mis ka halli argipäeva kullaks muudab. Peategelane on noor lambakarjus Santiago. Ta on avatud kõigele uuele ja süda on täis rännusoovi. Ta näeb unes püramiide ja varandust. Tekib põlev soov teada saada, mis see kõik tähendab. Ta teele satuvad mustlasest ennustaja ja Saalomoni kuningas. Viimane räägib talle Oma Loost ja Maailma Hingest. Santiago aare on püramiidide juures, seda kinnitab ka kuningas. Kuningas on väga vana ja tark mees. Ta soovitab poisil märke jälgida. Sel viisil saab ka järgida Oma Lugu. Santiago müüb lambad maha ja reisib Aafrikasse. Ta röövitakse paljaks, Aga see oli iseenesest hea, sest tänu sellele tal tekkis vajadus minna tööle kristalli kaupmehe juurde. Ta muudab kristalli kaupmehe elu.
Robert Jordanile ääretult sümpaatne. Robert Jordan oli sõjas moraalselt üksi. Tema jaoks on eetiline käitumine käsu edukas täitmine ning allaandmisest, nii füüsilisest kui vaimsest hoidumine. Robert Jordan: ,,Maailm on tore paik ja väärt seda, et tema eest võidelda." Tundis, et Maria andis talle täisväärtusliku elu vaid 70 tunniga. Muutus sõjas küüniliseks. Ta ei võidelnud enam millegi eest, vaid vastu, selle vastu, mida ta praegu ise tegema pidi. Pilar Pablo mustlasest naine, kes ennustas Jordanile surma. Ei näidanud ka kõige lootusetumas olukorras argust ega kartust. Tema vaprus ei vangu hetkekski ning temast saab salga vaimne juht. Ta ei salli seda, et Pablo tunneb hirmu. Maria sattus salka juhuslikult, ta oli valusalt tunda saanud fasistide alandusi. Loomult tugev ja suutis eluga edasi minna. Suudab Jordanile pakkuda täisväärtusliku elu. Armastas kogu hingest, kuigi neil oli aega vaid 3 päeva.
Santiago näitas vähe emotsionaalsust hetkeni, mil ta kohtus Fatimaga, kellesse ta kõrvuni armus. ,,Alkeemik" on sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest oma südame kuulamisest, enesekssaamisest, mis ka halli argipäeva kullaks muudab. Peategelane on noor lambakarjus Santiago. Ta on avatud kõigele uuele ja süda on täis rännusoovi. Ta näeb unes püramiide ja varandust. Tekib põlev soov teada saada, mis see kõik tähendab. Ta teele satuvad mustlasest ennustaja ja Saalomoni kuningas. Viimane räägib talle Oma Loost ja Maailma Hingest. Santiago aare on püramiidide juures, seda kinnitab ka kuningas. Kuningas on väga vana ja tark mees. Ta soovitab poisil märke jälgida. Sel viisil saab ka järgida Oma Lugu. Santiago müüb lambad maha ja reisib Aafrikasse. Ta röövitakse paljaks, Aga see oli iseenesest hea, sest tänu sellele tal tekkis vajadus minna tööle kristalli kaupmehe juurde. Ta muudab kristalli kaupmehe elu
kuid kui poeg räägib oma kavatsustest muutub ta veidike kurjemaks ja kurvemaks vaieldes, et kõik ta pojad erinevatesse ilmakaartesse viiakse ja, et Ekke peab jääma toeks talle ning silmarõõmuks. Ta arvab ka, et Ekkel vist ikka ei ole küllalt tahtejõudu, et kaugele jõuda. Ekke aga hakkab sammuma siis kui eit magama jääb a läheb korra ka Üüvede juurest läbi, et viimased sõnad Enekesele öelda kes vastab solidaarselt. Ekke aga jääb jälle vahele kuid võttes üles teemat selle mustlasest annab Toomas talle raha vaikimise jaoks ja lubaduše järgmine kord mättase lüüa. #7 Ekke Moor rändab sisemaa poole Ingelandist. Teeb natuke tööd siin seal kuid otsustas, et ei püsi kuskil liigselt kaua. Siis jõuab ta lõpuks praost Odja juurde kes on suur ja töökas mees kes vihkab hädaldajaid ning töö on talle püha ja elu mõte mida tema nuttev linna lapsest naine ei mõista. Tema koguduses on range kord töötadakse niisugusel tempol, et mõtlemiseks ei jää aega ja mida
Tema jaoks on eetiline käitumine käsu edukas täitmine ning allaandmisest, nii füüsilisest kui vaimsest hoidumine. Robert Jordan: ,,Maailm on tore paik ja väärt seda, et tema eest võidelda." Tundis, et Maria andis talle täisväärtusliku 33 elu vaid 70 tunniga. Muutus sõjas küüniliseks. Ta ei võidelnud enam millegi eest, vaid vastu, selle vastu, mida ta praegu ise tegema pidi. Pilar Pablo mustlasest naine, kes ennustas Jordanile surma. Ei näidanud ka kõige lootusetumas olukorras argust ega kartust. Tema vaprus ei vangu hetkekski ning temast saab salga vaimne juht. Ta ei salli seda, et Pablo tunneb hirmu. 16. E. M. Remarque`i looming. "Triumfikaare" analüüs. Looming: 1929-tema esikteos ,,Läänerindel muutuseta" inimelu ei ole sõjas midagi väärt. 1931 ,,Tagasitee" sisuliselt esimese romaani jätk. 1938 ,,Kolm sõpra" Esimese maailmasõja järgne Saksamaa.
1820/21 romantiline poeem "Kaukasuse vang" (Kangelane põgeneb Venemaalt Kaukasusse, kus võetakse vangi tserkesside poolt. Üks tserkessitar armub temasse, ta aga ei suuda sellele armastusele vastata, sest ta süda on närbunud. Tüdruk aitab tal põgeneda ja uputab siis enda). 1824 poeem "Mustlased" (Kangelane Aleko põgeneb kodust mustlaste juurde, kust leiab oma elukaaslase Zemfira. Too aga leiab varsti endale mustlasest mehe. Aleko tapab nii rivaali kui ka naise. Viimase isa kihutab ta laagrist minema). 1824 tragöödia "Boriss Godunov" (Tsaar Fjodor surnud, troonile Boriss, kuid too olevat lasknud tappa tsaari vennapoja Dimitri. Rahvast tahab uut tsaari, kes oleks õnnetu, ärapõlatud ja tagakiusatud. Üks Grigori kasutab juhust ja kuulutab end tapetud Dimitriks. Valitakse troonile. Kardab aga Borissi poega Fjodorit ja laseb tolle tappa)
pühitsetud inimestega praegugi kannan. 1969. aastal alustatud filosoofiline arutelu LaVeyga kestab meil edasi. Nüüd, kümme aastat hiljem kaasame oma seltskonda mõne toreda nõia või musitseerime. LaVey mängib orelit ja mina trumme. Kõik, mis LaVey oma elu jooksul on teinud näib olevat teda Saatanakiriku looja rolli jaoks ette valmistanud. Ta juured ulatuvad Gruusiasse, Rumeeniasse ja Elsassi. Tal oli mustlasest vanaema, kes jutustas talle legende vampiiridest ja nõidadest oma kodumaal Transilvaanias. Juba viieaastaselt luges LaVey Mary Shelley ,,Frankensteini" ning Bram Stockeri ,,Draculat". Kuigi ta oli teistest poistest erinev, valiti ta mängudes tihti liidriks. 1942. aastal, kui LaVey oli 12-aastane, viis huvi mängusõdade vastu tema mõtted teisele maailmasõjale. Ta süvenes sõjaainelistesse käsiraamatutesse ning avastas, et relvi maade
Tsernomori poolt. Ruslan leiab naise läbi seikluste üles). 1820/21 romantiline poeem "Kaukasuse vang" (Kangelane põgeneb Venemaalt Kaukasusse, kus võetakse vangi tserkesside poolt. Üks tserkessitar armub temasse, ta aga ei suuda sellele armastusele vastata, sest ta süda on närbunud. Tüdruk aitab tal põgeneda ja uputab siis enda). 1824 poeem "Mustlased" (Kangelane Aleko põgeneb kodust mustlaste juurde, kust leiab oma elukaaslase Zemfira. Too aga leiab varsti endale mustlasest mehe. Aleko tapab nii rivaali kui ka naise. Viimase isa kihutab ta laagrist minema). 1824 tragöödia "Boriss Godunov" (Tsaar Fjodor surnud, troonile Boriss, kuid too olevat lasknud tappa tsaari vennapoja Dimitri. Rahvast tahab uut tsaari, kes oleks õnnetu, ärapõlatud ja tagakiusatud. Üks Grigori kasutab juhust ja kuulutab end tapetud Dimitriks. Valitakse troonile. Kardab aga Borissi poega Fjodorit ja laseb tolle tappa).
lõbus rakendus ja et inimene pole selleks loodud, et oma elu mööda saata trummi põristades ja toole suus kandes. Kuid, aulik meister, ei piisa sellest, et hingad, hinge tuleb ka millegagi sees hoida.» Dom Claude kuulas vaikides. Äkki tuli ta sügavaleva-junud silmadesse nii terav ja läbitungiv ilme, et Gringoire tundis, kuidas see pilk ta hinge põhjani puurib. «Väga kena, meister Pierre, aga miks te nüüd selle mustlasest tantsijanna seltskonnas olete?» «Ime küll,» kostis Gringoire, «ta on ju mu naine ja mina tema mees.» Preestri tumedad silmad lõid leegitsema. «Ja sa julgesid seda teha?» hüüdis ta vihaselt Grin-goire'i käsivarrest kinni haarates. «Kas jumal sind siis nii kaugele maha jättis, et võisid seda tüdrukut puudutada?» «Vannun oma hingeõnnistuse juures, kui see teid nii rahutuks teeb, mu härra,» vastas
annaabi.ee 
