Täidise jaoks purusta kodujuust saumiksriga ühtlaseks massiks. Lisa kohupiimakreem ja suhkruga vahustatud vahukoor. Paisuta zelatiini väheses külmas vees ning seejärel sulata kuumavee vannil. Viimaks nirista sulanud zelatiin kohupiima massi hulka, ise pidevalt segades. Koogi kokkupanemiseks võta 24 cm läbimõõduga lahtikäiv koogivorm, pane põhja küpsetuspaber ja vala põhjale leivapuru. Suru see kätega ühtlaseks kihiks. Leivapuru peale pane umbes kolmveerand mustikatest (külmutatud mustikaid ei pea eelnevalt sulatada, võid otse põhjale tõsta) ja siis vala peale täidis. Tõsta külmikusse vähemalt 4 tunniks tahenema, ideaalis võiks olla külmikus 8-10 tundi enne serveerimist. Enne serveerimist pane peale ülejäänud mustikad (kui kasutad külmutatud mustikaid, siis ära neid eelnevalt sulata).
www.cabbage-soup-diet.com. Mni nimetab optimaalseks keeduajaks lausa kaht tundi. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga. Laupev Hommikueine: 1 tops vherasvast jogurtit, kohv Vahepala: Vesi, kurgi- ja porganditikud Lunask: Kapsasupp, vike tkk kanafileed hautatud spargli, baklaaani ja suvikrvitsaga Vahepala: Kapsasupp, kirsstomatid htueine: Kapsasupp, vike tkk valget vherasvast kala, aedoad, peediviilud, lehtkgiviljade segu vherasvase kastmega Phapev Hommikueine: ks tass smuutit jogurtist, mustikatest ja maasikatest, kohv Vahepala: Tee, suur tkk melonit Lunask: Kapsasupp, lehtkgiviljad, porgandiviilud, herned, redised, spargelkapsa- ja lillkapsasalat, vherasvane salatikaste Vahepala: Vesi, ks vike tops vherasvast jogurtit, pirni- ja unaviilud htueine: Kapsasupp, aurutatud noored aedoad, grillitud pastinaagid, kpsetatud un Esmaspev Hommikueine: Pool tassi jogurtit, pool tassi erinevaid marju, kohv Vahepala: Tee, pool tassi jogurtit, tkk melonit Lunask: Kapsasupp, kpsetatud un, tee
Rabamännikus kohtab ka läbimõõduga ning lauge mustikaga sarnast sinikat, mis pinnaga sellisel moel ei jõua on suvehaljas kääbuspõõsas. kogu sademetest tulev vesi ära Sinika marjad on mustikatest nõrguda ja koguneb Turbasammal on raba tähtsaim tunduvalt sinisemad ja mitte laugastesse. Huumushapete taim, suutes kasvada nii ümmargused ning erinevalt tõttu on laukavesi süngelt sademevee toitel ja väheste mustikast ei arene sinikal pikki pruunikas. Veel on rabavesi
valgesõstraid, õunu, pirne, astelpajuvilju, maasikaid, kirsse ning tikreid. Kuna meil on palju marju ning puuvilju, ei mahu need ühte sügavkülma ära. Lisaks on meil veel külmkirst. Marjad paneme sügavkülma kohe peale korjamist ja puhastamist, kirssidel me kive väja ei võta. Marjad asetame läbipaistvatesse plastkarpidesse. Õunad ja pirnid lõigume viiludeks ning paneme kilekottidesse. Veel valmistame toormoose. Need teeme must- ja punasõstrasegust, mustikatest ja maasikatest. Toormoose valmistame järgmiselt: valime suured ja terved marjad kaalume paneme 1kg kohta 1kg suhkurt purustame, segame paneme sügavkülma Kasutatud kirjandus http://www.nadka.pri.ee/portaal/index.php?option=com_frontpage&Itemid=1 http://naistekas.delfi.ee/kodu_ja_aed/kook/article.php?id=16508108 http://www.kokaraamat.ee/kokanouanded.php?knID=58
Mustika viljad on ümmargused. Mustika võrsed on kolme-nelja esimeses aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Ravimisel kasutatakse mustika lehti ja marju, mis on head nii kõhule, kui ka silmanägemisele ning marjatõmmist võib kasutada angiini raviks. Samuti kasutatakse 6 marju riide ning veini lillaks ja punaseks värvimisel. Mustikataimede eluiga on kuni 10 aastat. Mustikatest tehakse moosi, mahla, kisselli või kompotti. Töödeldud marju kasutatakse ravimina. Nad aitavad vabaneda mitmetest seedehäiretest ja kõhulahtisusest. Ravimina kasutatakse mustikalehti, mis sisaldavad parkaineid. Pilt 3. Harilik Mustikas HUMAL (Humulus lupulus) Rahvasuus on ka kutsutud tappm makk, umalas, tapuväänik, viha, õllehumalad. Humalad (pilt 4) ronivad mööda puutüvesid kuni kuue, aga harva kuni kümne meetri kõrgusele
Neis on lisaks marjades olevatele toit- ja raviainetele veel arbutiini. Mustikalehtedes on tunduvalt rohkem C-vitamiini ja neomürtilliini kui marjades. Kuna mustikad on suurepärased antioksüdandid, on oluline neid süüa kestva tervise nimel, vananemisega seotud füüsiliste muutuste ja krooniliste haiguste tõrjumiseks. Eriti peaksid sööma mustikaid need inimesed, kellel on probleeme kas veresoonkonnaga, suhkrutõvega kergemal kujul, silmadega, põletikega kuseteedes või sooltes. Mustikatest saab vaimustavaid pirukaid, siirupit ja moosi ning likööre. Mustikaid võib lisada salatisse või niisama lihtsalt süüa. Mustikas on toeks silmadele paljudel puhkudel : - töötamine öösiti, - pidev silmadega pingutamine, - pidev töö arvutiga - kontaktläätsede kasutamine, - sagedane telerivaatamine, - lühinägevus ja kanapimedus Ravimipreparaadid :
Väga väikestes kogustes võivad need ained isegi stimuleerida mikroobide arengut ja biokeemilist aktiivsust, kuid kontsentratsiooni tõusul areng ja paljunemine aeglustub ja edasi hävivad kiiresti. küllaldane toote konserveerimiseks, kahjutu inimesele ja negatiivse mõjuga toote omadustele. Puuvilja- ja marja toorme, poolfabrikaatide, kalakonservide, kalamarja jt. konserveerimisel kasutatakse bensoehapet ja tema naatriumisooli. Pohladest ja mustikatest valmistatud toodete hea säilivus ongi põhjendatav nähtavasti nende bensoehappe sisaldusega. Bioloogilised: Looduslikes tingimustes nii nagu toiduaineteski elavad ja paljunevad üheaegselt erinevad mikroorganismid. Nende vahel kujuneb välja erisuguseid suhteid. 1) Sümbioos: Juhul, kui kooselu kahe või mitme liigi vahel toob vastastikust kasu ja koos kasvavad nad isegi paremini kui igaüks eraldi. Sümbiontide vahel toimub osaline ainevahetussaaduste vahetamine
Ma ütlen oma patsientidele: sa pead ise vastutama oma tervise eest! Arstid võivad püüda, aga tegelikult oled sina see, kes oma tervise eest vastutab. Hea arst peab olema nagu õpetaja, ütlema, mis on õige, mis on vale, suunama ja juhtima oma patsiente. Millest saab lämmastikmonooksiidi? On kaks varianti, kuidas lämmastikmonooksiid veres tekib: · Amonohapetest, nagu kalast ja lihast · Rohelistest lehtköögiviljadest, spinatist, brokkolist, mustikatest, punasest veinist ja tumedast sokolaadist. Enamik arste peab tavaliseks lämmastikoksiidi tekitajaks aminohappeid. Täpselt nii arvasin ka mina, enne kui oma teadusuuringutega algust tegin. Siis sain teada, et paljud taimed, mis on meile kasulikud nagu mustikad, spinat, brokoli kaasa arvatud punane vein, tume sokolaad, mida ma armastan, tegelikult kõik need aitavad tekitada mingil määral lämmastikmonooksiidi. Neis kõigis on mingisuguseid taolisi aineid, mis konventeeruvad
Vahakirmeta marjad tunduvad välisel vaatlemisel märjana, läigivad (sellised viljad ei ole hea kaubandusliku välimusega, säilivad halvasti). Vahakirme paremaks säilitamiseks marju võimalikult vähe liigutada, valada ühest anumast teise. Marjad peavad olema kuivad, neile ei tohi millegagi peale suruda. Mustikaid süüakse toorelt (segatuna ka salatitesse, putrudesse jm). Mustikaid serveeritakse vahukoorega. Neid kasutatakse magustoitudes, pirukates, kookides, jäätises, jogurtites jm. Mustikatest valmistatakse: keedist, mehu, zeleed, kisselli, morssi, siirupit, alkohoolseid jooke. Mustikaid võib ka kuivatada, sügavkülmutada. JÕHVIKAS Vererõhku alandava ja seedimist soodustava toimega. Jõhvikas leiduvad happed (oblik- ja sidrunhape) annavad marjadele hapuka maitse. Jõhvikad sisaldavad C-vitamiini, kaaliumi. Septembris valminud marju võib rabast korjata aastaringselt. Süüakse toorelt (suhkruga).
- marju võimalikult vähe liigutada, - valada ühest anumast teise. Marjad peavad olema kuivad. Neile ei tohi millegagi peale suruda. Mustikaid: - süüakse toorelt (segatuna ka salatitesse, putrudesse jm), - serveeritakse vahukoorega. Lisatakse: - magustoitudele, - pirukatesse, - kookidesse, - jäätisesse, - jogurtitesse jm. Mustikatest valmistatakse: - keedist, - mehu, - zeleed, - kisselli, - morssi, - siirupit, - alkohoolseid jooke. Mustikaid võib: - kuivatada, - sügavkülmutada. 23. Kultuurjõhvikas olulisus, koristamine, säilitamine, kasutamine. Vererõhku alandava ja seedimist soodustava toimega. Jõhvikas leiduvad happed (oblik- ja sidrunhape) annavad marjadele hapuka maitse.
Süüakse põhjapõdra, põdra, orava, jänese ja karu, aga ka pardi, hane, tedre, laanepüü jt loomade ning lindude liha. Pärast põhjapõdra tapmist juuakse tema verd. Taimetoitudest söövad handid marju ja jahust valmistatud toite. Marjadest süüakse rabamurakaid, mustikaid, pohli, jõhvikaid, sinikaid, vaarikaid, metsikuid mustsõstraid ja toomingamarju. Tänapäeval keedavad handid mustikatest, sinikatest, mustsõstardest ja vaarikatest moosi. 4 Suve lõpul ja sügisel süüakse seedripähkleid. Seeni handid varem ei söönud. Tänapäeval on neid venelaste eeskujul hakatud vähesel määral sööma. Enamasti korjatakse puravikke, mis kuivatatakse või praetakse. Jahu said handid endisel ajal kaubavahetuse käigus vene ja tatari kaupmeestelt. Leiba küpsetati põhiliselt rukkijahust
annaabi.ee 
