Muna kaotab läbi pooride aurumise tõttu vett ning muna mass väheneb selle tagajärjel keskmiselt 0,2% ööpäevas. Muna pikaaegsel säilitamisel tema erikaal väheneb, munavalge tiheneb vee aurustumise ja osalise difundeerumise tõttu rebusse. Munavalge proteiinid, sealhulgas lüsosüüm hakkavad aeglaselt lagunema, mille tagajärjel munavalge kaotab bakteritsiidsed omadused. Hautamise kestus linnuliigiti: jaanalind 42 päeva/ muskuspart 34 päeva/ hani 30 päeva/ kalkun 28 päeva/ part 28 päeva/ pärlkana 26 päeva/ sinikaelpart 26 päeva/ jahifaasan 2123 päeva/ kana 21 päeva/ vutt 17 päeva/ kodutuvi 17 päeva/ teemanttuvi 13 päeva Haudereziim loote arenemiseks vajalike tingimuste kompleks. Lindude munad sisaldavad toitainete varu, millest jätkub lootele kogu embrüonaalse arenemise perioodiks. Loode areneb normaalselt üksnes siis, kui haudeperioodil valitseb vastav temperatuur,
15...20 korda (120…200 g). Täiskasvanud vuttide kehamass: munavutid: 160–200 g lihavutid: 330–400 g Isasvutid on kergemad. Pardid: Kohanevad kergesti kasvutingimustega. Tapaküpsus 45-55 päevaselt. Hakkavad munema 4,5-5,5 kuuselt, munevad 6-7 kuud. Lihapartidelt 145- 150 muna, munapartidelt 200-260 muna. Kõrge kehatemperatuur 42 C. Sulgumine 50-60 päevaselt. Pardibrolierid tuleb tappa enne sulgimist 48-52 päeva vanuselt. Muskuspart: Mehed kuni 5 kg, naised kuni 3 kg. Emaspardid tugeva haudeinstinktiga. Muskuspardid ei prääksu. Sigimisperioodil eritavad tugevat muskuslõhna näärmetega. Munema hakkavad 6-9 kuu vanuselt. Aastane munatoodang 60-120 muna. Munade hautamiskestus 34 päeva. ♂ muskuspart × ♀ kodupart – mullard (mule) ♂ kodupart × ♀ muskuspart – hinny (hinny) Hani Hallhani: Kurnas on 5...6 muna keskmise massiga 160 g. Hani haudub 28..
Muna on emassugurakk, mis on ümbrisetud rebu, munavalge kiud- ja lubikestadega. Sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid. Tervetelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne. Linnuliik Muna mass (g) Kana 60 (45–75) Kalkun 70–90 Munapart 60–65 Lihapart 80–90 Muskuspart 70–80 3 Hani 120–200 Pärlkana 45 Vutt 12–18 Jaanalind 1000–1600 Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest).
Muna väljub tavaliselt terava otsaga ees. 2 MUNA MORFOLOOGILINE JA KEEMILINE KOOSTIS Muna on emassugurakk, mis on ümbrisetud rebu, munavalge kiud- ja lubikestadega. Sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid. Tervetelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne. Linnuliik Muna mass (g) Kana 60 (4575) Kalkun 7090 Munapart 6065 Lihapart 8090 Muskuspart 7080 Hani 120200 Pärlkana 45 Vutt 1218 Jaanalind 10001600 Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga.
Tootjakoodi esimene number näitab lindude pidamisviisi: O mahepõllunduslik tootmine; 1 vabalt peetavate kanade munad; 2 õrrekanade munad; 3 puuris peetavate kanade munad. Kolestorool inimene toodab 1000mg iga päev; kahjulik, kui veresoonte seinad on kahjustunud (suhkur lõhub veresooni); 60g kanamuna: kolestorool, mg 185 D-vitamiin, RÜ 41 300 mg kolestorooli päevas soovitatav; Haudumise kestus: · Jaanalind 42 päeva; · Muskuspart 34; · Hani 30 · Kalkun 28 · Part 28 · Pärlkana 26 · Kana 21 · Vutt 17 · Jahifaasan 21-23 · Sinikaelpart 26 · Kodutuvi 17 · Teemanttuvi 13 Muna mass: · Kana 60g · Kalkun 70-90 · Munapart 60-65 · Lihapart 80-90 · Muskuspart 70-80 · Hani 120-200 · Pärlkana 45 · Vutt 12-18 · Jaanalind 1000-1600 Linnuliik Tapmisvanus, päevades Kanabroiler 42
Haudemune ei tohi pesta. Muna väljub tavaliselt terava otsaga ees. MUNA MORFOLOOGILINE JA KEEMILINE KOOSTIS Muna on emassugurakk, mis on ümbrisetud rebu, munavalge kiud- ja lubikestadega. Sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid. Tervetelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne. Linnuliik Muna mass (g) Kana 60 (45–75) Kalkun 70–90 Munapart 60–65 Lihapart 80–90 Muskuspart 70–80 Hani 120–200 Pärlkana 45 Vutt 12–18 Jaanalind 1000–1600 Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga.
· Munalindude suur toitainete saagis kehamassi ühiku kohta ja nende võrdlusastmed lehma ja emisega · Noorlindude kiire kasv Tibude sugupoole määramine: 1. Jaapani meetod (kloagi kaudu) 2. Autoseksed tibud (erinev värvus emasel ja isasel) 3. Tiiva hoosulgede kasvu järgi. Sobib ainult munakanadele ja faasanitele Haudumiseajad vutt 17 kana 21 jahifaasan 23-24 part, kalkun 28 hani 30 muskuspart 34-35 jaanalind 42 Mune hoitakse terav ots allpool. Tibude hautamisel on oluline, et mune säilitatakse õigetes oludes ja mitte väga pikalt. Mune tuleb säilitada kindla temperatuuri ja niiskuse juures. Mitte alla 10 kraadi. Inkubeerimise juures tähtsad: · temperatuur · niiskus · munade pööramine · ventilatsioon (õhk) Kaks päeva enne kui tbu hakkab kooruma, viiakse ta koorumiskapp. Muna mass väheneb inkubeerimisel 15%
erinevat toodangut,olenevalt siis arenemise eesmärgist.Kodustamise aeg ja kohad-kodustamine algas üldse 12000-10000e.m.a.esmalt koer,lammas ja kits kodust. U. 9000ema.siis siga,koduveised,kõige hiljem hobune. Loomad kodustati kõige vanemates piirkondades:Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia.Indias ja Hiinas seebu,siga,kana,veisgaur,hobune,eesel.Kesk-ja Lõuna Am. Laama,merisiga,muskuspart,alpaka,kalkun.Veise-ja lamba ulukeellased ning sugulased-veiste perekond:veised,jakid,piisonid,kaguaasia veised.Lambad- ulukeellased jagunevad kahte tüüpi-mufloonilaadsed ja agalilaadsed.euroopas elab esimene. Arkari ja Arhaari on lamba ulukeellased,kellest põlvnevad rasvõnnar ja rasvasabalambad.Hobuse ja sea ulukeellased ning sugulased-koduhobused põlvnevad tarpanist,sest neil on kromosoomiarv 2n=64. Euraasia uluksiga on levinud
Suur L 63-73 6,4kg Keskmine M 53-63 5,4 kg Väike S Alla 53 4,5 kg Kana 65 Vutt 13 Kalkun 75-65 Hani 160-200 Part 90-100 Muskuspart 70-80 Pärlkana 40-45 Jahifaasan 30-33 6. Muna ehitus ja moodustumine munajuhas. Muna koosneb rebust, munavalgest , koore alusest kiud-ehk lubikestast ning munakoorest. Muna tootmist reguleerib hüpofüüsis toodetavm follikuleid stimuleeriv hormoon. Kana võib elu jooksul muneda 3000-4000 muna, sest follikuli algeid ongi nii palju kanas. Ovulatsiooni
ja anti üle jõgede orgudesse, kus neid ja hiljem ka veiseid ning eesleid kasutati. India ja Hiina kultuuride piirkonnas kodustati seebu, pühvel, gaur, kana ja siga, kuna veis, hobune ja eesel arvatavasti kohale toodi.Lääne- ja Põhja-Euroopa maad said enamiku koduloomadest Mesopotaamia, Egiptuse ja teistelt Vahemere kultuuridelt, kuid osa koduloomi ja linde kodustati ka kohapeal.Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kodustati laama, alpaka, muskuspart, merisiga, kalkun. 9. veise ja lamba ulukeellased ning sugulased Veiste perekond jaguneb neljaks alamperekonnaks: veised (Bos), jakid (Poephagus), kaguaasia veised e. pühvlid (Bibos), Piisonid (Bison). · Lammaste ulukeellased jagunevad kahte tüüpi: mufloonilaadsed ja argalilaadsed uluklambad. Neist elab euroopa uluklammas ehk mufloon (Ovis ammon musimon) Vahemere saartel (Sardiinias, Korsikal). Ta on suhteliselt väike (turja kõrgus 75 cm).
annaabi.ee 
