Talurahva koolid *1684-avati Tartu lähedal Piiskopimõisas õppeasutus külakooli õpetajatele välja koolitamiseks. *1687-liivimaa maapäeva otsusega tuli igasse kihelkonda asutada kool talulastele ja palgata koolmester. Eesti keele trükisõna *1637-anti välja eesti keele grammatika õpikH.Stahl *17.sai lõpul korraldati piibli konv. Kus tegeleti eest keele uurim. Ning õigekirja reeglite paika panemisega. *1693-avaldati J.Hornungi käsitlus Tallina murdelise kirjaviisi kohta. *1686Tõlkisid ja avaldasid Andreas ja Adrian Virginius uue testamendi(Wastse Testamendi)- Lõuna murdeline. *Ajakirjanduse algust loetakse ajalehest ,,Revalsche Post-Zeitung" 1689-1710 Vana hea Rootsi aeg Positiivne: *pandi täpsemalt paika talupoegade koormised *kiriku kirraldus ja kojtu reform vabastasid küündimatud ametnikud ja valitsemis süsteem kaasajastati. *vähenes Balti saksa aadli mõjuvõim. *Manufaktuuride(ettevõtete, tööstuste)teke.
Venemaal). Tol ajal püstitati palju uhkeid mälestusehitisi - sambaid, obeliske, auväravaid, võidukaari jm. Klassitsistliku kunsti põhijooni on kõlbluse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õpetuslik moment. Klassitsismiajastu tuntuim PRANTSUSE maalikunstnik oli Jacques Louis David. Romantis- Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele keskenduv kunstivool. Käsitletav teema on kirjanduse-, muusika- ja kunstiajaloos murdelise tähtsusega. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tulek muutis maailma. Romantism on tunnetekultuse aeg, ilusate meloodiate ja põnevate maalide aeg. Romantismi mõjutustel tulid meeste moodi pikad kuued, naised hakkasid kandma laiu seelikuid. Realism- on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Loobumine väljamõeldud maailmast
See tagas maarahva seas peaaegu täieliku lugemis- ja 40%- se kirjaoskuse. 4. Eestikeelne kirjasõna. a)Kalendrid b)Ajalehed : · I "Tartumaa rahva Nädalaleht" (1806) · O.W.Masingu "Maarahva Nädalaleht". · Püsivamale ajakirjandusele pani aluse J.V.Jannseni "Pärnu Postimees" (1857). c)Kirjasõna levikut soodustas ühtse kirjakeele võidulepääs: · 1843.a. koostas Kuusalu pastor Eduard Ahrens põhjaeesti murdelise uue eesti keele grammatika. 5. Estofiilid ja eesti haritlased. a) Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised: · uurisid keelt ja kultuuri · avaldasid õpikuid, ajalehti · asutasid seltse b) Esimesed eesti haritlased liitusid estofiilide tegavusega : · F.R. Faehlmann arstiharidusega TÜ eesti keele lektor, 1838 Õpetatud Eesti Seltsi asutaja · F.R.Kreutzwald "Kalevipoeg" (1857)
.....................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................11 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis on uuritud romantismi tekkimise ja arenemise lugu, romantismi tunnuseid, samuti romantismi avaldumist kirjanduses, maalikunstis, muusikas ja arhitektuuris. Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele keskenduv kunstivool. Käsitletav teema on kirjanduse-, muusika- ja kunstiajaloos murdelise tähtsusega, seega on materjal kergesti kättesaadav nii Internetis kui raamatutes. Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Töö eesmärk on ülevaate andmine romantismist, kui stiiliperioodist. mis tuli 1820. 1830. aastail klassitsismi asemele.
õigekeelsust. Sisuline töö on Emakeele Seltsis jagatud erinevate toimkondade vahel. 1920.1930. aastail oli kõige tegusam murdetoimkond, kus Andres Saareste juhtimisel pandi põhirõhk eesti murrete süstemaatilisele kogumisele. Kümne tegevusaasta jooksul jõuti plaanitud 30 keskesest kihelkonnast küsitlemisega lõpuni 24s ning selle keeleainese alusel võid Andrus Saareste 1932. aastal esitada Eesti keeleala murdelise liigenduse, mis üldjuhul kehtib tänapäevani. Lisaks murdetoimkonnale tegutses väga tulemuslikult ka nimede eestistamise toimkond, mis andis asjatundlikku nõu nimede eestipärastamiseks. Nimede eestistamine kerkis päevakorrale 1930. aastail, mil saksapärastel perekonnanimedel oli nii suur osakaal, et võimatu oli nende järgi määrata inimese rahvust. 1934. aastal võeti vastu perekonnanimede korraldamise seadus, mille järgi olid perekonnanimede
(Saareste II: 9). Leidub eesti-vene seganimesid, kus eesti nime on ametivõimude poolt (eriti nekrutitel väeteenistuses) venepärasemaks kohandatud (nt Bernakov, Kasikov, Kodasov, Naruskov, Rebassov, Tõnnov) (Saareste II: 7-8). Rohkesti leidub eesti-saksa värdnimesid: Ausberg, Looberg, Õismann, Jahimann, Juhkamson, Võsoberg, Laanenbek, Lahemann, Poissmann, Sõrasson (Saareste II: 9). Eestikeelsete nimede seas võib nende murdelise ilme põhjal eristada põhjaeestilisi ja lõunaeestilisi nimesid. Lõunaeestilisi nimesid on nt Hain, Hüdsi, Kahro, Naaris, Põvvat, Sannamees, Sõgel. Põhjaeestiliste nimede hulgas saab eristada saartelt (Leas=lääs, Loob=loib, Kaju, Pihl, Kadarik, Tuulik, Meiusi, Kibuspuu, Koost), läänemurde alalt (Paart=part, Täras=teras, Lasn) ja keskmurde alalt (Oamer, Pearu, Preast, Sõerd) pärit nimesid. Mõnele maa-alale on iseloomulikud kindlad sufiksid. Räpinas on näiteks
enesehalvustamist. (Muehlenkamp, 2007, Klonsky, 2006 kaudu). Ravivõimalused Taaskord on Muehlenkamp tabavalt ning konkreetselt oma artiklis välja toonud Klonsky uurimuse tulemid, milles käsitleb viimane ka kõige paremini toimivaid ravivõimalusi. Uuringute tulemustena leidis Klonsky, et kõige paremini on seni töötanud kognitiivsed- biheivioristlikud teraapiad. Siia alla kuuluvad probleemide lahendamise teraapia, murdelise käitumise teraapia ja standardne biheivioristlik-kognitiivne teraapia. Olgugi et nendel kõigil kolmel teraapial on omad unikaalsed omadused, jagavad nad siiski ühiseid terapeutilisi tehnikaid. Näiteks õpetatakse tahtliku enesevigastamise funktsionaalse hindamise kasutamist, et informeerida ravivõimalustest, õpetada spetsiifilisi osukusi (probleemide lahendamine, kannatuste tolereerimine, enesekindlat kommunikatsiooni) kasutades käitumuslikku
hetkelise armumisega, nagu eelnevalt, vaid millegi püsivaga. Lõpuks on ta leidnud selle kindla pidepunkti enda elus. Selle tõestuseks on järgnevad aastad (1925-1932) ta elus kõige viljakamad loomeaastad ning ta on jõudnud oma loomingus küpsusjärku. Sellel perioodil avaldab ta viis luulekogu: ,,Ränikivi", ,,Maarjamaa laulud", ,, Puuslikud" ,, Tulesõel" ja ,, Päike ja jõgi". Nendes teostes on näha, et vähenenud on murdelise keele kasutus, oma väljamõeldud sõnu ei leidu enam nii rohkelt kui enne. Vähem on tunda varasemat musikaalsust ja rütmilisust. Luule on muutunud läbimõeldunumaks ning kirglikkus ei ole enam nii märgatav. Siiski on ta säilitanud enda omapära ning on teistest luuletajatest kindlalt eristatav. Kogumikus ,,Ränikivi" hakkab ta arutlema eksistentsi ja olemise igaveste küsimuste üle, elust ja surmast, ideedest ja tundetõdedest, maapealsest ja kosmilisest. Ta võtab surma kui midagi,
..................................16 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................17 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis on uuritud Inglismaa ajaloo ühe suurima poliitilise kriisi kodusõja (1642 1648) puhkemise põhuseid, sõja käiku ja tagajärgi. Sõjategevus kestis kokku 6 aastat ja kuninga väed said lõpuks lüüa. Kuningas hukati avalikult. Need sündmused tõid kaasa suuri muutusi Inglismaa riigikorralduses. Käsitletav teema on Inglismaa ajaloos murdelise tähtsusega, seega on materjal kergesti kättesaadav nii Internetis kui raamatutes. Töö eesmärk on ülevaate andmine kodusõja põhjustest, väejuhtidest, kodusõja käigust, tulemustest ja mõjust Inglismaa riigikorraldusele. 2 1. KODUSÕJA PÕHJUSED Kodusõja puhkemine Inglismaal oli 1641 42 aasta poliitilise kriisi otsene tulemus (4)
lugemis- ja 40%- se kirjaoskuse. 4. Eestikeelne kirjasõna. a) Kalendrid b) Ajalehed : · I "Tartumaa rahva Nädalaleht" (1806) · O.W.Masingu "Maarahva Nädalaleht". · Püsivamale ajakirjandusele pani aluse J.V.Jannseni "Pärnu Postimees" (1857). c) Kirjasõna levikut soodustas ühtse kirjakeele võidulepääs: · 1843.a. koostas Kuusalu pastor Eduard Ahrens põhjaeesti murdelise uue eesti keele grammatika. 5. Estofiilid ja eesti haritlased. a) Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised: · uurisid keelt ja kultuuri · avaldasid õpikuid, ajalehti · asutasid seltse b) Esimesed eesti haritlased liitusid estofiilide tegavusega : · F.R. Faehlmann arstiharidusega TÜ eesti keele lektor, 1838 Õpetatud Eesti Seltsi asutaja · F.R
kohalikus murdes häälduvad (Tiitsmaa 1923a). Praktikas neid põhimõtteid ellu viima ei hakatud, talu- ja külanimesid kirjakeelestati kohalikul initsiatiivil sageli veel agaramalt kui suuremate kohtade nimesid, kusjuures sageli parandati nimi kirjakeelepäraseks kõlalise sarnasuse alusel, mitte tähendust tõlkida püüdes: Kunnalannu >Konnalaane, Rusima > Roosimaa. Nõukogude ajal said murdealade kohanimede korraldamisel suurema sõnaõiguse keeleteadlased. Sel ajal pooldati murdelise sõnavara tõlkimata jätmist ja nime ennistähenduse arvestamist, kuid ametlike kohanimede kirjapildist tuli elimineerida kõik see, mis ei sobinud kirjakeele fonoloogiaga, Lõuna-Eestis vokaalharmoonia, ds-ühend ja nõrk aste omastavalises kohanimes, nt Vadsa>Vatsa, Perdagu>Perdaku, kõrgenenud keskkõrgete vokaalide märkimine vastavate kõrgete vokaalidega jm (Pall 1976). Järgsilbi o või u normimisele pöörati vähem tähelepanu: Hindsiku > Hintsiko Lääne-
Näddali Leht“. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse J. V. Jannsenn- 1857 „Perno Postimees“ Jutukirjanduses võimutsenud vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaal lektüüridega. Eestikeelne kirjasõna soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19saj II poolel. Eduar Ahrensi koostas 1843a eestikeele grammatika raamatu- põhja-eesti murdelise. Estofiilid ja esimesed eesti haritlased Baltisakslastest eestihuvilised- estofiilid- uurisid eesti keele ja kultuuri, avaldasid ilukirjandus, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid teaduslike seltse. Kreutswalt, Jürgenson, Faehlmann. 1838a Tartus loodi Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni poolt mis seadis eesmärgiks arendada eesti ajaloo ja tänapäeva keelekäsitlust.
annaabi.ee 
