Rakvere Ametikool EV09 Eesti Vabadussõda Koostaja: Andri Aarik Juhendaja: Uno Trumm Rakvere 2009 Sisukord: 2.Vabadussõja algusperiood: taandumine murdelahingud ja vastupealetung 3. Landeswheri sõda ja Tartu rahu sõlmimine 4. Kasutatud kirjandus 1 Vabadussõja algusperiood: taandumine, murdelahingud ja vastupealetung 1918. aasta sügisel murdusid sakslased ning sellega oli Esimene maailmasõda lõppenud. 13. novembril, samal aastal tühistas Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu ning mõned päevad hiljem alustas Punaarmee laialdast pealetungi Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril ründas Punaarmee 12 000- mehelise armeega Eestit ning sellega oli alganud Vabadussõda
1918-1920/ 1922- sündmused Venemaal Põhjakorpus-kindral Ludevnitz Antandiriigid ei tunnustanud EV veel riigiliselt, nad tunnustasid teda ,,de facto". Nad andsid EV'le laenu, sõjatehnikat jm. Dets, 1918, saabus Tln Inglise sõjalaevastik Mobilisatsioon kukkus läbi, sest eesti talupojad ei näinud sel mõtet. Sinna läksid vabatahtlikud: · Kuperjanovi partisanide pataljon · Kalevi malev · Gümnasistid Murrang Vabadussõjas saavutati jaanuaris, 1919. Siis algasid murdelahingud. Murrang saavutati tänu: · Välisabi-Inglise laevastik · Vabatahtlikud (Soome Põhja pojad) · Antandi riikide toetus · Tekkis Eesti armee (J. Laidoner, 1918) · Oli loodud mõned uued väeüksused (soomusrongid-admiral Pitka) ja Eesti laevastik ka hiljem Tõnisson-kuulus Eesti kindral, Viru rinde juhataja 30.-31.jaanuar, 1919, kuulus lahing Paju mõisa juures (sai surmavalt haavata J. Kuperjanov),
vallas Pruuna külas Sepa talus – suri 2. augustil 1937. aastal Luksemburgis • 1908-11 õppis Pruuna külakoolis, 1911-14 Ambla Haridusseltsi koolis, 1914-16 Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis ja 1916-19 Tallinna Peetri Reaalkoolis • Reaalkooli lõpuklassis astus Sirk vabatahtlikuna Tallinna kooliõpilaste roodu, kust asus teenistusse Laiarööplelise Soomusringi Nr.2 peale – koolipoiste rong • Tegi kaasa taandumise Tapa alt Kehrani, murdelahingud Aegviidu ruumis ja pealetungi üle Tapa, Tartu ja valga Petserini, viimane lahing oli Tartu lähedal Tähtvere mõisa väljadel • 1919. aasta märtis õpingud Tallinna kooliõpilaste pataljonis ( tavaline haridustee ning ja sõjaline väljaõpe) • 3. augustil 1919. aastal lõpetas Sirk Sõjakooli lipnikuna ja jätkas Vabadussõja ohvitserina • 1921. aastal astus Sirk Tartu Ülikooli õigusteaduskonda • 1926. aastal peale lõpetamist eelistas sirk
2 Eestisse. Aastavahetusel saabus Tallinna I Soome vabatahtlike salk Rootsi majori Martin Ekströmi juhtimisel, jaanuaris 1919 tuli Põhja Poegade rügement eestlasest koloneli Hans Kalmi juhtimisel. Kokku saabus Eestisse 3500 Soome vabatahtlikku. Oluliselt tugevnenud Eesti sõjavägi suutis 1918. aasta lõpus Punaarmee edasitungi peatada. 2.5. I 1919 toimusid kogu rindel murdelahingud, 7. jaanuaril algas Viru rindel Eesti väe üldpealetung. Väga tähtis osa selles oli Tallinnas ehitatud 3 soomusrongil, mille üldjuht oli kapten Anton Irv. 9. jaanuaril vabastati Tapa. Järgnes pealetung Tartu suunas. Tartu vabastati 14. jaanuaril. Maarinde ja Utrias maandatud meredessandi üheaegse pealetungiga vabastati 18. jaanuaril Narva. Narva jõe joonel rinne stabiliseerus ning sõjategevuse raskuspunkt kandus Lõuna-Eestisse. 30
tehaseomanik. Ta käskis selle hoone lammutada, sisemised asjad anti laiali, üks pianiino jäi sinna. Praegu on seal ainult ruiinid alles jäänud. 13 KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Kehra http://www.mois.ee/harju/kehra.shtml http://www.kehrajaam.ee/kehra-jaamahoone-2/ http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/1165/huvitavat-lugemist https://sonumitooja.ee/eesti-vabadussoja-murdelahingud-anija-vallas-2/ Ning oli küsitletud 39 inimest teemadel: Kehra Klubihoone(kinosaal) Kehra Ööklubi „Linda“ 14
· kaitseminister (Päts) tegevuse koordineerimine · kaitseministri j. a. peastaap (major Andres Larka) · diviis (Aleksander Tõnisson) · Kaitseliit (Ernst Põdder) 4.2 Sõja etapid, olulisemad sündmused Narva rinne: · 6. XII 1918 Punaarmee pealetung · 16. XII 1918 Rakvere · 24. XII 1918 Tapa · I 1919 Aegviidu Lõunarinne: · XII 1918 Võru · 17. XII 1918 Valga · 22. XII 1918 Tartu · I 1919 Mõisaküla, Mäo, Jõgeva 2.6. I 1919 murdelahingud 9. I 1919 Tapa vabastamine 17. I 1919 Utria dessant 19. I 1919 Narva vabastamine 4.3 Murrangutegurid ja võidu põhjused · korra kehtestamine maal valitsuse emissarid, mobilisatsioon · vabatahtlikud löögiüksused · väejuhtimise reorganiseerimine ülemjuhataja staap välisabi: Inglise kergeristlejate eskaader (Edwin-Alexander Sinclair) · relvad · Tallinna kaitse · enamlaste hirmutamine Soome vabatahtlikud: · Martin-Eugen Ekströmi pataljon
kahte lehte, üks Lätisse, teine Kagu-Eestisse. 6.12 sõlmiti ametlik leping Ve põhjakorpuse juhtkonna ja AV vahel. Peamiseks punktiks tõdemus, et mõlemal ühine vaenlane. Ve põhjakorpus allutati Laidonerile, Eesti sõjavägede ülemjuhatajaga. Jaanuaris 1919 jõudsid esimesed põhjakorpuse osad rindele. Esialgu Põhjakorpuse juhatajaks kindralmajor Rodzjanko. Juunis 1919 nimetati Põhjakorpus ümbes Loodearmeeks. Sõjasündmused Murdelahingute nädal 2-6. jaanuar 1919. Murdelahingud aktiivne kaitse. Seni oli rahvavägi lihtsalt taandunud. Nüüd senine taktika muutus. Üritati anda vastasele vastulöök, kaotatud punkt tagasi võtta. Sõgavad tiibmanöövrid, luureretked vastase tagalasse. Tegelikkuses sellised vaenlase häirimised olid alanud juba detsembris 1918. algust tegid nendega soomusrongid. Tuleb uuesti mainida kapten Juhan Pitkat. Organiseeris Eesti sõjalaevastiku. Dessandid. Midagi suurt nendega ei saavutatud, kuid see tekitas Punaarmee tagalas segadust
Maailmasõjajärgne suurim kodusõda peeti maha Venemaal. Tegelikult oli see alanud juba 1917. aasta lõpul, mil paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast. Esialgu õnnestus enamlastel vastuhakud maha suruda, kuid 1918. aasta kevadel puhkes kodusõda uue hooga. Mitmel pool tekkisid „valged” valitsused, ms tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Valgete eesmärgiks oli „ühtse ja jagamatu” Venemaa taastamine. Murdelahingud: soomusrongide tegevus, meredessandid; lahingud Tallinna eel, Kesk- Eestis ja Lõunarindel. 1919 toimunud rindevõitlused on tuntud murdelahingute nime all. St et kaitselt mingi üle ründele, luurele jne. Tallinnas kandis löödi 5. jaanuaril tagasi edukalt mitmed Punaarmee rpnnakud, 5. jaanuaril hõivas soomusrong Aegviidu raudteejaama. Enamlased tõmbusid selle peale mitukümmend kilomeetrit tagasi, seega avanes Rahvaväel võimalus edasitungiks.
annaabi.ee 
