Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Munkade elu kloostris". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
munga, mungad, munk, munkade, munkadel, päevakava, palve, hommikusöök, tööaeg, kloostris, ühesuguste, kloostrid, benedictus, nursia, monte, cassino, katseaja, sellelt, teelt, uustulnuk, kuuletuma, abtile, rangeid, naissoost, suhtlemine, kuuluma, aitama, järgimine, ülevaatus, hommikune, tagasihoidlik, kongis, elulugude, vaimulikud, öörahu............................................................................6 1.2. Ordude levik.....................................................................................................................7 2. Kloostrid keskajal................................................................................................................... 8 2.1. Kloostrite tähtsus keskaegses ühiskonnas........................................................................8 2.2. Elukorraldus kloostris keskajal........................................................................................ 8 2.3. Ametid keskaja kloostris :................................................................................................8 3. PIRITA KLOOSTER............................................................................................................10 3.1. Keskaegse Pirita kloostri kirjeldus.................................................................................10 3.2
Sellest mustast mungast Heinrich sündis 1490 aastal pagaripojana Lüübekis mida hüüti heeringalinnaks. Ema töötas ka isaga koos.Heinrichil oli vanem õde Elizabeth kes hiljem põllul vägistati ja ta sai endale poja Johannese.Heinrichi vanaema, keda ta väga armastas suri gangreeni. Lüübeksi veedetud aja vältel põdes heinrich ka katku läbi. Heinrichile meeldis väga Margareta ja näis,et tüdrukule meeldis ka poiss väga aga hiljem,kui Heinrich juba munk oli saab ta teada,et Margaret oli abiellunud. Heinrichi isa soovitas poisil minna mungakooli.Seda poiss tegigi.Ta õppis ära Ladina keele ja mida aeg edasi,seda enam ta tahtis mungaks saada.Niisiis pöörduski poiss paater Blasiliuse poole,et arutada tema mungaks saamist.Temast sai Wertesheimi dominikaanide kloostri noviits. Paater Blasilius palus Heinrichil minna Liivimaale Revalisse(Tallinn) mungaks,sest katku pärast oli seal palju munkasid surnud.
(Lawrence 2001: 18-19). Benedictus sündis oletatavalt aastal 480 kesk-Itaalias Nursia provintsis (Lawrence 2001: 20). Ta saadeti õppima Rooma, kuid ta lahkus koolist, sest tundis vastikust suurlinna kõlblusetuse suhtes (Dinzelbacher & Hogg 2004: 64-65). Niisiis läks ta 20 miili kaugusele Alfide külasse ning tõmbus üksindusse hüljatud kohas Subiaco lähedal. Nii elas ta kolm aastat Sabine mägedes koopas. Sel perioodil käis teda leivaga varustamas üks munk lähedalt kloostrist, kes õpetas Benedictusele ka askeetlikku elu. Lõpuks kogus Benedictuse enda ümber jüngrid, jagas nad gruppidesse nii, et nad rajasid mägedesse 12 kloostrit. Benedictus nimetas igale kloostrile abti ning läks seejärel Monte Cassino mäetippu ning lõi sinna täielikult kloostrivendlikult ühiselulise kloostri, mida ta juhtis elu lõpuni. Ta suri seal ilmselt vahemikul 546 ja 550 ning maeti ka sinna. (Lawrence 2001: 20)
Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, st. püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid asustusest eemale ja nad olid muust ühiskonnast rangelt eraldatud. Nii kujunes kloostrist omaette väike maailm, kus palvetati, töötati ning püüti pühasid tekste lugedes jumalikesse saladustesse süüvida. Munkluse edu keskajal rajanes muu hulgas ka sellel, et mungad vastasid hästi tolle aja inimeste ettekujutusele pühadusest. Nad läkitasid nii päeval kui ka öösel Jumala poole palveid ja tõid inimeste hingede päästmiseks ohvreid. Seepärast peeti neist väga lugu ja munkade palvetel usuti olevat eriline kaal. Kõrgkihtides oli levinud komme tõmmata vanaduses selga mungarüü ja minna elama kloostrisse. Sel kombel lootsid tolle aja rikkad ja vägevad kergemini taevariiki pääseda.
Tänu Karl Suurele läks kümnendik kõigist sissetulekutest kirikule. Kiriku korraldus Kogu kristlik maailm oli jaotatud piiskopkondadeks, piiskopikirik ehk katedraal, katedraale nimetatakse ka toomkirikuteks, piiskop pühitses ametisse preestrid, preestrite ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi, igas kirikus oli oma preester, piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust Keskaegne kloostrikorralduse kujunemine Eremiit – üksiklased nunnad või mungad, klooster - munkade ja nunnade kogukond, mungad ja nunnad elasid kloostrites väga erinevalt ning kloostrite sisekujundus oli samuti erinev, seda üritati ühtlustada kuid see ei õnnestunud liiga hästi Benedictus Nursiast tema kloostrireelgid ehk püha Benedictuse kloostrireeglid tõid ühtsust erinevates kloostrites, ta rajas oma nägemise järgi kloostri, kõige tähtsamaks kujunes Monte Cassino, ta kirjutas oma munkadele kloostrielureeglid
Juba vanaaja lõpul asusid mitmed kristlased erakutena Aafrika ja Ees-Aasia kõrbetesse, et öelda lahti kõigest maisest, pühenduda üksnes jumalale ning ettevalmistamisele surmajärgseks eluks. Selliseid mehi ja naisi kutsuti munkadeks ja nunnadeks. Nende ühised elupaigad oli kloostrid. Esilagu puudus kloostritel ühtne korrladus. Mõnel pool tegeldi range paastumise ja lihassuretamisega, teisal elati üsna vaba ja luksuslikku elu. Sellisesse olukorda tõi m,uutuse Itaalia munk püha Benedictus, kes raja Itaalia lõunaosas Monte Casino kloostri ja kirjutas sellele kloostrielu reeglid. Neis oli kindlaka määratud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad vastuvaidlematult kuuletuma. Munkadele oli ette nähtud kindel päevaplaan, mis sisaldas arvukaid palveid ja ka tööd kloostri majapidamises. Samuti pidid mungad end harima ja raamatuid ümber kurjutama. Kuna need reeglid polnud
Preestrid jagasid sakramente ja korraldasid kirikuteenistusi. Teenistuses oli ka teisigi vaimulikke nad aitasid jumalateenistustel. Piiskop korraldas visitatsioone kirikutesse ja kloostritesse. 7) Kes aitas ja kuidas kaasa keskaegse kloostrikorralduse kujunemisele? Kirjelda kloostrikorraldust. Benedictus oli eremiit, kes asutas kloostreid. Tuntuim oli Monte Cassino klooster. Ta kirjutas oma munkadele kloostrireeglid, mida kutsutakse püha Benedictuse kloostrireegliteks. Peamine oli munkade jaoks alandlikkus ja distsipliin, isekusest tuli lahti öelda, pidi loobuma kõigest isiklikust ning pidi alluma kloostriülemale ehk abtile. Kloostrit ei tohtinud vahetada. Mungad pidid osalema öisel ja päevasel jumalateenistusel, töötama kloostri majapidamises ning harima end raamatuid lugedes. Kuna Paavst Gregoorius Suur kiitis reegleid heaks, kasvas reeglite populaarsus ning Benedictus kuulutati pühakuks. 8) Kuidas sai alguse kristlik misjon ja mida see endaga kaasa tõi?
Ilmikvennad kandsid üleni tumedaid riideid. Ilmikvennad olid ,,poolmungad", kes elasid küll ranget elu, kuid palvusi ja vaimset tegevust oli palju vähem. Just ilmikvennad juhtisid kloostri majanduslikku külge ja nad olid osavad meistrid kõikidel tööaladel, eriti ehitajad ja kiviraidurid. Füüsiline töö oli aga nõutav ka munkadele, mistõttu tsistertslasi kutsuti ka põllumunkadeks. Kloostrites elas nii vaimulikke kui ka ilmikvendi, kuid neile olid eraldi ruumid ning munkade jumalateenistused ja ilmikvendade palvused toimusid eraldi. Reeglina olid ilmikvendade ruumid kloostrihoonete kompleksi (klausuuri) läänetiivas. /Tamm, lk 39/ Tsistertslastel olid ka nunnakloostrid. Tsistertslaste vaimulikud vennad Tsistertslaste sisekord nõudis kloostrikeskuste rajamist kaugetesse mahajäetud paikadesse, eemale linnadest ja suurtest teedest. Kuna nad liha ei söönud, siis pidid nad elama vee (jõgede, allikate) läheduses, et tegeleda kalakasvatusega.
annaabi.ee 
