majas. 9. Eesti rahvas presidenti otse ei vali. Meil valib presidendi 5 aastaks Riigikogu (kaudsed valimised). Kui parlament ei suuda presidenti valida, valib presidendi seaduse järgi kokku kutsutud valijameeste kogu. 10. Parlamentaarne vabariik, sest Eestis on pigem presidendil tasakaalustav ja esindusfunktsioon. Ehk siis president ta on riigipea, kuid ei ole riigi juht. 11. Rootsi on küll demokraatlik riik, sest riiki juhib peaminister mitte kuningas. 12. Kohalikud ehk munitsipaalvalimised. Kohalikelvalimistel valivad kõik selle linna või valla täiskasvanud kodanikud linna või valla volikogu, mis tegutseb kohalikul tasandil nii, kuis riiklikul tasandil tegutseb parlament. 13. Ei ole teostamatu unistus. Rahvas valib endale esindajad ehk valib riigikogu koosseisu ning need esindajad esindavad inimesi riigikogus. Ehk siis kaudsel teostavad küll kodanikud riigivõimu. 14. Eestis juhib riiki peaminister (Jüri Ratas), Prantsusmaal juhib ka riiki president
monarhia ja demokraatia. Vahepeal toimus aga nii maailmas kui ka Hispaanias palju muudatusi - lääneriikid boikoteerisid Hispaaniat ega võtnud teda NATO-sse, kuna võimul oli diktaator. Siiski oli riik erinavalt sotsialismimaadest avatud, mille tõttu paljud kohalikud ka lahkusid teistesse Lääne-Euroopa riikidesse, et leida paremaid teenimisvõimalusi, mida enamus ka saavutas. Kodusõja eeldused 1931. aasta aprillis toimusid Hispaanias munitsipaalvalimised, millel olid edukad vabariiklased. Kuningas Alfinso XIII loobus troonist ja lahkus riigist- Hispaania kuulutati vabariigiks. Kiiresti hakkas kasvama kommunistliku partei mõju, milles oli aprillis 1931 800 liiget, kuid aasta hiljem juba 12 000. 1936. aasta veebruaris oli kommuniste juba 30 000 ja juuliks 100 000. 1934. aastal tekkis Sotsialistliku Töölispartei ja Kommunistliku partei vahel koostöö, mille tagajärjel hakkasid
Hakati looma erakondi, parteisid, esile kerkisid eesti poliitikud 3. Tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 2)Maapäev- Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Korraldati kõigis valdades, linnades ja maakondades munitsipaalvalimised. Eesti keel kuulutati kogu kubermangus ametlikuks asjaajamise keeleks ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Hakati looma Eesti rahvusväeosi. Maapäeva vanemate nõukogu- otsustas 19. veebruaril 1918 asutada kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte anti riiklik võim. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril 1918.
8. Keda nimetatakse Eesti poliitilisel maastikul oravateks ja miks? 9. Millised Eesti erakonnad moodustavad praegu valitsuskoalitsiooni (valitsusliidu)? 10. Millised Eesti erakonnad moodustavad meie parlamendis opositsiooni (vastasleeri valitsusele)? 11. Kas mõni Eesti poliitiline erakond võiks sinu arvamust mööda lähitulevikus moodustada valitsuse üksi? Põhjenda. 12. Millal lähed esimest korda valima sina? Mis valimised need on, kas parlamendivalimised, munitsipaalvalimised või hakkad hoopis valima meie saadikuid Europarlamenti? 9 IV TÄIDESAATEV JA KOHALIK VÕIM PARLAMENTAARSES VABARIIGIS Täidesaatvat võimu teostab demokraatlikus riigis VALITSUS, mille moodustavad ministrid (välisminister, majandusminister, rahandusminister, haridusminister, justiitsminister, kultuuriminister,
7. Keda nimetatakse Eesti poliitilisel maastikul oravateks ja miks? 8. Millised Eesti erakonnad moodustavad praegu valitsuskoalitsiooni (valitsusliidu)? 9. Millised Eesti erakonnad moodustavad meie parlamendis opositsiooni (vastasleeri valitsusele)? 10. Kas mõni Eesti poliitiline erakond võiks sinu arvamust mööda lähitulevikus moodustada valitsuse üksi? Põhjenda. 11. Millal lähed esimest korda valima sina? Mis valimised need on, kas parlamendivalimised, munitsipaalvalimised või hakkad hoopis valima meie saadikuid Europarlamenti? 12. Kas meie praegune valitsus on parempoolne, vasakpoolne või tsentristlik? 10 IV TÄIDESAATEV JA KOHALIK VÕIM PARLAMENTAARSES VABARIIGIS Täidesaatvat võimu teostab demokraatlikus riigis VALITSUS, mille moodustavad ministrid. JÜRI RATASE juhitav valitsus astus ametisse 23. novembril 2016. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad
ametnikud eestlastega ning kohalik võim anti eestlastest maakonna-komissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu (Maapäeva) - Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse - valimised. Maanõukogu omakorda seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. Esialgu juhtis seda tuntud kooli- ja põllumees dr Jaan Raamot (1873-1927), hiljem Konstantin Päts. Suve jooksul korraldati kõigis valdades, linnades ja maakondades munitsipaalvalimised. Ühtlasi kuulutati eesti keel kogu kubermangus ametlikuks asjaajamiskeeleks ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Samal ajal hakati looma Eesti rahvusväeosi. Algatus tuli eesti sõduritelt ja nooremohvitseridelt ning sellest haarasid kinni rahvuslikud poliitikud. Rahvusväeosade loomisega püüti saavutada mitut eesmärki: kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset Saksa
riigiorgan valitakse? Millega ta tegeleb? 7. Miks on meie parlamendis 101 ja mitte 100 liiget? 8. Kes teostab Eesti Vabariigis täidesaatvat võimu? Kus see täidesaatev võim resideerib? 9. Kuidas valitakse Eestis president? Kas sina, saades täiskasvanuks, valid ise meie presidenti? 10. Kas Eesti on presidentaalne või parlamentaarne vabariik? Põhjenda! 11. Rootsi on kuningriik. Ehk ei olegi tänapäeva Rootsi demokraatlik maa? Põhjenda oma arvamust! 12. Läinud sügisel toimusid Eestis munitsipaalvalimised. Mida see tähendab? Milline erakond need valimised sinu elukohas võitis? 13. J. J. Rousseau väitis, et igal kodanikul on õigus riigivõimu teostada. Ometi ei mahuta Eesti Riigikogu istungite saal meid kõiki. Ehk on Rousseau' väide utoopia (teostamatu unistus)? Põhjenda! 14. Kes juhib riiki Eestis, Prantsusmaal ja Suurbritannias? Nimeta nende inimeste ametikohad ja nimed. 15. Kes teostab suuremat võimu, kas Taani kuninganna või meie president? 16
riigiorgan valitakse? Millega ta tegeleb? 7. Miks on meie parlamendis 101 ja mitte 100 liiget? 8. Kes teostab Eesti Vabariigis täidesaatvat võimu? Kus see täidesaatev võim resideerib? 9. Kuidas valitakse Eestis president? Kas sina, saades täiskasvanuks, valid ise meie presidenti? 10. Kas Eesti on presidentaalne või parlamentaarne vabariik? Põhjenda! 11. Rootsi on kuningriik. Ehk ei olegi tänapäeva Rootsi demokraatlik maa? Põhjenda oma arvamust! 12. Läinud sügisel toimusid Eestis munitsipaalvalimised. Mida see tähendab? Milline erakond need valimised sinu elukohas võitis? 13. J. J. Rousseau väitis, et igal kodanikul on õigus riigivõimu teostada. Ometi ei mahuta Eesti Riigikogu istungite saal meid kõiki. Ehk on Rousseau’ väide utoopia (teostamatu unistus)? Põhjenda! 14. Kes juhib riiki Eestis, Prantsusmaal ja Suurbritannias? Nimeta nende inimeste ametikohad ja nimed. 15. Kes teostab suuremat võimu, kas Taani kuninganna või meie president? 16
juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919. Maanõukogu valis oma istungjärkude vahel tegutsevaks täidesaatvaks organiks Maanõukogu Vanematekogu, mille eesotsas oli aastatel 19171918 Konstantin Päts. Maanõukogu tegevorganiks oli Eesti Maavalitsus, mis koosnes komisjonidest. Poliitiliste pingete ajutine leevendumine: Rahvakongress, Rahvuskongress, enamluse taandumine, Eestimaa nõukogude täitevkomitee, munitsipaalvalimised: Tallinnas Estonias tuli kokku rahvuslikke organisatsioone ja omavalitsusorganeid esindav maa-asemike kongress ehk rahvakongress (rahvuslastel oli ülekaal, vasak tiib lahkus skandaaliga saalist). Eestimaa nõukogude täitevkomitee- 1917. aastal Eestimaal moodustatud tööliste, Eestimaal viibinud Venemaa sõjaväeosade ja Balti laevastiku sõjaväelaste, ametiühingute, kodanikeühenduste ja maatameeste nõukogude täitevvõimu organ.
Nüüd Eesti Vabadussõjaliste Liit - kõik senised osakonnad liideti tugevamalt liiduga - tsentraliseeriti. Samal ajal toimus Vabadussõjalaste Liidu kiire kasv - 1933 lõpuks 456 vabadussõjaliste osakonda, kui palju liikmeid oli, ei ole teada. Tõenäoliselt kuni 30 000. Eesti suurim organisatsioon. Kuna ees seisid valimised, loodi eraldi Vabadussõjalaste Rahvaliit - valimiste ettevalmistimine ja läbiviimine. Juba jaanuaris 1934 toimus kohalike omavalitsuste valimised. Just nimelt need munitsipaalvalimised olid esimeseks katseks, milliseks on kujunenud poliitiliste jõudude vahekord, millist edu nad võiksid saavutada. Vallavalimiste tulemustega ei olnud vabadussõjalised kuigi rahul - 10% vallavalijate häältest, jäid 3ndaks, võitjaks Asunike Koondis, järgmisena Põllumeeste kogud. Seda enam võisid vabadussõjalised olla linnavalimistega - 60% häältest, suurim edu Tallinnas, Tartus ja Narvas ja ka Nõmmel - said rohkem kui 2/3 valijate häältest -
annaabi.ee 
