Töö õigusaktidega. Testküsimused Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) ja maareformi seaduse (MRS) kohta. Leidke õigusaktist vastused ja märkige lisaks vastusele ka millisest aktist vastuse leidsite ja millisest §`st (olemasolul ka lõikest ja punktist). 1. Milline maa kuulub erastamisele? Erastamisele kuulub maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. § 20.(1) MRS 2. Kes on omandireformi kohustatud subjektid? Omandireformi kohustatud subjektid on riik ja teised isikud, kes on seaduse järgi kohustatud omandireformi õigustatud subjektidele vara tagastama või kompenseerima või vara tasu eest või tasuta üle andma. § 5.(1) ORAS 3. Kellele võib õigustatud subjekt maa tagastamise nõudeõiguse loovutada? abikaasale, alanejatele sugulastele, õdedele ja vendadele ning nende alanejatele
9. Mida sümboliseerivad Rapla maakonna vapi värvid? Miks on Rapla maakonnal just selline? Rapla maakonna vapi värvid sümboliseerivad naabermaakondi. Värvid ongi võetud just naabermaakondade vapi taustalt  Punane  Harjumaa ja Läänemaa, kollane  Pärnumaa, sinine  Järvamaa. 10. Milliseid küsimusi arutati Järvakandi vallavolikogus 2009. aasta novembriistungil (vt Järvakandi Kaja, www.jarvakandi.ee) ??Lisaeelarve kinnitamine, üldplaneeringu vastuvõtmine, maa taotlemine munitsipaalomandisse. Eesti kohtusüsteem. 1. Mis on seaduste üks põhilisemaid ülesandeid? Seaduste üks põhilisemaid ülesandeid on ühiskondlike suhete korrastamine. 2. Miks on vaja politsei- ja kohtuorganeid? Neid on vaja, et lahendada kodanikevahelisi probleeme, tüliküsimusi, et seadusest ülesastujaid korrale kutsuda või karistada. 3. Milline organ mõistab Eestis õigust? Õigust mõistab kohus. 4. Mitme astmeline on Eesti kohtusüsteem? Eesti kohtusüsteem on III-astmeline. 5
arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse(D). (Võlaõigusseadus § 296. Üüri maksmisest keeldumine ja üüri alandamine) 4. Otsi välja üks õigusnorm, mille loogilise struktuuri osade määramine tundub olevat keeruline. Pane kirja normi tekst ja oma mõtted, miks võiks selle loogilise struktuuri määramine keeruline olla. Maareformi seadus § 25 (3) Kohalik omavalitsus võib munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaa sihtotstarbega maa sihtotstarvet muuta, nimetatud maad võõrandada, kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormata maavanema otsusega saadud maa korral üksnes keskkonnaministri loal ning Vabariigi Valitsuse otsusega saadud maa korral üksnes Vabariigi Valitsuse loal. Luba antakse kohaliku omavalitsuse motiveeritud taotluse alusel. Selle normi loogilise struktuuri määramine on keeruline, kuna see norm on väga pika lausena sõnastatud
põhinevateks suheteks lähtudes endiste omanike järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest. Määrati kindlaks isikute ring, kellel on õigus nõuda maa tagastamist või komenseerimist. Maad tagastati 1940 aasta maareformi eelses koosseisus või sellega võimalikult sarnaselt. Teiseks maareofrmi käigus lahendatavaks küsimuseks on erastamine. Erasamisele kuulub maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Erastamisele ei kuulu riigimetsamaa, samuti kaitsealade loodusreservaatide, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa. Kolmas suurem ülesanne on maa andmine munitsipaalomandisse. *Riigi omandisse jäetav maa. 20. Maakorraldusorganid Eestis tänapäeval. (lk 310) ENSV agrotööstuskomitee, mille allüksusen oli tegutsenud Maakorraldusvalitsus, kujundati 1989.a ümber põllumajandusministeeriumiks. Senise Maakorraldusvalitsuse asemele moodustati agg ENSV Valitsuse määrusega 1990
õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Asju liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjad Kiinisasi  maatükk koos selle oluliste osadega Vallasasi  asi, mis ei ole kinnisasi 2) Üldisteks, avalikeks ja eraasjadeks Üldine asi  oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellegi omandisse ja on kasutatav igaühe poolt nagu õhk ja avameri. Võib asjadeks nimetada tinglikult Avalik asi  kuulub riigi või munitsipaalomandisse ja on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt (laevatatavad veekogud, väljakud, pargid) Eraasi  ei ole avalik ega üldine ning võib kuuluda igale omanikule. Olles tsiviilkäibe objektideks, moodustavad õiguslikus tähenduses asjade põhimassi. 3) Asendatavateks ja asendamatuteks asjadeks (saavad olla vallasasjad) 6
Üldine asi  oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellegi tehinguga. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna on käsitletav omandisse ja on kasutatav igaühe poolt nagu õhk ja avameri. Võib servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asjadeks nimetada tinglikult asuvate kinnistute omanike huve. Servituut on oma või võõra Avalik asi  kuulub riigi või munitsipaalomandisse ja on oma kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt (laevatatavad VÕLASUHE JA SELLE TEKKIMINE veekogud, väljakud, pargid) Eraasi  ei ole avalik ega üldine ning võib kuuluda igale omanikule. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud
MaaPS · KOV: · annab kirjalikult oma arvamuse üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse kohta · annab oma kirjaliku arvamuse kaevandamisloa taotluse ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu kohta. Kui KOV ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud, siis selle andmisest keeldutakse · nimetab oma esindaja rikutud maa korrastamiskohustuse täidetuks tunnistamise ja korrastamistööde vastuvõtukomisjoni · munitsipaalomandisse kuuluva kinnisasja kasutamiseks üldgeoloogiliseks uurimistööks või geoloogiliseks uuringuks on vajalik valla- või linnavalitsuse kirjalik kooskõlastus · annab seisukoha keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile Valla- või linnavolikogu kehtestab munitsipaalomandisse kuuluva kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmise korra ja sellise andmise aastase tasumäära.
sätestada eritingimusi. 3. Pantija kinnitused 3.1. Pantija esindaja avaldab ja garanteerib, et: 3.1.1. Pantija on pandi esemete omanik. 3.1.2. Pandi esemed ei ole koormatud ühegi kolmandale isikule kuuluva õigusega. 3.1.3. Pandi esemete suhtes ei ole tõstetud kohtulikku vaidlust. 3.1.4. Ehitiste alune ja teenindamiseks vajalik maa ei ole tagastatud, samuti ei ole sõlmitud maa ostu-müügi- ega hoonestusõiguse seadmise lepingut ning maa ei ole kantud riigi omandisse jäetud või munitsipaalomandisse antud maana riigi maakatastrisse. 3.1.5. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ning need ei ole lõppenud. 4. Pantija kohustused 4.1. Pantija on kohustatud: 4.1.1. Pandi esemeid säilitama ja korras hoidma ning Pandipidaja nõudel aru andma nende seisundist. 4.1.2. Pandi esemete väärtuse vähenemise või nende hävimise ohust viivitamatult Pandipidajale teatama. Kui Pantija ei täide oma kohustusi pandi esemete hoidmisel on Pandimidajal õigus
annaabi.ee 
