deltakuhjatised ja sandurid, nn Kalevipoja künnivaod, mis on mõnikord ka ainsad kaunid pinnavormid maastikul. Looduslikus liivas ja kruusas esineb tavaliselt lisandina savi- ja tolmuosakesi (aleuriiti). Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Liiv on peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest, kruus on aga jämepurruline sete, mis koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning munakatest ja ümardunud mineraalide osakestest. Maapõueseaduse järgi jaotatakse liiv: tehnoloogiliseks liivaks, mille kasutusala lähtub selle keemilisest koostisest, ehitusliivaks ja puiste- ning täitematerjaliks, mida kasutatakse lõimisest või nii lõimisest kui koostisest lähtuvalt. Kruus aga ehituskruusaks ja täitematerjalina kasutatavaks kruusaks, mida kasutatakse lõimisest ja tugevuslikest omadustest lähtuvalt
või pinnakattes teisel teel kujunenud liiv on liiga peeneteraline ega rahulda ehitustegevuseks nõutavaid terasuurusi. Kruus ja liiv Liiv on peenepurruline sete (tera suuruse alla 5 mm), mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest Kruus on aga jämepurruline sete (tera suurus üle 5 mm), mis koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning munakatest ja ümardunud mineraalide osakestest Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses(tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses jne) Kruusa kasutusalad on mõnevõrra piiratumad - betoonitäiteks, teedeehituses. Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Turvas on maavara, mida kasutatakse kütuse ning taimede
lainete tegevusest pohjustatud muutuseid. Eesti rannikul esineb jargmiseid randlatuupe: Pankrandla murrutusjarsak on kujunenud vastupidavas vanaaegkonna kivimeis. Eestis on pankrandla esindatud Saaremaal (Panga pank), Pakri poolsaarel (Pakri pank), Ida-Virumaal (Ontika). Astangrandla-Rannaastang piirdub paari meetriga, naiteks Jarve randSaaremaal. Moreenirandla on moreenis kujunenud laugnolvalise murrutusrannaga randla. Jameda purdmaterjalirikka moreeni murrutusel kujundab rahnudest ja munakatest lauget mereranda edasise lainetuse toime eest kaitsev kivisillutis selline pilt avaneb mitmel pool Eestis. Kaljurandla -paerand; paljandub lame paene aluspohi, Eestis Vaika saartel ja Vilsandil. Kruusaveeristikurandla kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega kuhjerannaga randla. Kruusaveeristiku randlat voib kohata naiteks Saaremaal Sorve poolsaare laanekuljel, Hiiumaal Heltermaal ja mitmel pool mujal. Vaga levinud on selline randlatuup Soome lahe vaikestel saartel. Moned neist
Karbonaadivabal näivleetunud mullad, karbonaadil leejad mullad. d) Klindiesisel alal sinakas-hall moreen, mis koosneb: kambriumi ajastu settekivimitest ja raudkivimaterjalist. Muld kiviselt leetunud. e) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Liustiku sulamisveesetted: a) Liustikujõesetted, mis koosnevad: Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast. Sanduristted põimjad kihilised peeneteralised kruusad ja liivad. Mõhnasetted põimjaskihilised liivad. b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted. c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad.
Karbonaadivabal – näivleetunud mul- lad, karbonaadil – leejad mullad. d) Klindiesisel alal sinakas-hall moreen, mis koosneb: kambriumi ajastu settekivimitest ja raudkivima- terjalist. Muld kiviselt leetunud. e) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud kar- bonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Liustiku sulamisveesetted: a) Liustikujõesetted, mis koosnevad: Oosisetted - munakatest, veeristest, kruusast või liivast. Sanduristted – põimjad kihilised peeneteralised kruusad ja liivad. Mõhnasetted – põimjaskihilised liivad. b) Liustikujärvesetted on jääpaisjärve põhja settinud rööpkihilised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärvetekkelised mõhnasetted. c) Veeristel ja kruusal on kujunenud valdavalt rähk- ja veerimullad d) Karbonaadivabadel liivadel leetunud ja leedemullad e) Savidel mitmesugused gleimullad.
(Lääne- Saaremaa kõrgustik, Vaivara Sinimäed.) 19. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Oosid on vallilaadsed pikad ja suhteliselt kõrged pinnavormid (Eestis on nad kuni 35 m kõrged ja 60-80 m laiad; nõlvakalded 10-300(420)) N: Siimusti- Ebavere, Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna, Porkuni-Neeruti Oosid koosnevad vooluvetes settinud põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest ning kohati ka munakatest, mille vahelt on peenem materjal välja uhutud. Radiaaloosid on tekkinud liustikuservaga risti voolanud sängides (enamik Eesti oose). Marginaaloosid on tekkinud liustikuserva ees voolanud sängides ja tähistavad liustikuserva kunagist asupaika (n Risti-Palivere ~60 km, Linnuse-Audru-Sauga-Lelle-Paluküla-Pärnamäe ~150 km). Morfol. tüübid: harioos, lavaoos, komeetoos, helmesoos jne 20. Mis on voor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt)
Survelised otsamoreenid, kuhjelised e puistelised om. 20. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Glatsiofluviaalne kuhjevorm. Pikk, kitsas ja suhteliselt kõrge vallilaadne pos pinnavorm (vallseljak). Es kuni 35m kõrged, 50-80 m laiad jalamilt, olles tavaliselt harja kohal vaid mõned m laiad, kuni 420 nõlvakaldega. Koon glatsiofluviaalsetest setetest- jämedateral liiv, kruus, veeristest, munakatest, võib esin rahnusid. Setetele isel põimjas kihilisus. Harioosid, lavaoosid, kometoosid, helmesoosid. Lä- ja Kesk-E. 21. Mis on voor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited). Glatsiaalne kulutus- kuhjevorm. Ovaalse v piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja seljakud, mis koon valdavalt moreenidest ning on kujun aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval tegevusel. Pikkus võib ulatuda
vahelistes lõhedes ja lahvandustes. Vesi kandis endaga kaasa ja setitas moreenist väljapestud materjali. Jääpankade sulamisel jäid nende asemel nõod, lohud ja sopilised orud. Settekuhjatiste kohal kujunesid aga kõrgendikud – mõhnad oosid ehk vallseljakud - vallilaadsed pikad ja suhteliselt kõrged pinnavormid. Eestis on nad kuni 35 m kõrged, 60-80 m laiad ja kuni 420 nõlvakaldega. Oosid koosnevad vooluvetes settinud põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest ning kohati ka munakatest, mille vahelt peenem materjal on välja uhutud. Üksteisele järgnevad oosid moodustavad oosiahelikke Morfoloogialt, siseehituselt ja setete koostiselt sarnased oosiahelikud moodustavad kujunemiskäigult tervikliku oosistiku, kujunemisloolt erinevad üksteisele järgnevad oosistikud moodustavad litomorfogeneetiliselt heterogeense oosistu.Oosid on tekkinud mandrijääs esinenud avalõhedes, jääsisestes tunnelites, mandrijää pinnal olnud voolusängides või jääserva esiste
Tsoonid võivad, aga ei pea kattuma. Võivad esineda pimedates tsoonides (fossiile ei leidu üldse). Tegemist on bioloogilise meetodiga. ● Makrofossiilid-nähtavad silmaga ● Mikrofossiilid-nähtavad mikroskoobiga ● Ihnofossiilid-organismide liikumise jäljed ● Kemofossiilid-elutegevuse keemilised jäljed 25. Mõhn on mandrijää sulavee poolt tekitatud positiivne pinnavorm, mis koosneb peamiselt liivast ja kruusast, harvem veeristest või munakatest. Rühm mõhnasid moodustab mõhnastiku. Igikelts kui jää taandub, jäävad maha jäänukmäed, millest settib välja settekühm 26. Litograafilised ühikud Eraldatakse kivimite litoloogilise (teke, mineraalid jne) koostise järgi. Ühikute süsteem: kihtkond, kihistu, kihistik, kiht 27. Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused Puurimine. Rekord on 19 272 400m. Põhjused, miks sügavamale ei suudeta puurida on sellest, et vindla vars
murenditest, aga ka kohalikust aluspõhjast pärinevast materjalist. Need materjalid paiknesid nii mandrijää all, pinnal kui sees. Jääjõgede setted on aga jää sulamisel jää seest vabanenud ehk väljasulanud materjalid, mis sorteerusid ja ladestusid jäälõhedesse. Pärast jää lõplikku taandumist (10 … 12 tuhat aastat tagasi) moodustusid neist setetest erinevad pinnavormid, mis koosnevad liivast, kruusast, veeristest, munakatest jm. Ajapikku on nendele pinnavormidele välja kujunenud mitmekesised mullad, mis on erineva viljakusega ja erineva lõimisega. Et kasvupinnaste mineraalse komponendina on võimalik kasutada ka looduslikke ja põllumuldi, siis on otstarbekas vaadelda, kuidas neid Eestis leiduvas õppekirjanduses klassifitseeritakse lõimise järgi: Tabel 6
annaabi.ee 
