3 1. KUUEKÜMNENDATE MOOD 1960ndad olid noorte aastakümme, kui suurte muutustega elustiilis kaasnesid hämmastavad arengud muusikas, kunstis, moes ja meedias. Kuuekümnendad olid ajaloos märkimisväärne aeg, kuna maailm näis ühinevat lootuses saavutada vabam ühiskond. Oli moeikoon Twiggy aeg ning ka teised teismelised esindasid radikaalseid moevoolusid. Sukkpüksid vahetusid retuuside vastu ning kontsad muutusid madalamaks ja mugavamaks. (Mulvey &Richards 1998) 1.1. Riided kuuekümnendatel Tõeline murrang moes oli loomulikult mini. Variatsioonid sel teemal olid suured ning ulatusid elegantsetest kuni naeruväärseteni välja. Selle aja moele avaldasid suurt mõju kosmoselennud, moodsate materjalide kasutamist peeti kohutavalt tähtsaks. Kümnendi edenedes kujunes suureks eksperimendiks kosmoseajastu unisex-stiil ning moodi tulid alt laienevad püksid. 1960. aastate keskel alustati Itaalias moeetendustega
nööbiga ülikondi dzemprit või trikotaazist · Pidulik ülikond oli tihti pluusi. teisest riidest vestiga. Pildid Meeste soengumood · Juukseid lõigati kõrva kohalt õhukeseks ja lühikeseks, kõrvatagune jäeti paksemaks. · Moes oli randiga kukal, siilisoengud, lokid ja sile üle pea kammitud soeng. · Pealt lõigati juuksed lühikeseks, kuklaosa jäeti pikemaks. Kasutatud kirjandus Kate Mulvey ja Melissa Richards. "Meie sajandi iluideaalid". Kirjastus Varrak, 2000 Ajakiri Siluett (sügis 2/1987, talv 3/1986)
veidi naise nägu. Need kaunistati erinevate paelte, lipsude, sulgede ning lilledega (vt joonis 4). Joonis 3. Karvast detailiga sall Joonis 4. Karvast detailidega kübarad 1910 ning müts 1910 Allikas: Allikas: http://sensibility.com/vintageimages/1900s/ http://carrieturansky.com/index.ph pagetwo.htm (15.05.17) p/2013/11/ (15.05.17) 3 Kättesaadav raamatust: Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak 4Kättesaadav Internetist: http://www.e- ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rivastus_aastatel_19101919.html 6 Eelnevalt käis naiste igapäevariietuse alla korsett. Selle minemaheitjaks sai sõja lõpp, sisendades naistele, et nad suudavad rohkem ning väärivad suuremat vabadust. Selle arusaamaga harjuti kiiresti. Riided, mida muidu kandsid maatüdrukud, ei jõudnud
SAJANDIL Rõivad, jumestus ja juuksed kui meie kõikuvate ootuste mõõdupuu, peegeldavad muutusi ühiskonnas. Räägitakse, et seelikupikkused lühenevad, kui majandus on heas seisus, ja pikenevad, kui halvas. Moeajaloolase James Laveri väide erogeense piirkonna nihkumisest selgitab, et iga ajastu rõhutab erinevat näo- ja kehaosa. Siiski on terviklik pilk erinevatele aastakümnetele see, mis lubab meil 20. sajandi ilu taashinnata (Mulvey, Richards 1998: 6). 2.1 Välimuse tähtsus ühiskonnas Suurim kunstnik on loodus (Viru 2012) ja üheks tema suurepäraseks meistritööks on naise ilu ning seda ei tasu heita tarbetute asjade hulka. Ilu tuleb austada ja hoida. Võib ju nuriseda, et ilu jagamisel pole arvestatud võrdsusnõuet. Ometigi on igas naises midagi, mis teda kaunistab, ainult erinev on kuivõrd tahab ilu kandja oma sära esile tuua või tahab seda hoopiski maha suruda (ibid). Teadlased arvavad, et ilumeel on
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Mood enne ja pärast esimest maailmasõda Katti Tsirkova 9.klass Narvas 2007 Mood enne ja pärast esimest maailnasõda(moekunst) Esimene maailmasõda vajutas pitseri 1910.aastatele,kümnendile,mille omapäraks oli jagunemine kaheks täiesti erinevaks,enne-ja pärastsõjaaegseks ühiskonnaks. Enne esimest maailmasõda oldi vaimustatud eksootikast.Paul Poiret,hüüdnimega Pariisi Pasa,lõi riietusstiili,mida mõjutas tugevasti Vene balleti külaskäik Pariisi 1909.aastal.Sellest hetkest alates nägi terve euroopa mood välja,nagu oleks see olnud pärit Bakseti lavakujundusest.Toimus täielik värvide plahvatus ning liivakellasiluetile iseloomulik talje ja puus rõhutamine hakkas kaduma.Sellest hetkest ronis vöökoht ülespoole rinna alla,luues uue ampiirjoon...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45.grupp tasid. Kuidas saadi värve ning milline oli nende kasutamisviis. Kirjeldan kuidas teha erinevatest ajastustest inspireeritud meike ning kes olid sel ajal tähtsamad jumestus- kunstnikud või moeikoonid. Töö kirjutamiseks sain palju informatsiooni Katrin Sangla jumestamisraamatust ning Kate Mulvey ja MelissaRichardsi raamatust ,, Meie sajandi iluideaalid: naiste imago: 1890-1990". 1.JUMESTAMINE MUINASAEGADEL Loodusrahvad meikisid end peamiselt maskeeringuteks, sest nad elasid alatises hirmus nähtamatute ohtude ees. Näole kanti eredavärvilisi maalinguid, püüdes sel viisil endale võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat välimust anda. Sõjamaaling oli kohustuslik meestel. Naised, kes liikusid ainult kodupiirkonnas, ei jumestanud end. 1.1 Muinas-India
Nii oli on ja jääb. 52 Kasutatud Kirjandus: H. Palamets "Vanaaja kultuurist ja olustikust" H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava "Inimene, ühiskond, kultuur" Umbreto Eco " Ilu ajalugu" Giovanni Caselli "Elu läbi sajandite" Cath Senker "Vana Kreeka igapäevaelu" Neil Morris "Vana Egiptuse igapäevaelu" Browyn Cosgrave "Rõivas & mood arengulugu" Kate Mulvey ja Melissa Richards "Meie sajandi iluideaalid" 53
Nii oli on ja jääb. 52 Kasutatud Kirjandus: H. Palamets "Vanaaja kultuurist ja olustikust" H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava "Inimene, ühiskond, kultuur" Umbreto Eco " Ilu ajalugu" Giovanni Caselli "Elu läbi sajandite" Cath Senker "Vana Kreeka igapäevaelu" Neil Morris "Vana Egiptuse igapäevaelu" Browyn Cosgrave "Rõivas & mood arengulugu" Kate Mulvey ja Melissa Richards "Meie sajandi iluideaalid" 53
annaabi.ee 
