Pedagoogika alused Kooli ajalugu Karmen Trasberg Kordamisküsimused kirjalikuks arvestustööks: 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus Antiik-Kreekas. 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. 1) Maailmapedagoogika klassika: 1. Comenius ,,Suur didaktika" Kuidas õpetada nii, et see oleks õpilasele kõige efektiivsem 2. Rousseau ,,Emile e. Kasvatusest" revolutsioonilised ideed tolle aja kontekstis. Eesmärk kasvatada loomulikku last.Laps peab maitsma oma lapse...
elujärge, pead ise pingutama. Sotsiaalne kihistumine ning ebavõrdsuse määr on kõrge. Nt Ameerika Ühendriigid Põlisvähemused ehk ajaloolised vähemused- antud riigis elanud aastasadu või veelgi põlisemad kui domineeriva ehk valitseva põhirahvuse esindajad. Eestis setud ja peispsivenelased; šotlased UKs. Sisserännuvähemused ehk immigratsioonivähemused- riiki tulnud hiljuti või ainult mõned põlved tagasi. Türklased Saksamaal, latiinod USAs. Mitmekultuuriline ehk multikultuuriline ühiskond- seal elab rohkem kui ühe rahvuse ja kultuuri esindajaid ning neis sallitakse kultuurilist mitmekesisust, mis annab ka vähemustele võimaluse ühiskonnaelus osaleda ja oma kultuuri edendada. Assimilatsioon ehk kultuuriline ühtesulandumine- selle puhul kaotavad etnilise vähemuse esindajad oma kultuurilise eripära ning võtavad omaks põhirahvuse kultuuri, kombed, keele ja ajalookäsitluse. Seda on rakendanud USA, Prantsusmaa.
meelelahutuse ja koolituse keskusteks – Creative City (Laundry 2000). Loovlinn. Loomemajandus The Rise of the Creative Class (Florida 2002). Florida järgi toimub majanduse kasv loovates linnaregioonides. Loovad inimesed tahavad elada linnaregioonides, mida iseloomustavad talent (innovaatiline mõtlemine), tehnoloogia (kasvav moodne äritegevus) ja tolerantsus (multikultuuriline aktiivne kooselu). 22@Barcelona avalik sektor ja erasektor; industriaalse ajastu linnakeskkonna uus tõlgendamine, kohandamine uuteks kasutusviisideks + jätkusuutlikkus, efektiivne taristu ja elukvaliteet kui linnaplaneerimise põhimõtted; kompaktne, kombineeritud linnaruum; tootmise, elamise ja kultuuri kooseksisteerimine; mitmekesisema, jätkusuutlikuma, tasakaalustatuma linna loomine koos suurendatud
pruugi olla võõristav. Kultuuriline kõrvutamine: · Intrakultuuriline kultuurisisene praktika, kus piirdutakse oma kultuuris olevate tihti unustatud traditsioonide vahendamise, taaselustamise ja juurte otsingutega. · Transkultuuriline kultuuriülene praktika. Eesmärk leida kultuuride ühisosa, universaalid, sügav humaansus. · Ultrakultuuriline pöördutakse mütoloogiliste juurte ja allikate poole tagasi, naastakse rituaalide juurde. Multikultuuriline teater interkultuurilise teatri avaldumisvorm. Omane multikultuursete ühiskondade teatripraktika, mis tekib eri etniliste või lingvistiliste gruppide vastasmõjutamisel. Kultuuriline kollaaz interkultuurilise teatri avaldumisvorm. Juhuslikkuse alusel eri kultuuride elementide tsiteerimine, kohandamine, segamine, ühendamine. Ei ole vajadust leida neis ühisosa või paigutada neid konkreetsesse ajaloolisse ja ühiskondlikku konteksti.
kultuur on parem kui teine, nad on lihtsalt teistsugused - tolerants, sallivus. Vastandhoiak meie rahvus ja kultuur on teistest parem. Sel juhul võivad kultuurilised ja rahvuslikud erinevused inimesi hoopis lahutada ning tekitada pingeid, mis on viinud mitmes riigis isegi vägivalla ja relvakonfliktideni. (nt Jugoslaavia kriis, Lähis-Ida konflikt). Kui riik ei suuda tagada iga inimese võrdset kohtlemist, kui mõned kultuurigrupid tunnevad ennast eraldatuna või tõrjutuna, võib multikultuuriline ühiskond kiiresti kokku variseda. Seetõttu on vajalik, et riigi juhid oskaksid hinnata ja toetada erinevate rahvusrühmade kokkukuulumisetunnet, austades samal ajal vajadust säilitada rahvuslikud ja kultuurilised omapärad. Viimaste statistiliste andmete kohaselt on 86% eestlastest arvamusel, et isegi kõige erinevamad rahvused on suutelised ühes ja samas riigis heanaaberlikult kõrvuti eksisteerima. Ligikaudu 3/4 leiavad, et erisuguste
tolerants, sallivus. Vastandhoiak meie rahvus ja kultuur on teistest parem. Sel juhul võivad kultuurilised ja rahvuslikud erinevused inimesi hoopis lahutada ning tekitada pingeid, mis on viinud mitmes riigis isegi vägivalla ja relvakonfliktideni. (nt Jugoslaavia kriis, Lähis-Ida konflikt). Kui riik ei suuda tagada iga inimese võrdset kohtlemist, kui mõned kultuurigrupid tunnevad ennast eraldatuna või tõrjutuna, võib multikultuuriline ühiskond kiiresti kokku variseda. Seetõttu on vajalik, et riigi juhid oskaksid hinnata ja toetada erinevate rahvusrühmade kokkukuulumisetunnet, austades samal ajal vajadust säilitada rahvuslikud ja kultuurilised omapärad. Viimaste statistiliste andmete kohaselt on 86% eestlastest arvamusel, et isegi kõige erinevamad rahvused on suutelised ühes ja samas riigis heanaaberlikult kõrvuti eksisteerima. Ligikaudu 3/4 leiavad, et erisuguste keelte ja kultuuride kooseksisteerimine muudab elu
kultuur on parem kui teine, nad on lihtsalt teistsugused - tolerants, sallivus. Vastandhoiak meie rahvus ja kultuur on teistest parem. Sel juhul võivad kultuurilised ja rahvuslikud erinevused inimesi hoopis lahutada ning tekitada pingeid, mis on viinud mitmes riigis isegi vägivalla ja relvakonfliktideni. (nt Jugoslaavia kriis, Lähis-Ida konflikt). Kui riik ei suuda tagada iga inimese võrdset kohtlemist, kui mõned kultuurigrupid tunnevad ennast eraldatuna või tõrjutuna, võib multikultuuriline ühiskond kiiresti kokku variseda. Seetõttu on vajalik, et riigi juhid oskaksid hinnata ja toetada erinevate rahvusrühmade kokkukuulumisetunnet, austades samal ajal vajadust säilitada rahvuslikud ja kultuurilised omapärad. Viimaste statistiliste andmete kohaselt on 86% eestlastest arvamusel, et isegi kõige erinevamad rahvused on suutelised ühes ja samas riigis heanaaberlikult kõrvuti eksisteerima. Ligikaudu 3/4 leiavad, et erisuguste
läbikäimise asemel täielikku eraldatust. Selliseks näiteks ajaloos on rasside eraldamise poliitika ja rassiline diskrimineerimine Lõuna-Aafrikas, kus oli eesmärgiks ühe rassi esindajate üleoleku säilitamine teise rassirühma üle. Selleks jäeti ühe rassi esindajad ilma põhiõigustest, isikupuutumatuse kaitsest, neid koheldi julmalt ja ebainimlikult, takistati poliitikas ja ühiskondlikus elus osalemast, keelati segaabielud. Sellist poliitikat nimetatakse apartheidiks. Ühiskond on multikultuuriline, kus probleemideks on: erinevate gruppide eristumine teineteisest. Eestlased suhtlevad omavahel, venelased omavahel, valgevenelased jälle oma grupi sees ja üksteisega puututakse kokku üsna vähe. Ühiskonnaeraldumine võib meie maa arengus kaasa tuua üsnagi negatiivseid tagajärgi. Et tuua inimesi teineteisele lähemale ja teha tuttavamaks, töötas Eesti Vabariigi Valitsus 2000. aastal välja riikliku programmi ,,Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007"
annaabi.ee 
