taimetoiteelementide kadusid. Aega kulub kogu tegevuseks umbes 1 päev. 3.3 Lämmastiku-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.3.1 Lämmastiku-, fosfor- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toiteained (St), milliseid korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). See tagab P ja K vaestel muldadel mullavarude täiendamise, toitaineterikastel muldadel aga nende parema kasutamise. Katteallikana arvestatakse siin vaid orgaanilise väetise mõju (Ov). x=St x Km-Ov (kg/ha) Orgaaniliste väetiste otsemõju (Ov) 1. aastal omastatakse 20% lämmastikku, 40% fosforit, 50% kaaliumi. 1 tonni kvaliteetse veise sõnnikuga viiakse mulda 1. aastal omastatavaid toiteelemente järgmiselt: N 1,25 kg; P 0,4kg; K 2,5kg.
Suhteliselt enam on taolisi muldi Lääne – Virumaal. Eeltoodust järeldub, et praegune äärmiselt tagasihoidlik väetiste kasutamine ei taga mullaviljakuse säilumist, sest toitainete bilanss on negatiivne (Roostalu, jt., 2000.). Saagiga eemaldatakse hektari kohta keskmiselt 55 kg lämmastikku, 9 kg fosforit ja 45 kg kaaliumi, kuid väetistega tagastatakse mulda 30 kg lämmastikku, 5 kg fosforit ja 15 kg kaaliumi. Seega me elame praegu mullavarude arvel, mille tulemusena muldade vilakus langeb. Väetistarbealased uuringud peavad aga jätkuma, sest neil tugineb väetiste majanduslikult põhjendatud kasutamine, konkurentsivõimeline põllumajandustootmine ja eluterve keskkonna püsimine. Eesti haritavast maast on kolmandikul mulla boniteet äärmiselt madal, ≤ 32 hindepunkti. Taolistel väheviljakatel muldadel on konkurentsivõimeline tavapõllumajandus küsitav, sest tootmine on väheefektiivne ja kulukas
Aedmaasikaid väetatakse paar kuud enne taimede istutamist ehk sügisel enne maa külmumist. Teraviljakasvatuses antakse väetist sügisel, mil sõnniku otsene ja kaudne mõju on suurim. Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toiteained (St), milliseid korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). See tagab P ja K vaestel muldadel mullavarude täiendamise, toitaineterikastel muldadel aga nende parema kasutamise. Katteallikana arvestatakse siin vaid orgaanilise väetise mõju (Ov). 10 2.3. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 2.3.1 Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi (x) arvutamisel aluseks
vananenud puitunud materjalist. 32. C:N suhe põhu lagunemise mõjutajana, reguleerimise võimalused. Osa lagunevast taimemassi lämmastikust seotakse ajutiselt mullamikroorganismide poolt. 33. Haljasväetised (põhikultuurina, eel- , järel- või vahekultuurina, külvamine kattevilja alla, niite-haljasväetis, ädalhaljasväetis). P ja K reserve mullas saab rohkem ära kasutada haljasväetiskultuuridega, millel on sügavale ulatavad juured nagu näit. lutsern. Kuid see aeglustab mullavarude vaesustumist, aga ei väldi seda. 34. Umbrohud, umbrohtude kahjulikkus. Umbrohtude all mõistetakse kõiki neid taimi, mida inimene ei kultiveeri, kuid mis on kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvavad nendega koos ja vähendavad saaki. Taim, mida me pole külvanud ega kasvatanud, on umbrohi. 1. Põldude umbrohtumisega kaasnevad suured saagikaod 2. Umbrohtumine nõua täiendavaid rahalisi vahendeid ja kulutusi 3. Umbrohud halvendavad taimekasvatus-saaduste kvaliteeti
vananenud puitunud materjalist. 32. C:N suhe põhu lagunemise mõjutajana, reguleerimise võimalused. Osa lagunevast taimemassi lämmastikust seotakse ajutiselt mullamikroorganismide poolt. 33. Haljasväetised (põhikultuurina, eel- , järel- või vahekultuurina, külvamine kattevilja alla, niite-haljasväetis, ädalhaljasväetis). P ja K reserve mullas saab rohkem ära kasutada haljasväetiskultuuridega, millel on sügavale ulatavad juured nagu näit. lutsern. Kuid see aeglustab mullavarude vaesustumist, aga ei väldi seda. 34. Umbrohud, umbrohtude kahjulikkus. Umbrohtude all mõistetakse kõiki neid taimi, mida inimene ei kultiveeri, kuid mis on kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvavad nendega koos ja vähendavad saaki. Taim, mida me pole külvanud ega kasvatanud, on umbrohi. 1. Põldude umbrohtumisega kaasnevad suured saagikaod 2. Umbrohtumine nõua täiendavaid rahalisi vahendeid ja kulutusi 3. Umbrohud halvendavad taimekasvatus-saaduste kvaliteeti
Vastavalt sellele koostatakse väetustarbekaardid- fosfori, kaaliumi, lubjatarbe ja mõne mikroelemendi kohta. Lämmastiku kohta seda pole koostatud, sest lämmastik on sedavõrd ringlev aine, et täna mõõdetud tulemus on juba homme hoopis teine. Väetistarbekarte on vaja selleks, et väetisi agronoomiliselt , majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt õigesti kasutada. Eksamil: Kui ei väeta, tuleb saak mullavarude arvel. Näiteks o kg väetise korral saan natuke üle 1 tonni saaki hektarilt. Saagikujunemise kõver: y=a0+a1x-a2xruudus a0 on väetamata mulla saagi tase. Seda väetiskogust, mille juures saadakse maksimaalne saak, nimetatakse agronoomiliselt efektiivseks väetiskoguseks xagr. Xagr=a1/2a2. Väetise efektiivsus näitab seda enamsaaki, mida väetise arvel saadakse, tähtsaim näitaja on diferentsiaalefektivsus, mis näitab iga täiendavalt mulda
Lämmastikku kasutati meil üle 2-3 korra, fosforit 4-5 korda ja kaaliumi 5-6 korda vähem. Seetõttu olid ka saakide erinevused meie ja teraviljakasvatuse intensiivtehnoloogiat rakendavate riikide vahel mitmekordsed (joonis 1). Kui meil saadi teravilja keskmiselt 2 t ha-1, siis mitmetes Euroopa riikides oli keskmine saagitase üle 7 tonni vilja hektari kohta. Võrreldes väetistega mulda viidud ja saagiga eemaldatud taimetoiteelementide koguseid, siis kasutati meil mullavarude arvel lämmastikku 1,8 korda, fosforit 3,6 korda ja kaaliumi 7,3 korda enam. Kartuli puhul kasutati kasvupinna hektari kohta Eestis 1996. aastal mineraalväetisi ligikaudu 8 korda vähem kui Euroopas keskmiselt, mistõttu täiendavalt sõnnikuga antud taimetoiteelementidest olenemata jäi mulla toitainete bilanss negatiivseks. Ebapiisavast väetamisest ja ka teistest agrotehnika puudustest tingituna on kartuli saagikus meil 3-4 korda madalam Euroopa arenenud riikide tasemest.
Nagu me teame on fosforiidisisalduse tõus söötades kasulik, kaaliumisisalduse tõusu üle 3% sööda kuivainest peetakse aga ebasoovitavaks. Kaaliumisisaldus ei tõusnud katsetes kunagi üle 3%. Seda võib karta heintaimede juures, kui kasutatakse suuri kaaliumväetisannuseid ning heintaimi söödetakse noorelt. P ja K reserve mullas saab rohkem ära kasutada haljasväetiskultuuridega, millel on sügavale ulatavad juured nagu näit. lutsern. Kuid see aeglustab mullavarude vaesustumist, aga ei väldi seda. ORGAANILISED VÄETISED 1. Orgaaniliste väetiste kasutamise peamisteks eesmärkideks on: 2. Mulla huumusvarude taastootmine (huumuseks muutub ca ¼ , kuna ülejäänud osa mineraliseerub. 3. Mulla energeetilise seisundi parandamine 4. Mulla mikrobioloogilise seisundi korrastamine - selle tagajärjel muutub osa raskesti lahustuvatest ühenditest kergesti lahustuvateks ühenditeks. 5. Mulla rikastamine toitainetega 6
annaabi.ee 
