Deficienta- külgmistel viljatutel pähikutel arenenud libled;peatelg külgvaates nähtav). Kaer Kultuurkaerad harilik kaer; bütsantsi kaer; liivkaer e mustkaer. Metsik kaer tuulekaer; lõuna kaer; viljatu kaer. Eristatakse välissõkla tipu järgi; hobuseraua kujulise kalluse esinemise aluse põhjal; ohte esinemine. Teris ja sõkal kokku kasvanu Mugulviljad: Kartul (paljunemine vegetatiivselt e mugulatega ja generatiivselt e seemnetega). Mullapealsed organid: Vars (rohtne, sõlmeline, kaetud liduskarvakestega, roheline, pikkus ja jämedus sõltub sordist-mida pikem on kasvuperiood, seda pikem on vars). Leht (pearoots, külgmine segment, lehe värvus ja suurus sõltub keskkonnast).
Pärast viljastumist moodustub sigimiskast kupar. Valmides kupar pokatab. Ühes kupras võib olla 10-12 seemet. Seemned sisaldavad õli. Mugulviljad Kartul Solanum tuberosum, ta kuulub maavitsaliste sugukonda ja teda on võimalik paljundada kahel viisil: 1. generatiivselt e. Seemnetega 2. vegetatiivselt e. Mugulatega Esimene pakub kuni huvi sordiaretajatele. Teine pakub huvi kartulikasvatajatele. Mullapealsed organid: *vars *lehed *õied *mari Mullasisesed: *juured *mugulad *stoolon Vars- rohtne, sõlmeline ja kaetud liduskaroodega, põhivärvuseks roheline(fotosünteesub). Antotsiaari esinemise korral värvunud violetselt. Värvuse intensiivsus sõltub sordist. Varte jämedus, pikkus ja varte arv sõltub sordist ja kasvutingimustest.
1.Kultuurtaimede saagi organid: Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5
juurestikku, mis põhjustab saagi vähenemist. Väetamine: kasvuajal tuleb kartulile anda mineraalväetisi ja orgaanilist väetist, eeskätt lämmastikväetist. Koristusaeg: 2 nädalat enne koristust pealsed eemaldada, et koor kinni läheks. Koristatakse käsitsi või masinaga. Säilitatakse jahedates ja niisketes keldrites ning hoidlates 4-6ºC, õhuniiskus 90%. 13. Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Faktoreid võib jagada mõju järgi: 1. Mullapealsed ja juurestikuliselt mõjuvad Õhurõhk, kahjurid, reostumine. Raskustung-juured alati allapoole. See pole inimese poolt mõjutatav. 2. Mullapealne keskkond Globaalkiirgus, temp, valguse hulk, fotoperioodilisus. Fotoperioodilisus-taim vajab kindlat valguse ja pimeduse rütmi, oleneb laiuskraadist. Inimese poolt osaliselt mõjutatav. 3. Juurestiku keskkond Temp, mulla struktuur, mulla vesi, mulla toitained. Inimene saab mõjutada. 14
kaer 550 paljas kaer 660 suvitritikale 605 Avaldamise mõjud ??? 1.Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; 6. mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal
Säilitustingimused jagunevad: ·raviperiood-mugulad järelvalmivad, koor muutub tihedamaks, vigastatud kohad armistuvad (10 kuni 15 päeva 15°C juures) ·jahutusperiood -kestab 20 kuni 45 päeva, et kartulipartii temperatuur langeks ühtlaselt 0,5 kuni 1,0°C päevas ·säilitusperiood-2 kuni 4°C, niiskusesialdus õhus peab olema piisav, et kartul ei kuivaks aga et ka ei märguks 13.Taimede kasvu-ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused Võib jagada faktorid mõju järgi: -mullapealsed -juurestikuliselt mõjuvad Mullapealseteks olulisemateks taimede kasvu-ja arengufaktoriteks on soojus, valgus, niiskus. Enamik I rühma teravilju hakkab idanema juba 1-2 C juures, võrsumiseks on vaja siiski kõrgemaid temperatuure. Suviteraviljad taluvad mõõdukat öökülma, taliteraviljad aga lausa vajavad oma arenguks jarovisatsiooni e.karastumisperioodi, peale mida võivad nad üle elada väga külma talve (lumekatte all). Teise rühma teraviljad vajavad idanema
· Tõusmed taluvad - 6C, kaunad hukkuvad - 2-4 C juures · Mullastiku suhtes vähenõudlik · Hea eelvili enamikele kultuuridele · Seemnepõld lamandub alati · Puhaskülvis külv 2-4 cm sügavusele 100-150 idanevat tera m² · Keemilist umbrohutõrjet saab kasutada vaid puhaskülvides · Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised · Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 nädalat 26. Kartulitaime maapealsed ja mullasisesed organid, nende iseloomustus Mullapealsed organid Varred- Vars on rohtne ja sõlmeline.vars hargeb Leht- paaritusulgja leht.tumeroheline/kollakas karvane Puhmas- Puhma moodustavad ühe taime pealsed Õis - on viietine Mullasisesed organid Juuesrtik- narmasjuurestik, kuni 1 m sügavusel Stoolon- varre külgharu mille otsa moodustub mogul Kartulipesa- ühe taime mugulad Mugul-moodusub stooloni tippu 27. Mugula väline ehitus ja idandi liigid Mugulal silmad.Silm- arenemata külgvõrse. Silma ümbritsevad kulmud
3m lupiin,1,3m kartul,1m tatar, aeduba. Suurema juuresõlmega taimed on leplikumad mullasilma suhtes. Võrsumine sõltub külvisügavusest,optim 3-5m ja taimede tihedusest pinnaühikutes, see sõltub külvisenormist, kui palju seemneid oleme külvanud.Taliviljad võrsuvad rohkem.Võrsed konkureerivad omavahel toitainete osas ja osa neist hukkub.Taim ise reguleerib võrsete arvu. Kõrsumine.Alustab kasvu kõrs ehk vars.Kõrs koosneb sõlmedest ja sõlmevahed-est- need on mullapealsed osad.Neid on 5-7,maisil kuni 25.Sõlmevahedele vastab samasugune arv lehti.Kõigepealt alustab kasvu mullapealne sõlmevahe.Alumine sõlmevahe hakkab kasvama alumisest sõlmest.Iga järgnev sõlmevahe on eelmisest pikem,kõige pikem kannab pead.Kõrsumine lõppeb õisiku arenemisega.Õisikuks pööris.Loomine-õisiku ilmumine lehetupest.Kõrsumisest loomiseni kulub 30-35 päeva.Sel ajal toimub intensiivne kasv ja seetõttu on meie teraviljadel suurendatud nõuded vee ja toitainete suhtes
leplikumad mullasilma suhtes. Võrsumine sõltub külvisügavusest,optim 3-5m ja taimede tihedusest pinnaühikutes, see sõltub külvisenormist, kui palju seemneid oleme külvanud.Taliviljad võrsuvad rohkem.Võrsed konkureerivad omavahel toitainete osas ja osa neist hukkub.Taim ise reguleerib võrsete arvu. Kõrsumine.Alustab kasvu kõrs ehk vars.Kõrs koosneb sõlmedest ja sõlmevahed- est- need on mullapealsed osad.Neid on 5-7,maisil kuni 25.Sõlmevahedele vastab samasugune arv lehti.Kõigepealt alustab kasvu mullapealne sõlmevahe.Alumine sõlmevahe hakkab kasvama alumisest sõlmest.Iga järgnev sõlmevahe on eelmisest pikem,kõige pikem kannab pead.Kõrsumine lõppeb õisiku arenemisega.Õisikuks pööris.Loomine-õisiku ilmumine lehetupest.Kõrsumisest loomiseni kulub 30-35 päeva
annaabi.ee 
