Tähistused mullakaardil Piirid mullaliikide või erimite piirid ck - kiltkivirähk ø 1 10 cm erineva kivisuse või rähksuse astme, k - paekivid metsakõdu või huumusliku horisondi ø 10-20 cm tüsedusega muldade piir k° - raudkivid
aasnurmikas. Veereziim oli parasniiske. Esines kivisuse I aste. Tegemist oli katsealaga. Leitud mullaprofiil oli A-Bm-C. Määratud muld oli K0 ehk leostunud muld, sest profiilis on savikumulatiivne Bm horisont ja gleistumine puudub, aga mulla veehoiuvõime on piisav taimede vee varustamiseks (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüübiks on sinilille ja huumusprofiiliks on värske mull. Maksustamise hind: 5083 EEK hektari kohta. Maa-ameti mullakaardil puuduvad andmed selle punkti mulla kohta. Teine kaeve Esimese kaeve tegime Tartu maakonnas, Ülenurme vallas, Eerikal, Viljandi maantee ääres. Joonis 2. Teise kaeve asukoht (märgitus ristiga). Kõlvikuks oli põld. Reljeef oli lainjas tasandik. Taimkate: põldhein, võilill, punane ja roosa ristik, harilik haruhein, timut ja aasnurmikas. Veereziim oli parasniiske. Esines kivisuse I aste. Tegemist oli katsealaga. Leitud mullaprofiil oli A-E-Bmt-C
Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 57 57 57 57 57 57 57 57 Keskmine Ph 6,8-6,9 vahel. Lõimis kerge liivsavi. Huumuse tüsedus vahemikus 25- 28 cm. 3. Uurimisalade üldiseloomustus 3.1 Sügavkaeve asukoht kaardil Rohumaa sügavkaeve on tehtud Viljandi maakonnas, Tartastu vallas, Kivilõppe külas. Maaametist võetud info: X=6456157, Y=616292. Joonis 1. Rohumaa asukoht mullakaardil (Maaamet) 4 Joonis 2. Rohumaa asukoht ortofotol (Maaamet) Metsa kaeve on samuti tehtud Viljandi maakonnas, Tartastu vallas, Kivilõppe külas. Maaametist võetud info: X=6456157, Y=616292. Joonis 3. Metsa sügavkaeve mullakaardil ( Maaamet) 5 Joonis 4. Metsa sügavkaeve ortofotol ( Maamet)
Mulla nimetus: Õhuke lammi madalsoomuld AM'' Kasutussobivus: Kuivendades sobib rohumaaks. Kuigi muld on toitaineterikas, ei sobi ta peale kuivendamist põllumaaks, sest kuivendades ja harides jääb turvas järjest vähemaks. Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: AM''' Lõimis: t_3100 Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Meie andmed ning Maa-ameti andmed langesid suures osas kokku. Meie nimetasime mulla õhukeseks lammi madalasoomullaks, Maa-ameti mullakaardil oli aga nimetuseks sügav lammi madalsoomuld. Maa-ameti mullakaardi andmetel oli lõimiseks 100cm ulatuses t3, meil aga määratud alates 70cm sügavuselt t2. Mulla profiil: Sügavkaeve nr 3 Asukoht: X 6476525; Y 656626 Maakasutus: Võsastunud põllumaa. Taimkate: Kõrrelised, lehtpuud. Reljeef: Tasane. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-35 ls1, v2
Kõrgeid saake on andnud madalsoomuldadel raps, söödakapsas, söödajuurviljad, oder, rukis jm. Vähesobivad on soomullad nisu ja kaera (viimane ei valmi alati), kartuli (öökülmade tõttu) ja mesika (talvekahjustused) ning mittesobivad lutserni kasvatamiseks. Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: AM''' sügav lammi madalsoomuld Lõimised: t_3100 Hinnang: Maa-ameti info läks peaaegu kokku meie määratuga. Mulla liik on muidu sama, ainult meil on AM'', aga mullakaardil oli AM'''. Lõimised ei lähe päris kokku meil on kaks turba horisonti. Sügavkaeve nr. 3 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoha koordinaadid: X: 6476525 Y: 656626 Maakasutus: võsastunud põllumaa Taimkate: lepp (võsa) Reljeef: tasane Lõimised sõrmeprooviga: v2ls35/v3(r)kr pH: 6,8 Keemine: Pinnalt Horisondid: A- C A (0-35 cm); C (35- cm) Huumus: 4% Struktuursus: Hea Mulla nimetus: Sügav rähkmuld K'''' Kasutussobivus: Need on kohased kõikide põhiliste põllumajanduskultuuride
suur. Kui antud alal oleks mets, oleks see suure tõenäosusega sinillille,lubjakaloo ja naadi 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1.http://www.tlu.ee/~katzz/soils/soil_info.html 2. Maa-ameti geportaal. Mullastiku kaart. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardiseletuskiri. (viimati muudetud 11.12.2009). [veebileht] https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf 3. Maa-ameti geoportaal. Mullastiku kaart. Tähistused mullakaardil . (viimati muudetud 11.12.2009). [veebileht] https://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullalegend.pdf?t=20091211092214 4. Eesti entsüklopeedia. Eesti mullad. Rähtmuld. (viimati muudetud 2009) [veebileht] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/r%C3%A4hkmuld2 5. Eesti muldadest põllumehele 6. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. (2012). Mullateadus: Õpik kõrgkoolidele. Tartu: Eesti Maaülikool. 486 lk. 10
Juulikuuks kõrgeneb rõhk veidike 1012-1018 mba, kuid domineerivat kõrgrõhuala ei teki. Aastaringselt puhuvad globaalsed tuuled põhjasuunas lähistroopiliselt kõrbealalt ekvatoriaalsele alale. Mullastik Kuna Mato Grosso piirkonna mullatüüpe on enamasti kirjeldatud kasutades Ameerika klassifikatsiooni, siis ei jää minul muud üle, ku seda sama teha. Stahleri (1992) raamatus oleval maalima mullakaardil on märgitud, et platoo kuulub oxisols ja ultisols mullatüüpide piirkonda. Maakeeli tähendavad need vastavalt troopilisi punamuldi, millel puudub kihistumine, ja pruune või kastanipruune metsamuldi, mis asetsevad eelkõige lehtmetsade all, saades langenud lehtedelt enda rikastamiseks katione. Ka Tarandi pakub oma raamatus välja, et tõenäoliselt on neil aladel levinud savanni leostunud ja tüüpilised punased mullad. Punaste muldade kõrval esineb tasandikel
Leitakse olemasolev hinne e. alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumuse sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima ja viiakse parandused sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti keskmine boniteet alla 40punkti. 1hp ~ 30-40SÜ. 48. Eesti haritava maa boniteet Keskmiselt 39 – 40hindepunkti, kuid varieerub 8-95 hp-ni. 49. !Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused.! Teguriks on bioloogiline faktor. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murend materjalile lasuvad esimesed organismid Tingimusi mõjutavad: • Kliima • Lähtekivim • Reljeef
Leitakse olemasolev hinne e. alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumuse sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima ja viiakse parandused sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti keskmine boniteet alla 40punkti. 1hp ~ 30-40SÜ. Ühtse mullatekkeprotsessi olemused ja mullatekke elementaarprotsessid Ainsaks tõeliseks mullatekketeguriks on elusorganismid ja nende laguproduktid. Mullatekke tingimusteks on kliima, reljeef, lähtekivim ja maakoha vanus. Mullatekkeprotsess seondub ühelt poolt elusorganismide maakoore pindmiste kihtide kasutamisega ja teiselt poolt ümberkujundusega
Leitakse olemasolev hinne e. alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis, huumushorisondi tüsedus ja huumuse sisaldus. Alghinnet hakatakse korrigeerima ja viiakse parandused sisse. Parandused protsentuaalselt suurendavad või vähendavad alghinnet. Peale mida saame perspektiivhinde. Parasniisketel muldadel ongi perspektiivboniteet olemasolevaks hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti keskmine boniteet alla 40punkti. 1hp ~ 30-40SÜ. Maade maksustamine Alguse sai 1993 a. Siis kinnitati ühtne maade maksustamise juhend. Maksustamise alla kuulub kogu maa. Asulate maksustamismäära leidmine: 1) Maa jaotatakse hinnatsoonidesse maakasutuse sihtotstarbe alusel. Hindamisel arvestatakse kohalikke ehk lokaalseid mõjutegureid (nt. kas on asfalteeritud tänav,
kaevandamisega, ehitiste, teede ja muu infrastruktuuri rajamisega, mulla orgaanilise aine sisalduse vähenemisega, mulla reostamisega, mulla tihenemisega, mullaelustiku vaesumisega. Eestis puudub seni mullakaitse seadus, sh on korraldamata ka mullaelustiku kaitse. Hea tava on säilitada viljakaid põllumaid kui rahvuslikku rikkust. Hea põllumajandustava aluseks muldade kasutamisel on oma muldade tundmine. Abivahendeiks on kõigile kättesaadav mullakaart ja vastav kirjandus. Mullakaardil olevad mullaliikide tähiste seletused on toodud Lisa 4 tabelis 1. Mullaviljakuse säilitamine ja taastootmine on väga oluline. Mullaviljakus on mulla võime varustada taimi toitainete ja veega ning taimede juuri hapnikuga. Viljakus kujuneb loodusliku mullatekkeprotsessi ja inimtegevuse mõjul. Mulla võime toota biomassi sõltub mullaviljakusest ja ilmastikust. Mullaviljakuse säilitamine hõlmab erinevaid agrotehnilisi
2 Haljastuses soovitatakse koostada 1 keskmine proov istutusala iga 5000 m pinna kohta. Sellise 2 suurusega pind jaotatakse mõtteliselt 1000 m suurusteks osatükkideks, millelt igaühelt võetakse sik- sak trajektoori mööda liikudes 4 osaproovi. Keskmine proov koosneb vähemalt 12 osaproovist; osaproovide võtmise kohad tähistatakse mullakaardil. Proovid saadetakse laborisse võimalikult kiiresti pärast nende võtmist ja esmast töötlemist. Kui niisket proovi ei ole võimalik kohe laboratooriumisse saata, pannakse topsid proovidega seisma õhurikkasse ja võimalikult kuiva kohta. Proovidele lisatakse saate- või tellimislehed, millele kirjutatakse proovinumbrid, tellija nimi, aadress, telefoninumber, analüüsi- ja nõustamise soovid. Kui ilmastik lubab, võib proove võtta aastaringselt, kuid muld ei tohi olla määrduvalt märg
annaabi.ee 
