Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Muinasaeg. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13.sajandil. Sellest saame teadmisi peamiselt inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal (nt. mahajäetud asulakohad, linnused, kalmistud, sel ajal valmistatud tööriistad, ehted ja tarbeesemed). Neid nim. muinasjäänusteks ehk muististeks. Sellele järgnevast perioodist saame teadmisi peamiselt kirjalikest allikatest. Muinasaja uurimine. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad arheoloogilisis väljakaevamisi. Leide võrreldakse teiste varemsaadutega ja püütakse määrata nende otstarve, päritolu ja vanus. Ehitusjäänuste põhjal rekonstrueeritakse omaaegseid ehitusi, esemete ja luude analüüsi põhjal selguvad inimeste tegevusalad ning matuste ja ohvritalituste alusel tehakse oletusi kommete ja uskumuste kohta
meetri võrra. Sel ajal soojenes ka kliima tuntavalt. Ilmusid kase- ja männimetsad. Sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Muinasaeg Muinasajaks loetakse esimeste inimeste saabumist kuni muistse vabadussõja kaotust 13. sajandi alguses. Sellekohta saame teadmisi inimeste asulate, tööriistade ja näiteks ohverdamispaikade järgi. Kõiki muinasajal valmistatud asju (tööriistad, ehted, nõud) nimetatakse muististeks. Arheoloogid sooritavad tänapäeval muististel arheoloogilise kaevamisi ja leitud esemete uurimisi. Nendele on suureks abiks täppis- ja loodusteaduse. Söestunud palgist saab mõõta radioaktiivse süsiniku hulka ja nii saadakse teada puu vanus. Kasutatakse ka näiteks rahvaluulet, kuna need kannavad edasi vanu pärimusi. Mõningaid teateid saadakse ka teiste riikide kirjalikeist allikatest. Palju aimu saame Läti- Hendriku kroonikast. Kuigi see on kirjutatud 13
keeltesse. Eesti keelse Piibliga läks küll veel kaua aega, aga seni sai jumalateenistus uue vormi. Katoliku kirikus ei olnud jutlus esikohal, põhivormiks oli missa, mis käis ladina keeles. Kirikulaulu laulsid kaasa kõik kirikulised emakeeles. Kloostrid Eesti ajaloolise periodiseeringu järgi on esimesed Lääne-Euroopa kloostrid pärit 4. sajandist ehk vanemast rauaajast, mille kõige iseloomulikumateks muististeks tuleb Eesti pidada tarandkalmeid. Keskmise rauaaja lõpul ja nooremal rauaajal (8.-12. sajand) mõjutasid kõige enam kloostrite arengut benediktlased, tsitertsalsed ja augustiinlased. Eestlaste muistse vabadusvõitluse ajaks 13. sajandi alguses oli Lääne-Euroopa majanduslik areng ja sellega kaasnenud linnastumine jõudnud sellisele tasmele, millega paratamatult pidi kaasnema ka usuelu reformimine. See väljenduski eriti kujukalt kerjusmungaordude (frantsisklaste ja dominiiklaste) tekkes.
Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja mahajäetu põhjal. Nendeks on kalmistud, linnused, asulakohad, tarbeesemed jne- Neid nimetatakse muististeks. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks on töö ja tarbeesemete materjal- kivi, pronksi ja rauaaeg Kiviaeg: · Paleoliitikum e. Vanem kiviaeg(2,6 mln-10 000) · Mesoliitikum e. Keskmine kiviaeg(10 000-5000) · Neoliitikum e. Noorem kiviaeg(5000-1800) Pronksiaeg: · Vanem pronksiaeg(1800-1100) · Noorem pronksiaeg(1100-500) Rauaaeg: · Vanem rauaaeg o Eelrooma rauaaeg 500 ekr-50 pkr o Rooma rauaaeg 50-450 · Keskmine rauaaeg 450-800
Kokkuvõtlikult saab öelda, et eestlaste etnogeneesi kohta pole 100%-list tõde. Pronksiaeg 1800-500 eKr Pronksiaja alguseks peetakse pronksiesemete jõudmist Eesti aladele. Pronks oli aga kallis, seega säilis ka muust materjalidest esemete kasutamine. Kivist, luust ja sarvest esemed hakkavad aga kujult kujutama pronksesemeid. 1100 eKr hakkavad ilmuma täiesti uut tüüpi kinnismuistised (maa küljes kinni olevad muistised, vastand on irgmuistis). Nendeks uut tüüpi muististeks on kindlustatud asulad, mida on leitud Saaremaalt (Kaali, Asva), rannikult (Harjumaalt Irust, Narva lähedalt Joaorust). Kindlustatud asula hõlmas umbes 3500 ruutmeetri suurust maa-ala. Nt Asva puhul piiras asulat muldvall, mille peale oli laotud paekivist tara ning selle peale omakorda puidust tara. Muldvallist seespool asusid palkehitised. Kindlustatud alade teke seostub varanduse (mostly pronksist esemed, loomakari) tekkega. Teine kinnismuistend, mis pronksiajast
liivaluiteid asetseva saare. Tollal kuulus Pirita jõe paremkallas Liivi ordule, tänu kellele kloostri asutamine üldse teoks sai. (Tamm, 2002: 63) 7 2. KLOOSTRID KESKAJAL 2.1. Kloostrite tähtsus keskaegses ühiskonnas Eesti ajaloolise periodiseeringu järgi on esimesed Lääne.Euroopa kloostrid päris 4.sajandi ehk vanemast rauaajast, mille kõige iseloomulikumateks muististeks tuleb Eestis pidada tarandkalmeid.Üsna suur osa oli kloostritel kogu kultuurielu kujundamisel, kirjanduse, ajaloo, muusika ja kujutava kunsti viljelemisel ning hariduse arendamisel keskaegses Lääne- Euroopas. Vaieldamatu on katoliku kiriku (eriti benetiktlaste ordu) osa antiikmaailmast pärit teadmiste ja kultuuripärandi vahendamisel järgmistele sugupõlvedele, esitades seda küll endale sobivamal vormil ja vaimus. Olles majanduslikult võrdlemisi sõltumatud ning
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg.
Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg.
annaabi.ee 
