kaubandusliit. Liidu juhtivaks linnaks sai Lübeck, mis asus Saksamaal, Eestis osutus tähtsamateks hansalinnadeks Tartu ning Tallinn. Lääne-Euroopas loetakse keskaja lõpuks Kolumbuse jõudmist Ameerikasse aastal 1942, Eestis nähtakse selle lõppu 1558. aastal kui algas Liivi sõda. Kuigi Eesti ning Lääne-Euroopa keskaeg tundub päris erinev ajaliste vahede tõttu, siis kõik toimunud protsessid on kujult samad. Kuna Eesti muinaskultuur on Lääne-Euroopast kohati erinev, mõjutasid kõik need muutused eestlasi erinevalt ning neile ka regeeriti võrreldes ülejäänud Euroopaga teistmoodi. Hoolimata mitmetest uuendustest jäid mõned vanad eestlaste tavad siiski pidama.
Muinasaeg ..ehk ka esiaeg. Puuduvad kirjalikud allikad. Allikad : arheoloogilised, dendroloogilised, etnoloogilised, rahvaluule. Arheoloogiline kultuur on ühe piirkonna sarnaste tunnuste põhjal dateeritav muinaskultuur. Kiviaeg (X-II at eKr) Esimese ilmaasustuse jäljed u 11 000a vanused. Pulli küla või Reiu jõe asula on vanim, kuulusid kunda kultuuri rahvale ( see on nime saanud ühe varem avastatud asukoha järgi Lammasmäel). Seda aega nim keskmiseks kiviajaks e mesoliitikumiks, mis kestis 5 at eKr. Tööriistasi valmistati kivist, luust, sarvest ning ka puust. Koduloomaks koer, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamisteks lihaloomadeks: põder, kobrad, hülged
Loss on mitme korruseline. Korrused olid ühendatud treppidega. Lossides oli isegi veevärk. Lossid oli kaunistatud rikkalikke seinamaalidega. Maalidel esinesid helesinine, must, valge, kollane ja tumepunane. Kõige suurema mõju on avaldanud järelmaailmale. Kreeka vanaaega nimetame antiigiks. Kreeka kunstis 3 ajajärku: 1)Arhailine e. Vanaaeg u 600-480 ema 2)Klassikaline e. Õitseaeg 480-320 ema (Aleksander Suur suri) 3)Hiline aeg e. Hellenistlik 320-30 ema Kreeka muinaskultuur levis kaugele üle emamaa piiride. Väike-Aasiasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja Põhja-Aafrikasse. Kreeka ehitus kunsti suurimateks saavutusteks said templid. Vanemad templi jäänused pärinevad arhailisest ajast kui hakati ehitus materjalidena kasutama lubjakivi ja valget marmorit. Tempel koosnes akendeta ruumist kus asus jumala kuju ja väljapoolt ümbritsesid sammaste read. Poolpimedas ruumis käis palvetamas preester jumalakuju ees. Rahvas võis näha templit ainult väljapoolt
Kalevipoeg. Ümberjutustus ja küsimused. Sissejuhatus. Tekstist on väga raske aru saada, aga ma arvan, et autor hakkab siin tutvustama eestlaste elu algust ja rahva sündi. Kirjeldades eestlasi, kui ühe ja sama isa ning ema lapsi, kelle muinaskultuur ja rahvuse lapsepõlv on kiirelt ja kurvalt möödunud , annab autor mõsita, et Eestimaal käivad rõõm ja mure käsikäes ning üks ei tule ilma teiseta. Autor hakkab kokku võtma eestlaste muinaskultuuri ainestikku ja tegelasi öeldes, et nad ei saa enne rahulikult puhata, kui nende poolt üles ehitatud pärimuskultuur on omaks võetud ja otsustatud hakata seda endaga kaasas kandma. Autor annab mõista,et väga tähtis on selline kultuur juurutada ja hakata elama uue rahvusena, kinnitades
Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. Hellenistlik ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.) Kreeka muinaskultuur levis kaugele üle emamaa piiride - Väike-Aasiasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja muudele Vahemere saartele, Põhja-Aafrikasse ning mujale, kuhu kreeklased rajasid oma asundused. Kreeka linnu oli isegi Musta mere põhjakaldal. Aleksander Suure väed jõudsid välja India piirideni ja levitasid kreeka kultuuri kõikjal vallutatud aladel. Kreeka kultuuril ja kunstil on olnud läbi aegade tohutu mõju. Kõigepealt õppisid neilt roomlased
kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.) Kreeka muinaskultuur levis kaugele üle emamaa piiride - Väike-Aasiasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja muudele Vahemere saartele, Põhja-Aafrikasse ning mujale, kuhu kreeklased rajasid oma asundused. Kreeka linnu oli isegi Musta mere põhjakaldal. Aleksander Suure väed jõudsid välja India piirideni ja levitasid kreeka kultuuri kõikjal vallutatud aladel. Kreeka kultuuril ja kunstil on olnud läbi aegade tohutu mõju. Kõigepealt õppisid neilt roomlased.
tingimused kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.) Kreeka emamaa kaart Kreeka kultuuripiirkond Kreeka muinaskultuur levis kaugele üle emamaa piiride - Väike-Aasiasse, Itaaliasse, Sitsiiliasse ja muudele Vahemere saartele, Põhja-Aafrikasse ning mujale, kuhu kreeklased rajasid oma asundused. Kreeka linnu oli isegi Musta mere põhjakaldal. Aleksander Suure väed jõudsid välja India piirideni ja levitasid kreeka kultuuri kõikjal vallutatud aladel. Kreeka kultuuril ja kunstil on olnud läbi aegade tohutu mõju. Kõigepealt õppisid neilt roomlased
Seal oli peidus palju tarvilike õpetussõnu.Sõjakullerid tulid teatama, et on käimas äge sõda ja sõdalased ei suuda enam vastu panna. Kp. läks isa haulae nõu küsima, kuid vana kalev enam ei vastanud. Kalevipoeg. Ümberjutustus ja küsimused. Sissejuhatus. Tekstist on väga raske aru saada, aga ma arvan, et autor hakkab siin tutvustama eestlaste elu algust ja rahva sündi. Kirjeldades eestlasi, kui ühe ja sama isa ning ema lapsi, kelle muinaskultuur ja rahvuse lapsepõlv on kiirelt ja kurvalt möödunud , annab autor mõsita, et Eestimaal käivad rõõm ja mure käsikäes ning üks ei tule ilma teiseta. Autor hakkab kokku võtma eestlaste muinaskultuuri ainestikku ja tegelasi öeldes, et nad ei saa enne rahulikult puhata, kui nende poolt üles ehitatud pärimuskultuur on omaks võetud ja otsustatud hakata seda endaga kaasas kandma. Autor annab mõista,et väga tähtis on selline kultuur juurutada ja
96 Lisa E: S. Shirakawa kanji morfoloogili seletusi Alustuseks m~oned s~onad autori tutvustamiseks. S. Shirakawa on s¨ undi- ~ nud 1910. a. Jaapanis Fukui prefektuuris. Oppis hiina keelt ja kirjandust ¨ Ky¯oto Ritsumeikani Ulikoolis, ning t¨o¨otas 1981. aastani sama u ¨likooli juu- res, erialana Hiina muinaskultuur. Avaldanud rohkesti t¨oid Vana-Hiina kirjanduse alalt, 81. aastast Ritsumeikani emeriitprofessor. 1991. a. sai Jit¯o ja Jikun s~onaraamatute eest Kikuchikan aastapreemia , 1996. a. avaldas oma kolmanda s~onaraamatu Jits¯ u . 1998. a. tunnistas Jaapani riigiv~oim Shirakawa elut¨o¨od andes talle Kultuuriteenete Kava- leri autiitli. Hoolimata k~orgest vanusest (90!) on Shirakawa praegugi hea tervise juures ning tegeleb oma 12-k¨oitelisse koguteosesse
annaabi.ee 
