Rooma kultuur ja kirjandus Kreeka mõjud rooma kultuuris Roomlaste varasest kultuurist ei ole teada just palju. Levis laialt kreeka keel, mis oli hädavajalik rooma kaupmeestele, et hakkama saada. Kreeka keele tundmine muutus vajalikuks ka igale suursugusele roomlasele, kes tahtis olla haritud. Rikastesse rooma majadesse tekkisid kreeklastest õpetajad, sageli ka orjad. Esimesed Rooma autorid piirdusid enamasti ainult Kreeka teoste tõlkimise ning mugandamisega. Teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele alla. Kõnekunsti areng Edukus sõltus sellest kuidas suudeti teisi veenda enda õigsuses. Rooma kõnemees- oraator. Silmapaistvaim Rooma oraator oli Cicero. Saavutas kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega. Suur osa kõnedest on säilinud tänapäevani. Kultuuri õitseng Augustuse valitsusajal Pikk rahuperiood. Suurejoonelised ehitised. Kommete taastamine. Kirjandus ja kunst, vahend keisrivõimu ülistamiseks. Kuldne ajastu. Maecenas.
Rooma kirjasõna ja kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris. Roomlaste varasest kultuurist pole teada peaaegu midagi. Tõeline kirjandus millest osa on mingi osa säilinud tänapäevani, kujunes roomlastel kreeka kultuuri ja kirjaõna mõjul alates 3. sajandist eKr. Esimesed rooma autorid piirdusid kreeka kirjanduse tähtteoste tõlkimise ja mugandamisega. Nii tõlgiti ladina keelde Homerose eeposed ning ning hakati nende otsesel eeskujul ka ise ajalooainelisi lugulaule kirjutama. Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjanduse alaloli roomlastele toeks kreeka pärand. Kuid seleelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased seevastu kreeklastele selgelt alla.
Kati Pedaja toob oma artiklis (2006, Liiv 2001: 424-426 järgi) 4 välja laenude häälikulisel kohanemise neli varianti: • tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, nt yuppie, happening) • ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster) • häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik ) • lühendid (AIDS ~ aids, VIP ~ vipp) Üldiselt võtab eesti keel laene vastu häälduskujul, kuid sellise mugandamisega võivad tekkida sõnad, mille puhul oleks parem kasutada tsitaadilist varianti kui mugandit. Üha rohkem iseloomustab uuemate laensõnade muganemist variatiivsus, st ühel sõnal võib esineda nii muganenud kui ka tsitaadiline variant, nt fiiling ~ feeling. Variantide rohkus viitab sellele, et sõna pole leidnud veel eesti keele sobivat kuju või olemasolev versioon ei ole piisavalt tuntud. (Pedaja 2006: 30) 3.2 Rõhk
· võidetu saatuse otsustasid pealtvaatajad · keisri kohaloleku korral kuulus talle viimne sõnaõigus · ka gladiaatorid olid enamasti orjad · nii mõnelegi orjale anti võidu puhul vabadus §26Kirjasõna ja kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris · varajasest kultuurist poole teada peaaegu mitte midagi · tõeline kirjandus kujunes välja 3. saj eKr kreeka kultuuri ja kirjasõna mõjul · esimesed rooma arutorid piirdusid teoste tõlkimise ja mugandamisega · ka teatrer kõnekunst ja ajalookirjutised on välja kujunenud kreeka mõjutustest · neis valdkondades pole roomal originaalseid teoseid peaaegu üldse. · püüdsid leida kreeklaste kirjutistele konkreetseid elu-ja käitumisjuhendeid Teater · roomlaste silmis polnud teater nii tähtis kui kreekas · populaarsuselt jäi hipodroomisõidule ja gladiaatorivõitlustele alla · teatriettendused piirdusid rahva naerutamise ja lõbustamisega
Roomlaste varasest kultuurist pole teada peaaegu mitte midagi. Kuid vallutussõdade tagajärjel sattusid roomlased suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumisi. Tõeline kirjandus, millest on mingi osa säilinud tänapäevani, kujunes roomlastel kreeka kultuuri ja kirjasõna mõjul alates 3.sajandist eKr. Esimesed rooma autorid piirdusidki kreeka kirjanduse tähtteoste tõlkimise ja mugandamisega. Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjutuse alal oli roomlastele suuremal või vähemal määral toeks kreeka pärand. Kuid sellelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele selgelt alla. Roomlastel pole neis valdkondades peaaegu mingisuguseid saavutusi. Selle vastu ei tuntud huvi.
Tihti võib võõrsõna kaotada võõrapärased jooned ning näha välja nagu omasõna (nt kopi, lainer, liising, meik, meil, ruulima, server, tiim). Artikli aluseks olevate laensõnade häälikkuju on muganenud peamiselt kahel viisil: a) eestikeelne kuju vastab lähtekeele kirjapildile (40%, nt muffin, tabloid) või b) hääldusviisile (60%, nt displei, diiler, friik, haip). Üldiselt võtab eesti k laene vastu häälduskujul. Tihti võivad sellise mugandamisega tekkida sõnad, mis ei arvesta eesti k fonotaktika reeglitega ja mille puhul oleks parem kasutada pigem tsitaadilist varianti kui mugandit. Uuemate laensõnade muganemist iseloomustab variatiivsus. Kõige sagedasem on nähtus, kus ühel sõnal esineb nii muganenud kui ka tsitaadiline variant, nt fiiling ~ feeling, fännklaab ~ fan-club. Ühel sõnal võib olla ka mitmel eri kujul muganenud variante, nt beib ~ beibe ~ beibi, butiik ~ putiik, kaver ~ kõver
selgemini portreeskulptuuris ja –maalis, kus püüti kujutatavate inimeste isikupära kreeklastest selgemalt ilmsiks tuua. Ehitusknstis aga jõudsid roomlased kreeklastest vaieldamatult kõrgemale tasemele. Varasest rooma religioonist ja vaimsest kultuurist on teada äärmiselt vähe. Tõeline kirjandus, millest tänapäevanigi midagi säilinud on, kujunes roomlastel kreeklaste mõjul alates III sajandist e. Kr. Esimesed rooma autorid piirdusidki kreeka kirjanduse tähtteoste tõlkimise ja mugandamisega. Nii tõlgiti ladina keelde Homerose eeposed ning hakati nende eeskujul ka ise ajaloo ainelisi eeposeid kirjutama. Roomlaste jumalad omandasid kreekaliku ilme. Ka teatri, kõnekunsti ning ajalookirjutuse osas tugineti suurel määral kreeka eeskujudele, mis aga ei takistanud roomlasi loomast selles vallas silmapaistvaid ja originaalseid teoseid. Paljudes vanameelsetes roomlastes tekitasid kreeka mõjud teravat vastuseisu. Kardeti
jagunemine oli küllaltki ühtlane, vastavalt 59% ja 41%, siis tuli vaadata lähemalt ka neid väheseid kogutud põhjendusi (vt Lisa 2.11. ja Lisa 2.12.), et jõuda lähemale nö õigemale vastusele. Inglit ja haldjat siduvateks märksõnadeks on funktsioon (30%), välimus (20%), samasus ja mütoloogia (mõlemad 14%). Veel teati juba eelpool kirjeldatud lugusid inglitest, kes taeva ja põrgu vahele jäid (8%), aga leiti ka vastupidist ehk arvati, et inglite näol on tegemist haldjate mugandamisega kristlusega (4%). Lõplikult eristavateks põhjusteks peeti erinevat elukohta (35%), asjaolu, et ingleid pole olemas (29%), aga ka seda, et haldjaid pole olemas (6%) ning leiti, et haldjail puudub seos kristlusega (24%) või et nende kahe olendi olemus on erinev (6%). Haldjate ja inglite eksisteerimise või mitteeksisteerimise üle pole põhjust arutada, sest tegemist on usu küsimusega. Mõlemi nägemise kohta on tuua piisavalt allikaid ega saa öelda, et üks oleks
annaabi.ee 
