hiljem järgnes veel kaks annet. v Eesti koorilaulu algatajana avaldas Jannsen esimese eesti laulupeo puhul lauludekogu koos viisidega pealkirja all "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddu- Laulud", mis sisaldas vaimulikke ja ilmalikke laule. v ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber mugandades meie oludega, asendades tegelasteja kohanimed eesti omadega. KASUTATUD KIRJANDUS Vikipeedia Miksike
Papa Jannseni loodud loodusluuletus on näiteks "Sa tuled, vaikne õhtu", tuntuim ja õnnestunuim isamaaline luuletus aga "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Jutukirjandus Jannseni jutukirjandus on tema jutustusande ja ladusa, rahvaliku väljendusviisi tõttu enam läbilööv ja silmapaistev kui lüürika. Kuid ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber mugandades meie oludega, asendades tegelaste ja kohanimed eesti omadega. Seejuures lisas ta neile endale tüüpilist rahvalikku nalja ja huumorit. Oma esimese õpetliku juturaamatu, perioodilise jutukogu "Sannumetoja", millest ilmus 7 annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga "Spinnstube", millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajalehe veergudel ja lisades. Ajaloolised jutud
Kogu "Rahunurme lilled" III (1871, 1875) sisaldas tõlkeid ratsionalistlikust usulüürikast. J. W. Widmanni poeemi "Buddha" (1869) eeskujudel alustas Kreutzwald hilises eas poeemi "Lembitu", millest pidi saama tema eluküsitluse kokkuvõte (1885; uustrükk 2003). Kreutzwaldi ilukirjandusliku loomingusse kuuluvad ka kaks näidendit. Huvi teatri vastu sai alguse 1820-te Tallinna perioodil, draamateoste mugandusteni jõuab Kreutzwald 1860-te teisel poolel mugandades kaasaegse saksa romantismi menukirjaniku E. C. von Houwaldi värsstragöödiad "Tuletorn" ja "Vanne ja õnnistus", teosed ilmusid eesti rahvusliku teatri sünniaegadel (1871, 1875). 1860-tel olid tihenenud Kreutzwald suhted Venemaa ja Soome akadeemiliste ringkondadega ning eesti rahvusliku liikumise tegelastega. Oma pika ja viljaka aeluea vältel kujunes ta vaieldamatuks autoriteediks, seda näitavad ka järgmised kuuluvused ja tunnustused: 1839 ÕESi liige
). Mai Loog kirjutab samuti, et Eesti slängis on enim laene inglise keelest, Tallinnas ka soome ja vene keelest. ,,Üldjuhul laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta (inglise, soome) ja laenatakse sealt, kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu." (Loog, 1991: 7) Seega saadakse uusi slängisõnu teistest keeltest või omakeelseid sõnu muutes ja mugandades. 1.4 Slängi muutumine Släng muutub kontrollimatult ja teeb seda vastavalt ajale. Selle sotsiaalmurde kasutajateks on erinevatel aegadel erinevad inimesed, kelle huvid on erinevad ning igapäevane kirjakeele sõnavara on erinev. Sellepärast ei ole võimalik rääkida kindla sõnavaraga murdest või keelest, vaid nähtusest kui niisugusest üldisemalt. Kõik slängiuurijad on ühisel seisukohal, et släng muutub aja jooksul. Kinnituse
Papa Jannseni loodud loodusluuletus on näiteks “Sa tuled, vaikne õhtu”, tuntuim ja õnnestunuim isamaalineluuletus aga “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Jannseni jutukirjandus on tema jutustusande ja ladusa, rahvaliku väljendusviisi tõttu enam läbilööv ja silmapaistev kui lüürika. Kuid ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber mugandades meie oludega, asendades tegelasteja kohanimed eesti omadega. Seejuures lisas ta neile endale tüüpilist rahvaliku nalja ja huumorit. Oma esimese õpetliku juturaamatu, perioodilise jutukogu “Sannumetoja”, millest ilmus 7 annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga “Spinnstube”, millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajalehe veergudel- ja lisades. Väärtuselt
Papa Jannseni loodud loodusluuletus on näiteks "Sa tuled, vaikne õhtu", tuntuim ja õnnestunuim isamaalineluuletus aga "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Jutukirjandus Jannseni jutukirjandus on tema jutustusande ja ladusa, rahvaliku väljendusviisi tõttu enam läbilööv ja silmapaistev kui lüürika. Kuid ka enamiku oma jutustustest on ta laenanud saksa kirjandusest. Näiteks saksa noorsoo- ja rahvakirjanikult W. O. Horn`ilt. Osa neist tõlkis ta sõna- sõnalt, osa aga muutis vabalt ümber mugandades meie oludega, asendades tegelasteja kohanimed eesti omadega. Seejuures lisas ta neile endale tüüpilist rahvaliku nalja ja huumorit. Oma esimese õpetliku juturaamatu, perioodilise jutukogu "Sannumetoja", millest ilmus 7 annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga "Spinnstube", millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajlehe veergudel ja lisades. Ajaloolised jutud
Sai tavaks kaunistada kirik seest maalingute või mosaiikidega. Perioodi üks silmapaistavamaid ehitisi on Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolises, mille keises Justinianus lasi püsitada rahvaülestõusu käigus mahapõlenud varasema kiriku asemel. Hagia Sophia katedraal 558. aastal valminud katedraal jätkas Rooma kuppelehitiste traditsiooni, mugandades selle kristliku kirikuhoone ristkülikukujulise põhiplaaniga. See keeruline ülesanne lahendati süsteemiga, kus keset hiigelkuplit toetavad võlvid ja väiksemad 13 poolkuplid.Ristiusu kirikule omaselt lõi valguse ja varju vaheldumine arvukate mosaiikide ning maalingutega kaunistatud interjööris üleva tunde
vene keelest. ,,Üldjuhul laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta (inglise, soome) ja laenatakse sealt, kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu." (Loog, 1991: 7) 8 Seega saadakse uusi slängisõnu teistest keeltest või omakeelseid sõnu muutes ja mugandades. 1.4 Slängi muutumine Släng muutub kontrollimatult ja teeb seda vastavalt ajale. Selle sotsiaalmurde kasutajateks on erinevatel aegadel erinevad inimesed, kelle huvid on erinevad ning igapäevane kirjakeele sõnavara on erinev. Sellepärast ei ole võimalik rääkida kindla sõnavaraga murdest või keelest, vaid nähtusest kui niisugusest üldisemalt. Kõik slängiuurijad on ühisel seisukohal, et släng muutub aja jooksul. Kinnituse sellele saab ka
võõrsilt ja roomlased olid muistsetest aegadest peale muudest rahvastest oluliselt mõjutatud. Palju võeti üle etruskidelt. Vallutussõdade tagajärjel sattusid roomlased aga kreeka kultuuri tugeva mõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Rooma kunst kujunes algusest peale etruski ja kreeka kunsti mõju all. Üsna varakult võtsid roomlased omaks kreeka templiehituse põhjooned, mugandades neid siiski omaenda ja etruski traditsioonidega. Kui kreeka vallutamise käigus sealt hulk kunstiteoseod sõjasaagina Itaaliasse toodi, suurenesid kreeka mõjud veelgi. Rooma skulptorid valmistasid hulgeliselt koopiaid kreeka skulptuuridest ja ka nende originaallooming piirdus esialgu peamiselt kreeka teoste matkimisega. Kuid sellegipoolest säilitas rooma kunst oma näo, mis avaldub vahest kõige
annaabi.ee 
