Alltüüp: teralised lammikamargleimullad ehk teralised kamargleialluviaalmullad Tüüp: turvasjad lammimullad ehk turvasjad alluviaalmullad Alltüüp: nõrgalt turvasjad lammimullad ehk nõrgalt truvasjad alluviaalmullad Alltüüp: tugevasti turvasjad lammimullad ehk tugevasti turvasjad alluviaalmullad Variandid: harilikud ... karbonaatsed ... mergeljad ... Tüüp: mudajad lammimullad ehk mudajad alluviaalmullad Alltüüp: ibejasmudajad lammimullad ehk ibejasmudajad alluviaalmullad Alltüüp: turvasjasmudajad lammimulladl ehk turvasjasmudajad alluviaalmullad Variandid harilikud ... karbonaatsed ... Tüüp: lammisoomullad Alltüüp: lammigleisoomullad Alltüüp: lammisoomullad Variandid: karbonaatsed ... küllastunud ... küllastumata ... rauarikkad ...
Paiknevad kõrgustike servaaladel, suurtes nõgudes ja orundites. Kohati on sandurtasandike pind luidestunud. Esinevad metsamaadena: nõmme-männikud, palumetsad. Männimetsad on osoonirikkad, kuid tuleohtlikud ning alustaimestik tallamise suhtes õrn, ei talu koormust. Meretasandikud (Põhja-Eesti) on hilises geoloogilises minevikus maakerke tagajärjel merepinnast kõrgemale tõusnud. Maakerget esineb tänapäeval Loode-Eestis. Pinnakatteks liivad, ka lainete poolt pestud moreen ja savikad-mudajad setted. Esineb ka astanguid rannavalle, kohati luidestikud. Kõrgemad rannavallid koosnevad klibust, madalamad liivast. Paljudes kohtades ulatuvad merre poolsaared (Käsmu, Viimsi, Suurupi) ning ligiduses tekivad saared (Aegna, Naissaar, Prangli). Suur osa Eesti rannikust süveneb aeglaselt (laugrannik). Paekalda puhul esinev järsakrannikut klinti. Laugranniku piires esinevad: moreen-, kamardunud-, liiva-, klibu- ja mudarandu.
8 A Ag AG AG 1 AM Av sageli kihilised Agm AG 1 m - mudajad soodisetete korral mereäärsed madalad kõrge
naat, kopsurohi. 5) Lammimets muldadeks on gleimullad ja lammimullad (huumusrikkad, mineraalaineterikkad, lämmastiku sisaldusega, puudeks on tammed, lepad, kuused, sookased, sanglepad, põõsasteks on toomingas, näsiniin, kuslapuu, lodjapuu, paakspuu, mage sõstar, rohttaimede alla kuuluvad kumal (õlu valmistamiseks), tarnad, naat, metsvits, seaohakas, angervaks. 6) Lodumets muldadeks on turbamullad (huumusrikkad, mustad, loduturvas, mudajad), puudeks on sanglepad, halllepad, kuused, kased, tammed, põõsasteks on pajud toomingad, mustsõstrad, lodjapuud, rohttaimede alla kuuluvad ussilakk, leseleht, angervaks, sõnajalad. NIIDUD EHK ROHUMAAD Niidu jagunevad kasutusviisi järgi: 1) Heinamaaks niidetakse 2) Karjamaaks loomadele 3) Kultuurniiduks inimloodud 4) Looduslikud inimesed ei ole loonud Niidud jagunevad:
Paiknevad kõrgustike servaaladel, suurtes nõgudes ja orundites. Kohati on sandurtasandike pind luidestunud. Esinevad metsamaadena: nõmme-männikud, palumetsad. Männimetsad on osoonirikkad, kuid tuleohtlikud ning alustaimestik tallamise suhtes õrn, ei talu koormust. Meretasandikud (Põhja-Eesti) on hilises geoloogilises minevikus maakerke tagajärjel merepinnast kõrgemale tõusnud. Maakerget esineb tänapäeval Loode- Eestis. Pinnakatteks liivad, ka lainete poolt pestud moreen ja savikad-mudajad setted. Esineb ka astanguid rannavalle, kohati luidestikud. Kõrgemad rannavallid koosnevad klibust, madalamad liivast. Paljudes kohtades ulatuvad merre poolsaared (Käsmu, Viimsi, Suurupi) ning ligiduses tekivad saared (Aegna, Naissaar, Prangli). Suur osa Eesti rannikust süveneb aeglaselt (laugrannik). Paekalda puhul esinev järsakrannikut klinti. Laugranniku piires esinevad: moreen-, kamardunud-, liiva-, klibu- ja mudarandu.
Üks meie suurimaidloodusrikkusi a) Magevee reservomadused b) Turbal on tohutu väärtus Turba määrab ära taim, millest turvas on moodustunud. Soomuldade kasutamine: ainult madalsoode muldasid saabki kasutada ja sedagi ainult niitude jaoks. Mullad on happelised. Teisi soid ei ole mõtet üldse harida. IX Tüüp Lammimullad A levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale. Kesklammi settib mudajad setted. Lammimuldade viljakus kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest. Sellest sõltub ka lamm: 1) lammiaasad suhteliselt kuivemad. Eesti parimad, saagikamadlooduslikud rohumaad. 2) lammiluhad 1) Lammi kamarmullad Ak kuivemad lammi alad, olenevalt setetest jagunevad: a) Teralised Akt (kõige paremad lammimullad) b) Kihilised Akk 2) Lammigleimullad AG a) Teralised lammigleimullad Agt b) Kihilised Agk
gleistunud ehk ajutiselt liigniiskeddeluviaalmullad Dg MKT: sõnajala deluviaal-gleimullad DG MKT: lodu turvastunud deluviaalmullad Dt (D1) Kõik eelnevad jaotuvad: D´ - nõrgalt pealeuhutud 30-50 cm D´´ - keskmiselt peale uhutud 50-80 cm D´´´ - tugevalt peale uhutud 80cm Lammimullad Eestis 56400 ha (1,4%) haritavatena 8700 ha Välja kujunenud üleujutuse tulemusena jõgede lammidel järvede madalike ajal. Settimine: jämedamad osad kaldale, peened mudajad kesklammile, suhteliselt vähe terrassiäärsele alale Tingimused: madal temperatuur, anaeroobne keskkond Lähtekivim: endised, kaasaegsed alluviaalsetted Taimkate: liigiline koosseis erinev. Lammiaasad üleujutus lühiajaline, põhjavesi sügaval. Lammiluhad üleujutus kestvam, põhjavesi kõrgem, söödaväärtus madal. Levik: Kasari, Navesti, Pärnu, Emajõe äärsed alad Jaotus: lammikamarmullad A(k)g MKT: naadi teralised Akt kihilised Akk
meresetted, samuti luiteliivad jne. Balti jääjärve setted: Kujunesid Balti mere nõos (savi, viirsavi, aleuriit, liiv). Jõelised setted: Kujunesid Lõuna-Eesti ürgorgude (Piusa, Väike-Emajõgi) terrassidel viimase jäätumise sulavete äravoolul. Liivad ja kruusad. Jõesetted: Eristatakse: sängifaatsies -- kruusa ja veeristega liivad Lammifaatsies -- peenkihitatud aleuriidid ja saviliivad Soodifaatsies -- mudajad liivakad-savikad setted ja turvas Järvesetted: -Peipsi, Võrtsjärve nõgudes ja kallastel. Põhjasetted: Järvemuda (Värska), järvelubi (Kulina järves), aleuriit ja liiv. Merelised setted: Läänemere vanad setted. Kõige laiem kasutusala on ehitus, ka teedeehitus. Turvast kasutatakse kütteks ja ka põllumajanduses. Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali
gleistunud ehk ajutiselt liigniiskeddeluviaalmullad - Dg MKT: sõnajala deluviaal-gleimullad - DG MKT: lodu turvastunud deluviaalmullad - Dt (D1) Kõik eelnevad jaotuvad: D´ - nõrgalt pealeuhutud - 30-50 cm D´´ - keskmiselt peale uhutud - 50-80 cm D´´´ - tugevalt peale uhutud - 80cm - Lammimullad Eestis 56400 ha (1,4%) haritavatena 8700 ha Välja kujunenud üleujutuse tulemusena jõgede lammidel järvede madalike ajal. Settimine: jämedamad osad kaldale, peened mudajad kesklammile, suhteliselt vähe terrassiäärsele alale Tingimused: madal temperatuur, anaeroobne keskkond Lähtekivim: endised, kaasaegsed alluviaalsetted Taimkate: liigiline koosseis erinev. Lammiaasad - üleujutus lühiajaline, põhjavesi sügaval. Lammiluhad - üleujutus kestvam, põhjavesi kõrgem, söödaväärtus madal. Levik: Kasari, Navesti, Pärnu, Emajõe äärsed alad Jaotus: lammikamarmullad A(k)g MKT: naadi teralised Akt kihilised Akk
valdkonda, mis jaguneb omakorda kaheks allvaldkonnaks (Lillema, 1958): · gleistunud kamar-leet-, kamar-glei- ja lammimullad; · gleistunud kamar-, leet-, kamar-glei- ja lammimullad ning rabamullad. Jõgede lammidel on levinud lammimullad, mida rühmitatakse järgmiselt: · lammi-kamarmullad (lühiajaliselt üleujutatavad; teralised, kihilised); · lammi kamar-gleimullad (lühi- ja pikemaajaliselt üleujutatavad; teralised, kihilised); · ibejad (mudajad) lammi madalsoomullad (pikemaajaliselt üleujutatavad). Hüdrograafiliselt kuuluvad Soomaa jõed Liivi lahe vesikonna Pärnu jõgikonda. 16 Soomaa veestiku võib üldjoontes jaotada kahte gruppi: 1. Eesti oludes suhteliselt suured transiitsed jõed; 2. väga tihe mikroveestik, mis koosneb valdavalt metsakuivenduskraavidest. Vahepealseid, lühikesi ja väikese valglaga jõgesid esineb siin suhteliselt vähe
annaabi.ee 
