MU 1 ja teise hüvise viimase ühiku piirkasulikkuse tarbitavas komplektis MU 2 . Kui me soovime esimese hüvise kogust ühe ühiku võrra suurendada ( q1 1 ), siis kasulikkustase suureneb MU 1 võrra (NB! Ligikaudu, sest iga järgmise tarbitava hüviseühiku piirkasulikkus on erinev!). Et kasulikkustase jääks samaks tuleb teise hüvise tarbimist vähendada, arvestades selle hüvise piirkasulikkust: q2 MU1 MU1 MU1 MU1q1 MU 2 q2 q2 q1 q2 . q1 MU 2 MU 2 MU 2 5 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 Seminariülesanded mikroökonoomikast q 2
samakasulikkusjoon Q Leib Asenduskaubad sai ja leib. Maksimaalselt läheb ühte või teist perele 5 tükki. Kasulikum on 2- 3 kui 5-0. Samakasulikkusekõver. Kõik selle kombinatsioonid on minu jaoks samaväärsed. Kõik sellel kõveral asuvad tarbimiskombinatsioonid on sama kasulikud. Asendusnorm suhe, milles kaupu saab asendada. MRS = q1 / q2 MU1 / MU2 q1 / q2 dx = x´ (tuletis) Asendusnorm on tegelikult tuletiste suhe. q1 q1 q2 q2 1. Ei saa samakasulikkust kätte liiga väike eelarve 2. Kõige parem samakasulikkuskõver 3. Raha jääb üle
Kogukasulikkuse maksimeerimine- tähendab jõuda oma piiratud eelarve puhul võimalikult suure rahuloluni. Nõudlusseadus: kauba hinna tõustes nõutav kaubakogus väheneb. MUA-kauba A füüsilise ühiku piirkasulikkust, PA-kauba A füüsilise ühiku hinda, MUa- võrreldav piirkasulikkus: MUa = MUA / PA (tarbija jaoks toote kvaliteedi ja hinna suhe.) Kasulikkust maksimeeriva kulutuste jaotus on tagatud siis, kui mingi kaubapaari piirkasulikkuste suhe võrdub nende hindade suhtega. MU1/MU2 = P1/P2 Hermann H Gossen-i seadused: Esimene seadus: ühe tarbimisperioodi jooksul kahaneb iga järgneva tarbitava kogusest saadav ,,kasu" ning korduval tarbimisel iga hüveühiku ,,kasu" väheneb, võrreldes eelnevast tarbimisest saadud ,,kasuga". Lusikatäis haaval suhkrut kohvi sisse. Vertikaalsuunas vähenemine. Teine tass kohvi, kolmas tass jne. Horisontaalsuunas vähenemine. Teine seadus: tarbija käitub ratsionaalselt siis, kui tehtud tarbimisvaliku korral
(3.loeng 8). Asendamise piirmäär näitab, millises proportsioonis ollakse nõus hüviseid asendama eelistustest lähtudes. 6 Tarbija reaktsioon hinnamuutusele elastsus ehk E. Hinnamuutust arvutatakse %. Valemi ees miinus märk. (3.loeng 10). Optimaalne tarbimiskomplekt Maksimeerib maja-pidamise kasulikkuse piiratud tarbimiseelarve korral. Optimaalse tarbimiskomplekti korral on korraga täidetud mõlemad tingimused: q 2 MU1 p MU1 p1 1 . q1 MU 2 p2 MU 2 p2 Sellised komplektid maksimeerivad kasulikkuse fikseeritud eelarve korral või tagavad minimaalsed kulutused mingi teadaoleva (soovitava) kasulikkustaseme saavutamiseks. Esimesel juhul tuleb fikseerida eelarvejoon, teisel samakasulikkusjoon. Optimaalse valiku tingimusest on võimalik tuletada seos komplekti kuuluvate hüviste optimaalsete koguste vahel erineva eelarve korral. Normaalhüviste korral on see kõver tõusev.
piirkasulikkus muutuda negatiivseks (küllastusseadus). Kogukasulikkuse maksimeerimise reegel – kui maksimeeritav tegur on ainult ühe muutuja funktsioon, siis suurendatakse muutujat seni, kuni tema piirkasulikkus (MU) > 0, MU on positiivne ja maksimum saavutatakse, kui MU = 0. Gosseni II seadus – Selle kohaselt tarbija optimaalse valiku korral peavad erinevate hüviste piirkasulikkuse ja hinna suhted olema võrdsed. MU1/p1 = MU2/p2 = ... = MUn/pn. Kogukasu on maksimaalne, kui piirkasulikkuse ja hinna suhe on ühesugune kummagi kauba viimase tarbitava ühiku juures. Hinna-tarbimise kõver – Hinna-tarbimise kõver (price-consumption curve) kujutab endast hüviste optimaalsete tarbimiskogumite geomeetrilist kohta tingimustes, kus ühe hüvise hind muutub teise hüvise ja sissetuleku konstantseks jäädes. Hinna-tarbimise kõverast tuletatakse nõudluskõver, kui sissetulek on teada, saab leida maksimaalseid
1) eelarvejoone tõusunurk e kalle sõltub ainult hindade omavahelisest suhtest. 2) eelarve suurusest sõltub see, kui kaugel eelarvejoon on koordinaatide alguspunktist. q1p1+q2p2= `c M i MRS asenduse piirnorm = delta x dx ------- ---- delta y dy E = koguse muutus / hinna muutus E= delta Q (%) /delta P (%) E= delta 0 (%) / |delta P| (%) MU1/ P1 MU2/P2 3. LOENG FIRMATEOORIA Ettevõte on väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüviseid ning pakub neid müügiks (vahetuseks) teistele majandussubjektidele. Ettevõtte tegevuse eesmärgiks on kasumi, s.t mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Firmateoorias tehakse majapidamisteooriaga analoogilisi lihtsustavaid eeldusi: 1. Ettevõte toodab ainult ühte toodet, toodetav ja realiseeritav kogus
suurendatakse muutujat seni, kuni tema MU > 0 , MU on positiivne ja maksimum saavutatakse, kui MU = 0 Tarbija maksimeerib kasulikkust erinevates tingimustes: · Eelnenud olukorras ei olnud piiranguid. · Tegelikus elus ei ole kaubad tasuta ja tarbijal on piiratud eelarve. Gosseni II seaduse kohaselt tarbija optimaalse valiku korral peavad erinevate hüviste piirkasulikkuse ja hinna suhted olema võrdsed. MU1 / p1 = MU2 / p2 =.....= MUn / pn Kogukasu on maksimaalne, kui piirkasulikkuse ja hinna suhe on ühesugune kummagi kauba viimase tarbitava ühiku juures. Tarbija on tasakaalus kui ei ole mingit võimalust TU suurendamiseks raha ümberjaotamise teel, sest tasakaalu korral on mõlemale kaubale kulutatud raha viimasel ühikul ühesugune MU. Iga järgnev muutus põhjustaks TU vähenemist. Katse-eksituse meetod - proovimise kaudu leitud parim olukord. Gosseni II seaduses vaadatakse suhet
Ordinaalse puhul järjestatakse võimalikud komplektid konkreetse MP eelistuste alusel. 2.5. Samakasulikkuskõvera tõus näitab, millises koguses, millist hüvist eelistatakse. 2.6. Optimaalse tarbimiskomplekti leidmine Otsitakse punkt eelarvejoonel, mis asub nullpunktist võimalikult kaugel asuval samakasulikkuskõveral, samakasulikkuskõvera puutuja ja eelarvejoone tõusud on võrdsed. Hindade suhe võrdub hüviste poolt lisatud kasulikkuste suhtega (MU1/MU2=p1/p2) (MU1/p1= MU2/p2) 2.7. Sissetuleku mõju hüvise nõudlusele Hüvise individuaalne nõudlus võib sissetuleku tõusule muutuda kolmel viisil: 1. Normaalhüvis eelarvejoon nihkub nullist kaugemale (tõus sama) ja tarbijale on nüüd kättesaadav osa neist toodetest, mis enne polnud. Võimalik rohkem tarbida ja suurem kasulikkus (vähendes vastupidi). Mõnede normaalhüviste puhul suureneb hüviste
naiste lemmikuks, 331 sest kütsin joomaven,dadele põrgu palavaks, uskuge mind. Teenisin viis-kuus dollarit õhtus -- kümme tsenti nina pealt, lapsed ja neegrid hinnata -- ja äri suurenes iga päevaga. Aga kuidagi läks eile õhtul kõma laiali, et ma vabadel tundidel keelekaste rüüpamisega aega viidan. Üks neeger teatas mulle hommikul, et rahvas salaja koerte ja hobustega kokku kogunes. Nad tahtsid mu pool tundi endist ette jõuda lasta ja siis mulle kallale tormata, kui saavad, ja mu1 vaeseomaks peksta. Ma ei hakanud hommikusööki ootama -- mul polnud isu.» «Ma arvan,» ütles noorem mees, «me sobiksime kokku, vana; mis te arvate?» «Ma pole selle vastu. Mis te õige amet on?» «Ameti poolest trükiladuja; ajan äri patenteeritud arstimitega; olen näitleja -- tragöödiates, teate, kui juhtub; mu ala on mesmerism ja frenoloogia; vahelduseks õpetan maateadust; mõnikord pean kõne maha, -- oo! ma teen paljugi; kõike, mis ette juhtub. Mis on teie ala?»
annaabi.ee 
