kehaasendite kohta. Ruumi taju, liigutuste õige järjekord. Kuklasagar nägemisinformatsiooni töötlemine. Oimusagar kuulmissignaalide töötlemine Väikeaju koordineerib lihaste tegevust ja tasakaalu hoidmist. 5. 4 ajusagarat ja nende funktsioonid Vt küsimus 4. (otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar) 6. Ajupoolkerad. Mõhnkeha, kontralateraalne paigutus Ajupoolkerad teevad tihedalt koostööd. Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsetel funktsioonidel kontralateraalne paigutus st et ajus nii tundlikkus kui motoorika projekteerub vasakusse ajupoolde. Parem poolkera juhib vasakut kehapoolt ja vastupidi. · Mõhnkeha peamine närvikiudude kimp, mille kaudu informatsioon liigub kahe poolkera vahel. 7. Taju ja aistingud. Mis on nende vahe · Aisting väliste signaalide registreerimine meelte abil ehk stiimuli füüsiline töötlemine
(avaldab hingamisele aeglustavat mõju) Närvirakud Närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakku nim. ladina päraselt neuroniks. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Tundeneuronitel ehk sensoorsetel neuronitel juhivad aksonid tundlikkust , retseptorid närviraku keha. Aferentsed ja eferentsed (motoorsete neuronite kaudu juhivad lihasele või sekretoorsete lihaste kaudu näärmele) neuronid. Vaheneuronid. NS-is on veel gliiarakud. Gliiarakud ümbritsevad närvirakke, neid on närvirakkudest rohkem.
Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist. Neuron e närvirakk e hallaine koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Sünniks on neuronite arv lõplik (suureneb dendriidide ja sünapsite arv). Sünaps – Närviimpulsi ülekanne ühelt närvirakult teisele. Moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile. Neuronid on üksteisega kontaktis sünapsi kaudu
ainevahetussaaduste liikumist neuronitesse ja neist välja? Astrotsüüdid 55.Millisest lootelehest on välja arenenud järgmised koed? a) Hingamiselundkonna epiteel → Endoderm, b) Lihased peale kolju lihaste → Mesoderm, c) Sidekude → Mesoderm, d) Marrasknahk, karvad, küüned ja nahanäärmed → Ektoderm, e) Närvikude → Ektoderm 56."Sensoorsete närvirakkude perikaarüonist algavad ühise tüvena kaks jätket. Nende kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi. Motoorsetel närvirakkudel on üks akson ja palju dendriite. Need annavad impulsse ajust lõppelundisse. Ärritus liigub neisse dendriitide kaudu ja kandub edasi teistele närvirakkudele või lõppelundile aksoni kaudu. Sellise ehitusega neuroneid nimetatakse multipolaarseteks neuroniteks. Inimesel on selliseid närvirakke kõige rohkem." TÕENE 57.Kuidas nimetatakse tundenärvilõpmeid, mis asuvad nahas, limaskestades ja meeleelundites? Eksteroretseptorid 58
Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist. Tee joonis. Neuron e närvirakk e hallaine koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Sünniks on neuronite arv lõplik (suureneb dendriidide ja sünapsite arv). Sünaps moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile. Neuronid on üksteisega kontaktis sünapsi kaudu. Erutuse ülekanne toimub sünapsis mediaatori vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel
kõrgemate ajuosade poolt antavate mõjutusteta. Viimased tagavad organismide eesmärgipärase muutuse kohastumisel ümbritseva keskkonnaga. Keskustes antav tagasiside käitumisreaktsiooni tulemuslikkuse kohta on oluliseks organismi talitluse kontriolli ja juhtimise osaks.(2) Närvikoe talituspõhimõte: Organismi reaktsioon toimub välis-või sisekeskkonnast tulenevatele mõjutusteleskeleti-ja lihastesüteemi abil toimuvate liigutustega. Samuti siseelundite talitluses on oluline koht motoorsetel reaktsioonidel (südame-veresoonkonna tegevus, hingamis-, seede- ja erituselundite motoorika) Erutuse teke ja levik närvi-ja lihaskoes on seotud rakumembraanide elektriliste potensiaalide ja nende muutustega. Membraanide ja rakkude olekut iseloomustab puhkepotensiaal (-70-90mV) ja tasakaalupotensioaal. Puhkepotensiaali iseloomustab valitsev eletroneutraalsus, kus rakumembraanidel esinev potensiaalide diferents, mille põhjuseks on K+, Na + ja Cl- ja
Miks? 1. Kõneks vajalike närviseoste kujunemise võime ajus pärast 10. Eluaastat kaotatakse 2. Need piirkonnad, kuhu kõnekeskus saaks ümber paikneda, hõivatakse teiste ajufunktsioonide poolt. (nt. ruumis orienteerumine, kehade mõõtmine jne.) Kõnekeskuse ümberpaiknemine lapseeas ei kulge siiski ilma kõrvalmõjudeta. Nende laste võimed on teiste lastega võrreldes madalamad. PEAAJUKOORE FUNKTSIOONID JA TALITLUS KOKKUVÕTE!!!!! 1. Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsetel funktsioonidel kontralateraalne paigutus st. et ajus nii tundlikus kui motoorika projekteerub vasakusse ajupoolde. 2. Kuigi ajupoolkerad on ehituselt sarnased, pole nad siiski täielikult sümmeetrilised oma talitluselt. Nt kõnekeskus, mis on enamustel vasakul pool, aga mõnel paremal pool. 3. Peaaju koore sagarate üldised funktsioonid on : a) otsmikusagarad- seotud eelseisva tegevuse planeerimise ja liikumise kontrolliga, ka mälu ja mõtlemisega seotud
corticospinalis jämedam-algab vasakust gyr.precentralisest • Tr.corticonuclearis- ajutüve KN tuumadele • näo miimilistele lihasteleVII • Tr. corticospinalis- s/a eessarve motoorsetel tuumadele kõige kiirem ja otsesem tee! • trapetslihasele ja peapöörajalihaseleXI • keelelihasteleXII LIIGUTUSTE ÕPPIMINE • Iga uus õpitav liigutus toimub esmalt püramidaaltrakti kaudu
annaabi.ee 
