ACTH (vaata hüpofüüs) Relaksiin toodetakse kollakehas Inhibiin folliikulites produtseeritav Östrogeenid, progesteroon Neerude hormoonid EPO - erütropoetiin IGF insuliinisarnased kasvufaktorid Kaltsiferool vitamiin D hormoonvorm Maksa hormoonid IGF - insuliinisarnased kasvufaktorid Angiotensiinid vaata hüpotaalamus EPO erütropoetiin Retineenhape Seedekulgla limaskesta hormoonid Gastriin Koletsüstokiniin Sekretiin Gastrointestinaalne inhibeeriv peptiid GIP Motiliin Histamiin Bradükiniin tekib ka teistes kudedes ja vereplasmas STH, ACTH seedekulgla tasemel kopeerivad vastavate hüpofüüsi hormoonide üldefekte jt.. Südame hormoonid Endoteliinid Atrionatriureetiline faktor Rasvkoe hormoonid Leptiin adipotsüütides produtseeritav valk Tartu Tervishoiu Kõrgkool 14 Koostanud M. Kolga
Viimased moodustavad enterotsüütide valendikupoolsel välispinnal harjasäärise. Peensoole limaskestas esinevad äärisrakud, mis on kõige arvukamad hattudel ja funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena; karikrakud, mis on krüptide ülaosas, raku ülaosas on limatilk; Panethi rakud krüptide põhjas; Endokriinrakud peamiselt krüptide alumises kolmandikus, aga ka hattudel. Endokriinrakkude retseptorid on valendiku pool, oma peptiidhormoonid (sekretiin, CCK, motiliin, 13 GIP, serotoniin jt) vabastavad nad verre, samas CCK toimib ka uitnärvi CCK-A retseptorile ning esineb ka lokaalseid toimeid. Peensool jagatakse kolme ossa: duodenum (20...30 cm), jejunum (1,5...2,5 m) ja ileum (2...3 m). Peensoole kogupikkus in vivo on 4 m, post mortem 6-8 m. Peensoole imendamisfunktsiooni arvestades vajalik hea verevarustus pärineb a. mesenterica sup-st, duodenumil a. ceoliaca, iileumi lõpposas ka a. mesenterica inf. 8
3. Aminohapete ja valkude metabolismi reguleerijad ◦ STH, kortikotropiin, glükokortikoidid, kortikotropiin 4. Vee ja mineraalainete metabolismi reguleerijad ◦ adiuretiin (vasopressiin), atrionatriureetiline faktor, mineralokortikoidid, endoteliinid, ◦ angiotensiinid 5. Kaltsiumi (fosfori) metabolismi reguleerijad ◦ parathormoon, kaltsitoniin 6. Seedekulgla metabolismi reguleerijad ◦ gastriin, sekretiin, koletsüstokiniin, bradükiniin, motiliin, histamiin, serotoniin jpt. LIPIIDID LIPIIDID Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.). Neid võib tinglikult jaotada kaheks: ◦ tsütoplasmaatiline s.o. rakkude tsütoplasma rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul.
· glükagoon · hPP e inimese pankrease polüpeptiid · pankreastatiin · NPY · somatostatiin 8. Seedekulgla limaskesta hormoonid · gastriinid · CCK e koletsüstokiniin (oligopeptiid) · sekretiin (polüpeptiid), ghrelin (maolimaskeste polüpeptiid) · GIP (polüpeptiid) · VIP, Subbstants P, neurotensiin, somatostatiin, galaniin · PEC-60 (polüpeptiid) · histamiin (histidiini dekarboksüülimisel) · STH, ACTH · bradükiniin (nonapeptiid), motiliin (polüpeptiid) 9. Platsenta hormoonid · hPL e inimese platsenta laktogeen (glükoproteiin) · hCG e inimese koriogonadotropiin (valk) · relaksiin (kollaskeha valk), inhibiin (follikulites produtseeritav glükoproteiin) · östrogeenid, progesteroon · ACTH 10. Veresoonte endoteeli hormoonid · endoteliinid (3 tk, polüpeptiidid) 11. Südame hormoonid · atrionatriureetiline peptiid (ANP, kaks tk) 12. Maksa hormoonid
Süsivesikud • Toit: polüsahhariidid, disahhariidid • Imendumine: monosahhariididena 80% glükoos fruktoos, galaktoos Amülaas • 20‐40% süljest • ‐60‐80% pankreasest (suurema aktiivsusega) 15‐30 min pn praktiliselt kõik süsivesikud lammutatud duodenumis (двенадцатиперстная кишка) • Soole ensüümid (enterotsüüdid) • Laktoosi talumatus 24. Olulisemad seedetrakti hormoonid (gastriin, sekretiin, koletüstokiniin, somatostatiin, motiliin, ghreliin, glükagooni-sarnane peptiid-1, vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid) ja nende füsioloogiline roll. 50 Gastriin (mao antrumist) Sekretiin (duodenum) Kolestüstokiniin (CCK, duodenum) Pankrease polüpeptiid (pankreas) Magu inhibeeriv polüpeptiid (GIP: jejunum ja duodenum) Motiliin (jejunum ja duodenum) Glükagooni-sarnased peptiidid GLP-1 ja GLP-2 (ileum ja
kaasa valkude denatureerimisele. Seedetrakt Seedetrakti eesmärgiks on toidu segamine seedemahladega ja piki soolestikku edasitoimetamine. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus Kõigil muundtakse keerukad suured molekulid väiksemaks. süsivesikud -> monosahhariidideks rasvad -> rasvhapeteks vagud -> aminohapeteks. 24. Olulisemad seedetrakti hormoonid (gastriin, sekretiin, koletüstokiniin, somatostatiin, motiliin, ghreliin, glükagooni-sarnane peptiid-1, vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid) ja nende füsioloogiline roll. Hormoonid reguleerivad tasakaalu anablismi ja katabolismi vahel. Nad reguleerivad kiirust, millega aineid talletatakse või võetakse kasutusele, ning ka ühtede substraatide muutumist teiseks. 25. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Maksa ja sapipõie roll seedimise protsessis.
Siin toimub selle edasine mehaaniline ja keemiline töötlemine. Mehaaniline töötlemine (sagamine, hõõrumine, sõtkumine) kindlustatakse mao motoorikaga- mao seinas asuvate tugevate silelihaste kontraktsioonidega. Selle tulemuseks on pulsatsioon(segamine, et ensüümid pääseksid läbisegamise käigus toidule ligi). Keemiline töötlus toimub maomahla mõjul, mida nõristavad mao limaskestas asuvad näärmed. Mao limaskesta G-rakkudes tekkiv gastriin ning peensoole limaskestast pärinevad motiliin ja koletsüstokiniin avaldavad mao motoorikale stimuleerivat toimet, sekretiin, gastroinhibeeriv polüpeptiid( GIP ) ja glükagoon on pidurdava mõjuga. Inimesel tekib ööpäevas 1,5-2,5 l maomahla. Maomahl sisaldab fermente, soolhapet, lima. Maomahlas leiduvad peamised ensüümid e. fermendid on proteaasid ja lipaas. Proteaaside hulka kuuluvad pepsiinid, mida mao näärmerakud väljutavad mitteaktiivsete pepsinogeenidena. Pepsinogeeni aktiveerib HCL (soolhape)
Siin toimub selle edasine mehaaniline ja keemiline töötlemine. Mehaaniline töötlemine (sagamine, hõõrumine, sõtkumine) kindlustatakse mao motoorikaga- mao seinas asuvate tugevate silelihaste kontraktsioonidega. Selle tulemuseks on pulsatsioon(segamine, et ensüümid pääseksid läbisegamise käigus toidule ligi). Keemiline töötlus toimub maomahla mõjul, mida nõristavad mao limaskestas asuvad näärmed.Mao limaskesta G-rakkudes tekkiv gastriin ning peensoole limaskestast pärinevad motiliin ja koletsüstokiniin avaldavad mao motoorikale stimuleerivat toimet, sekretiin, gastroinhibeeriv polüpeptiid( GIP ) ja glükagoon on pidurdava mõjuga. Inimesel tekib ööpäevas 1,5-2,5 l maomahla. Maomahl sisaldab fermente, soolhapet, lima. Maomahlas leiduvad peamised ensüümid e. fermendid on proteaasid ja lipaas. Proteaaside hulka kuuluvad pepsiinid, mida mao näärmerakud väljutavad mitteaktiivsete pepsinogeenidena. Pepsinogeeni aktiveerib HCL (soolhape)
annaabi.ee 
