Dünaamilisus, liikuvus, õhulisus, looduslähedus, elu tõepärane kujutamine, pidulik rahu, sümmeetria, stiihiline torm, rahvalikkus. 2. Mis vahe on sisekujunduses barokil ja rokokool? Rokokoo ruumide sidekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide(nt poolsammaste, pilastrite, karniiside jne) kasutamisest. Selle asemel kaeti seinad pannoodega, mida üksteisest eraldasid liistud või raamid. Barokk-ruum oli sümmeetrilisem ja rokokoos tuli moodi ornamentika motiividena taimevarred, lehed ja orvand(merekarp). Rokokoo seinad olid väga pastelsed ja ruumid luksuslikud. 3. Kes oli see Itaalia skulptor ja arhitekt, kelle tööd on Peetri kiriku esine kolonnaad ja ,,Püha Teresa ekstaaz"? Lorenzo Bernini 4. Mille lasi Louis XIV rajada väikese jahilossi kohale? Versailles lossi, mida ümbritses prantsuse park. 5. Milline barokk palee sai üle Euroopa eeskujuks, kirjelda seda.
(nn. klassikaline ajajärk) – plastika on suursugune, pidulik ja pühalik – rüütlivaimu kõrgaeg. Skulptuuridel on monumentaalne iseloom, kasutatakse just välisarhitektuuri ilmestamiseks. N: Chartres’i „Kuninglik portaal“ Amiens’i „Õpetav Kristus“ („Ilus Jumal“) Reims’i „Maarja ja Elisabeth“ 14. sajandi plastikas tekivad paralleelid mitmete usuliste ja müstiliste liikumistega. Motiividena tulevad kasutusele kannatuse, surma ja piinadeteemad – Kristuse kannatuslugu (Kristus süütu ohvrina). Süveneb Neitsi Maarja kultus, väga populaarsed Pieta-grupid (Maarja Kristuse surnukehaga), Maarja Kristus-lapsega. Vorm muutub tinglikumaks, kasutusele tuleb S-kurv ehk (gooti poos – kaarekujuline poos). Väheneb jutustav-literatuurne külg, rõhk eelkõige tunnete väljendamisel. Hakatakse tähelepanu
Makimonod olid põikrullid ja kakemonod ripprullid. Pikal paberirullil algas tekst paremalt, teema võeti tavaliselt budistlikust kirjandusest, värvidest kasutati esiialgu ainult punast, rohelist ja kollast. Lisaks leidus dekoratiivseid maale albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see isegi esitatud karikatuurselt. Otsiti jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Tihti kasutati motiividena pilvi, mis jaotasid maali justkui üksikuteks stseenideks.Heiani ajastul(9.-12. sajandi algus) kujutati peamiselt Buddha elu, tema õpetusi ning kaitsejumalannasid. Maalid olid lüürilised ja värvikad. Sellel perioodil toodi maalikunsti ka meditatsioonipildid, ehk mandalad. Mandala on tavaliselt üsna keerulise struktuuriga geomeetriline kujund. Tüüpiline mandala skeem on ringiga ümbritsetud ruut. Ruut on orienteeritud ilmakaarte järgi. Mandalat tõlgendatakse universumi mudelina.
pilt 6 näidis pildist, mis on tehtud heli võnkumise kohta 6 Riley'i mõjutused moes ja igapäevaelus. OPkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe, tarbe ja reklaamikunsti. Pärast suurt 1965. aasta OPkunsti näitust ,,reageeriv silm", vaimustusid inimesed sellest liikumisest. Selle tulemusena kasutati OPkunsti kõikjal: trükis ja telereklaamides, sisekujunduses, moe motiividena rõivastel ja sisustuskaupadel. Antud kunstistiilis kasutas isegi Mexico City 1968 olümpiamängude plakatil. pilt 7 pilt moerõivastest 60'ndate lõpust. OPkunst jõudis ja Eestisse ning vaadates 1960.70. aastate ajakirja ,,Kunst ja Kodu" abil. pilt 8 pilt tassidest Eestis 60.-70. aastatel Ka tänapäeval võime Bridget Riley mõju kohata aegajalt kõikjal: kongamustrites, vaateakendel ja raamatukujunduses, plakatitel, ruumikujunduses ning moes
inimese tundeelu kajastamisele. 2-13 saj. (nn. klassikaline ajajärk) plastika on suursugune, pidulik ja pühalik rüütlivaimu kõrgaeg. Skulptuuridel on monumentaalne iseloom, kasutatakse just välisarhitektuuri ilmestamiseks. (Chartres'i ,,Kuninglik portaal"; Amiens'i ,,Õpetav Kristus" (,,Ilus Jumal"); Reims'i ,,Maarja ja Elisabeth") 14. sajandi plastikas tekivad paralleelid mitmete usuliste ja müstiliste liikumistega. Motiividena tulevad kasutusele kannatuse, surma ja piinadeteemad Kristuse kannatuslugu (Kristus süütu ohvrina). Süveneb Neitsi Maarja kultus, väga populaarsed Pieta-grupid (Maarja Kristuse surnukehaga), Maarja Kristus-lapsega. Vorm muutub tinglikumaks, kasutusele tuleb S-kurv ehk (gooti poos kaarekujuline poos). Väheneb jutustav-literatuurne külg, rõhk eelkõige tunnete väljendamisel. Hakatakse tähelepanu pöörama kujude individualiseerimisele, igas inimeses nähakse isikupära
tekstiväliste seoste kokkupuude) – millegi konkreetsema analüüs (vaadeldakse täpsemalt nt sisu, žanrit või arhetüüpi). Alguse ja lõpu seosed (raamjutustus) Simultaansus ja sidusus (kas jutustatakse millestki samaaegselt või vaheldub olevik minevikuga) Opositsioonilisus, vastandite ühendamine Eksplitsiootne poeetika tekstis (märgid, sümbolid) – kas midagi tekst ise toob märkide, kujundite, motiividena esile (mingi detaili tähenduslikkus) Kronotoobianalüüs (süžee, miljöö, tegelased) – aeg-ruumilisel Sümbolianalüüs (sünonüümiast müüdini, allegooria) - Üldine kujundianalüüs, sh esemelisus (detailid, asjaolud) ja üldistatus (individuaalses, karakteersus, tüüpilisus, motiivilisus, lokaliseeritus, arhetüübilisus) – mis detailid autorit köidavad, mis on autorile iseloomulik,
Paljud valivad teise võimaluse. Eesti juutide arvu järsku kahanemist viimastel aastatel ongi põhjustanud peamiselt väljaränne (aastail 1989-1991 oli migrat- 11 sioonisaldo -793) ning üldisest paiknemise ebapüsivusest ja demograafilisest situatsioonist tingitud negatiivne iive. Eesti Statis- tikaameti andmeil tuli 1989-1991 Eestisse 133, siit lahkus 926, siin sündis 47 ja suri 64 juuti. Väljarände motiividena võiks esile tuua majandusolukorra, integratsiooniraskused ning sugulastega taasühinemise. Siinjuures ei ole Iisrael kaugeltki mitte ainuke sihtpunkt - USA ja Saksamaa on samavõrd olulised. Kas Eesti on juutidele isamaa, kodumaa või asukohamaa? Osale venekeelseile juutidele on see, nagu öeldud, transiitmaa. Nendel, kel seisavad ees keeleõpe ja integreerumisprobleemid, pole kõigil oma suhtumine veel välja kujunenud. Eesti põliste juutide puhul, kes on
enam hinnatud. Sisekujundajaid: P. Fontaine, Ch. Perrier, G. Bennemann Värvid. Varaklassitsismis heledad, rahulikud toonid - kollane, kahvaturoosa, kahvatusinine kooskõlas valgega. Ampiirstiilis eelistati Napoleoni lemmikvärve: nn Pompeji punast, Egiptusele viitavat intensiivset lapis lazuli sinist, tumedat sidrunkollast, valget ja kulda. Ornament. Klassitsistliku ornamendi motiivid olid otseselt sõltusid kreeka ja rooma eeskujudest Levinumate motiividena kasutati hammaslõiget, paletti, meandrit, munavööti, helmisnööri jne. Armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. sageli kasutati ka valgest stukist trofeekimpu (lipud, mõõgad, hellebardid, kahurid, kiivrid , viljaannid, muusikariistad jne.). Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 7 Mööbel. Varaklassitsismi mööblile on iseloomulikud lihtsad ja ranged vormid, kreeka traditsioonide poole pöördumine
Emotsioonid ja motivatsioon · Emotsioonide ja motivatsiooni omavaheline seotus on saanud enesestmõistetavaks alles viimasel paaril aastakümnel (Lazarus, 1991; Frijda, 1988) · XX sajandi 40. - 50. aastatel oli levinud ettekujutus, et vajadused tekitavad tunge, mis ongi motivatsioon · 60. - 70. aastatel tegevuse motiveerimisele keskendudes sai selgeks, et vajadused on vaid tegevuse eelsoodumused, mitte neid motiveerivad põhjused. Motiividena hakati mõistma eesmärke (esialgu ajejõudude nime all) · Eesmärgid pikaajaliste tegevuste motiveerijatena näivad aga ebakindlad olevat - kord neid järgitakse, samas aga mitte · Ajapikku hakkas paistma, et pikaajaliste tegevuste püsivuse määrasid positiivsed emotsioonid ja nende katkemise negatiivsed emotsioonid, mis tegevusega kaasnesid · Ähvarduste ja raskuste ees optimistlikud inimesed suudavad säilitada oma sihipärase käitumise, pessimistid ja eneses kahtlejad
üksikosade selge piiritletus ja horisontaalne liigendus. Fassaadide ilmestamiseks kasutatakse portikust ( ka lodzat ), orderit, friisi, frontoone, krohvrustikat. Suhteliselt lagedaid seinapindu liigendatakse sammastega ( enamasti pilastrid või poolsambad ), skulptuurid on paigutatud nissidesse või paiknevad fassaadil range jaotuse alusel. Katuse äärt võib kaunistada balustraad, millel paiknevad urnid või skulptuurid. Sisekujunduses kasutatakse stukkdekoori, mille motiividena on eelistatuimad medaljonid, rippuvad linikud, girlandid, trofeekimbud ( samad motiivid ka maalituna ), palju on antiikornamenti ( palmett, meander ). Klassitsismist sai esimene kapitalismiajastu arhitektuuristiil, see aga püstitas ehituskunstile uusi ülesandeid. Ehitati tööstushooneid, mitmelaadilisi töökodasid. Kaubanduslik - majanduslike suhete areng lõi eeldused pankade, börsihoonete, kaubamajade, laoruumide ehitamiseks
annaabi.ee 
