inseneri mõtlemine, lennukite ehitus, leivatööstus, teleajastu ja rakettide tootmine. Rongide asemel said liiklusvahenditeks autod ning sisemeredele ja väinadele ilmusid autopraamid. Tööstuses hakati tööjõuna naisi rakendama. Tänaseni on meil säilinud Saksa töövangide ehitatud majad ja teed. Poliitikas saame Teise maailmasõja tulemusel rääkida Ida-Euroopast. Asutati Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Võimule tulid Moskvameelsed valitsejad, toimusid riikide territoriaalsed muudatused. Näiteks kaotas Jaapan Kuriili saared ja ka Soome kaotas oma alasid. Eetilistes tõekspidamises muutus see, et inimelu ei peeta enam pühaks. Tekkis naudingukeskne maailmavaade ehk hedoism ning ka feminism. Inimestel on elamisega väga kiire. Perekond muutus. See tähendab seda, et ühiskonna suhtumine vallaslastesse on muutunud ning mehed peavad avalikult mitut naist ja perekonda. Inimesed ei pea enam kinni 10 käsust
Eristusid sotsialismileeri raames riigid ( Jugoslaavia, Albaania, Põhja-Korea), mis jäid osalised Moska mõjusfäärist välja. Sotsialistlikud sõprusühendid 1960-ndatel Nõukogude Liidule kuulekaks jäänud riigid. ( Nõukogude Liit,Vietnam,Poola,Rumeenia,Saksa DV,Tsehhoslovakkia, Ungari,Bulgaaria,Kuuba ja Mongoolia) Sotsialistlik orientatsioon 1960. 1970-ndatel tugevnes Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis,kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud. Moskva otsese või kaudse kontrolli alla sattusid Lõuna-Jeemen,Kongo,Somaalia,Benin,Etioopia,Mosambiik,Angola,Afganistan ja paljud teised mahajäänud arengumaad. Nad ei kuulunud sotsialistlikkusse sõprusühendusse, tegemist oli nn sotsialistliku orientatsiooni riikidega, mida Nõukogude Liit toetas rahaliselt ja majanduslikult. Saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. Poliitiline süsteem
Arv/kvoot oli vaja täis saada. 1956 Stalin suri ning nad said minna õiguse töökohta, mis ametit küüditatud olid õppinud. Anti passid ning küüditatud said tagasi kodumaale. 1950 EKP VIII Pleenum- täieliku Moskva võimu kehtestamine. ,,Kodanlik natsionalism" pleenumi eesmärk oli välja otsida, milline on kodanlik natsionalist. See oli tolleaegne sõimusõna riigivastane, suur kurjategija. Algas hirm, stalinistlik aeg, surutud ühiskond. Täielikult moskvameelsed juhid. Suurenes ideoloogiline surve MAJANDUS Kehtis plaanimajandus, erasektor puudus. Toodang vene turule Varimajandus ehk must turg salakaup (liha jne) Kollektiviseerimine kõik muudeti riigi omandiks 1945 maareform maa sundvõõrandamine, talude ülempiiriks kehtestati 30 ha, see ei toitnud ära. Otsiti kulakuid Industrialiseerimine suur-ja rasketööstuste rajamine, kaevandused, ei arvestatud Eesti oludega. Probleem võõrtööjõud
IRA Iiri Vabariiklik Armee, vastuterror protestantliku politsei vägivallale "Sula" Nikita Hrustsovi programm ühiskonna liberaliseerimiseks. Stagnatsioon ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades. VMN sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon VLO sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit Sotsialistlik sõprusühendus NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad. Sotsialistlik orientatsioon vähemarenenud riigid Aasias, Aafrika, Ladina- Ameerikas, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud. Suur hüpe kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga. Kultuurirevolutsioon vägivaldne poliitika vastuseisu mahasurumiseks Maole partei juhtkonnas ja ühiskonnas. Hungveipingid noorte punavalvurite salgad, kes kiusasid taga Mao vastaseid Breznevi doktriin NSV Liidu välispoliitiline doktriin Dissidendid Teisitimõtlejad, ühiskonnaelu karmistamise ja tagurluse tulemuse vastased.
1960 aastatel nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks Sinna kuulus kokku 10 riiki Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia SOTSIALISTLIK ORIENTATSIOON Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust 1960- 1970 aastatel tugevneski Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud Vaesemad ning mahajäänud arengumaad ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse Tegemist oli nn sotsialistliku orientatsiooniga riikidega, mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult POLIITILINE SÜSTEEM Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma varasema poliitilise ja majandusliku arengutaseme ja kuultuuritausta poolest Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku partei kontrollile
kui sotsialistlikku riiki. Terav vastaseis kujunes ka NSV Liidu & Hiina vahel. Vastasseis kujunes relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes käitusid Moskvale vastumeelselt jäid Moskva mõjusfääris välja. 3) Kuidas laiendati sotsialismi mujal maailmas? Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. 1960-1970. aastatel tugevneski Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud. Moskva kontrolli alla sattusid Lõuna-Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Masambiik, Angolo, Afganistan. Tegemist oli nn sotsialistliku orientatsiooni riikidega, mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. 4) Kirjelda kommunistliku riigi majandust- Kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril ehk esimesel sekretäril. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist -ja vaimuelu, tuginedes nomenklatuurile
sotsialism''. Neid riike aga, kes jäid NSVL'le kuulekaks, hakkas Moskva 1960. aastatel nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks. Sinna kuulus kokku 10 riiki Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. SOTSIALISTLIK ORIENTATSIOON Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. 1960.-1970. aastatel tugevneski Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud. Vaesemad ning mahajäänud arengumaad ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. Tegemist oli nn sotsialistliku orientatsiooniga riikidega, mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. POLIITILINE SÜSTEEM Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma varasema poliitilise ja majandusliku arengutaseme ja kuultuuritausta poolest. Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis
03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu
aastal deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu · NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVLmeelseid kommuniste, kasutades repressioone ja Mariia Kurisoo ajaloo konspekt valimiste võltsimist moodustati Moskvameelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). Külma sõja osapooled: · NSV liit ja talle alluva marionettriigid Ida-Euroopas = nn. SOTSIAALMILEER (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik , Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja Korea, Hiina RV, PõhjaVietnam, Mongoolia), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas.
Võib välja tuua selle, et Albaanias võib välja tuua selle, et ainus riik, millega suhtles, oli Jugoslaavia, selle pealinnaga oli ühendus. Kaubanduslikud suhted teiste riikidega oli viidud miinimumi, üritati ainult oma jõul toime tulla. Märk paranoiast see, et ehitati tohutul hulgal väikesed tuumasõjavarjendeid. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid riigid Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas, kus siis 1950ndatel60ndatel aastatel tulid võimule Moskvameelsed jõud, kus hakati rajama sotsialistlikku ühiskonda. NSVL andis neile rahalist abi, majandusabi, saatis nõuandjaid kohale, sotsialistlik orientatsioon eksisteeris senikaua, kuni oli olemas NSVL toetus. Kui see ära langes, siis sotsialistlik orientatsioon kadus. Näiteks Aafrikas Etioopia, Angola, Somaalia. Aasias Lõuna-Jeemen, Afganistan, Laos. Ladina-Ameerikas Nicaragua, Tsiili. See NSVL abi oli tegelikkuses üks osa Külmast sõjast, kus mõlemad pooled üritasid
annaabi.ee 
