ära erivärviliste glasuuride kokkuvalgumise eseme pinnal. Lakabikeraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised. Arhidektuur Kahtlemata on islami kunsti kõige eredamaks esindajaks arhidektuur. Selle kõige olulisemad ehitised on moseed. Linnade ja asulate tähtsamaid moseesid kutsuti dzamideks ehk koguduse moseedeks. Koguduste moseedel säilis müüriga ümbritsetud avatud siseõu (sahn) ja palvetamiseks mõeldud pühakoda, mida eraldas muust ehitistest sammastik. Siseõues asus tavaliselt veebassein, kus sai end enne palvust nõutavalt pesta. Kuna usklikud põlvitasid palveks Meka Kaaba poole, on mosee tagasein ehk qibla just selles suunas. Qibla siseküljel paikneb võlvitud palveniss ehk mihrah, mis on valdavalt väga peenelt kaunistatud.
Kohustuslik on orienteeritus Meka suunas (nn qiblah). Harilikult tähistab seda niss ühes hoone seinas (araabia keeles mihrb). Ehitise selle osa kohal peab olema katus ning selles seinas ei tohi olla uksi. Mihrbi kaunistavad sageli kalligraafilised Koraani värsid või geomeetriline muster. Pildid on mosees keelatud. Ühes reeglite ilmumise ning moseede täiustumisega tekkis üsna peatselt mihrbi kõrvale kantsel (minbar), kust peetakse igareedeseid palvusi. Varajastel moseedel puudus torn - minarett. Esimese minareti sai arvatavasti mosee Kairouanis Tuneesias 703. a. Mõned allikad viitavad ka varajasematele minarettidele aastast 665. Minareti peamiseks eeskujuks peetakse vanade Süüria kirikute torne. Minaretil on mosee arhitektuuris nii kaunistav kui funktsionaalne ülesanne - muezzini kutse palvele (araabia keeles adhan) kostub kõrgemalt kaugemale. Aja jooksul lisandusid moseele mitmed ruumid. Eraldi ruumid on erinevatele sotsiaalsetele
ja keraamiliste seina ning põrandaplaatide tootmisel. 12. sajandil muutus populaarseks lakabi- keraamika, mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis ära erivärviliste glasuuride kokkuvalgumise eseme pinnal. Lakabi-keraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised.Arhidektuur kõige olulisemad ehitised on moseed. Linnade ja asulate tähtsamaid moseesid kutsuti dzamideks ehk koguduse moseedeks. Koguduste moseedel säilis müüriga ümbritsetud avatud siseõu (sahn) ja palvetamiseks mõeldud pühakoda, mida eraldas muust ehitistest sammastik. Siseõues asus tavaliselt veebassein, kus sai end enne palvust nõutavalt pesta. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv ehk abaresk, mis katab pinda ühise vaibana. Materjalidena kasutatakse marmorit, kipsi (stuki) või värvilise
§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: Meka oli kaubalinna tähtsaim keskus.Mekas asus ka must meteoriit- loodusobjekt, mida austati.Mekasse korraldati iga-aastaseid palverännakuid.Kaubalinn Meka muutus araablaste tähtsamaiks usukeskuseks. 2) islami usu tekkega:Muhamed nõudis Allahi austamist ainujumalana.Pärimuse järgi sündis MuhamedMekas.Muhamedi pooldajad pöörasid palvete ajal näo Meka poole. 3) tänapäeval:palverännakute sihtpunkt 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga?Pärimuse järgi olevat Muhamed seal sündinud ning hakkas seal usku kuulutama, sest Allah olevat end talle ilmutanud ja käskinud kaasmaalastele sõnumit edastada. Muhamed olevat ka olnud kaupmees Mekas.Ta oli kaks aastat Meka ja ümbruskonna araablaste valitseja. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn?Kuna mekalased suhtusid Muhamedi umbusklikult javaenu...
keelatud. Kehtivad erandid parajasti reisivate inimeste, rasedate ja haigete suhtes. 5. Palverännak- Hajj Rännak Mekasse, Kaaba templi juurde neil moslemeil, kes seda endale lubada saavad. Shahadah Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas näoga Meka poole. Seda võib teha eraviisiliselt või Moseedes koos teistega. Moseedel on tornid minaretid kust inimesi palvetama kutsutakse ning antakse teada palvusaja algusest. Enne palvetamist tuleb käed ja nägu ära pesta voolava veega, selle puudumisel liivaga. Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Palvuse jaoks on ka mõningad esemed: · Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate · A'baia - moslemimeeste riietusese
lähtusid võimaluste piires sellest eeskujust.(,,Islam Eestis'' 2008) Erinevalt ristiusu kirikust, mis eraldatud ilmalikest tegevustest, pole mosee suletud ühelegi ettevõtmisele.Koraani käsitluses pole olemas vastuolu püha ja igapäevase vahel, religioosse ja poliitilise vahel, seksuaalsuse ja jumalateenismise vahel. Kogu elu on püha, kõigis oma avaldustes. Islami järgi on kogu maailm mosee, kuna Jumala poole võib palvetada kõikjal. (,,Islam Eestis'' 2008) 10 Moseedel on alati minaretid, kust kutsutakse palvele, ning saal palvetamise jaoks. Igas mosees on koht, kus on võimalik end enne palvetamist pesta. (,,Islam Eestis'' 2008) Reede keskpäevaks kogunevad moslemi mehed palvetama ning jutlust kuulama. Ka naised käivad mosees palvetamas, kuid see ei ole kohustuslik. Mosees on naistele eraldatud ala, mis asub sageli ülejäänud palvesaalist kõrgemal. (,,Islam Eestis'' 2008) Kõik moslemid palvetavad näoga Kaaba pühamu poole
lähtusid võimaluste piires sellest eeskujust.(,,Islam Eestis'' 2008) Erinevalt ristiusu kirikust, mis eraldatud ilmalikest tegevustest, pole mosee suletud ühelegi ettevõtmisele.Koraani käsitluses pole olemas vastuolu püha ja igapäevase vahel, religioosse ja poliitilise vahel, seksuaalsuse ja jumalateenismise vahel. Kogu elu on püha, kõigis oma avaldustes. Islami järgi on kogu maailm mosee, kuna Jumala poole võib palvetada kõikjal. (,,Islam Eestis'' 2008) 10 Moseedel on alati minaretid, kust kutsutakse palvele, ning saal palvetamise jaoks. Igas mosees on koht, kus on võimalik end enne palvetamist pesta. (,,Islam Eestis'' 2008) Reede keskpäevaks kogunevad moslemi mehed palvetama ning jutlust kuulama. Ka naised käivad mosees palvetamas, kuid see ei ole kohustuslik. Mosees on naistele eraldatud ala, mis asub sageli ülejäänud palvesaalist kõrgemal. (,,Islam Eestis'' 2008) Kõik moslemid palvetavad näoga Kaaba pühamu poole
moslemid elavad Kagu-Aasias, Aafrikas, Hiinas ja endise Nõukogude Liidu aladel. Seda kõike ei saavutatud mitte sõdimise teel, vaid tänu kaubandusele ja reisimisele (mida islam soosib), eelkõige aga sufide vennaskondade eeskujule ja mõjutustele. Mosee tähendab iga rituaalselt puhast kohta, kus võib laskuda palvesse. Üldiselt on mosee aga palvuste läbiviimiseks ehitatud koht, mille juurde võib kuuluda kool või raamatukogu. Traditsiooniliselt on moseedel peasissekäik, sageli ka kuppel ja minaret, kust kõlab kutse palvele. Mosee sisemus on reeglina tühi, põrandal on vaibad (jalanõud jäetakse sisenemisel ukse taha) ning kõige kaugemas otsas on niss, mis näitab Meka suunda. Pildid on küll keelatud, kuid mosee võib olla kaunistatud Koraani värssidega. Mosee juurde kulub ala, kus saab ennast pesta, sest palvetamiseks on oluline puhtus. Islami reeglid naisi moseesse
sajandi teisel poolel Aasiat Indiast kuni Türgini valitseda. Ta kohtles alistatuid ülimalt vägivaldselt (nt. lasi 2000 vangi elusalt müürida või siis 5000-l pea raiuda ja nii igal maal tuhandete kaupa). Mees sündis Samarkandis ja seal on ka tema viimane puhkepaik. Tema tööd jätkas poeg Ulugbek, kes rajas Samarkandi esimese medrese. Samarkandis on arvukalt värvikate minarettidega moseesid, mausoleume, vaimulikke õppeasutusi (medreseid). Siiidi moseedel ei kujutata elusolendeid seega on tiigrikujutised ebatavalised. Samarkandi ülevaim vaatamisväärsus on Registani väljak, mida ümbritseb 3 medreset. SHWEDAGON Birmas. Maailma kõrgeim religioosne ehitis. Täpset ehitusaega ei teata. On teada, et stuupa oli varem, kui selle ümbruses olev linn. Birma kõige pühama koha külastus - Shwedagon'i stuupa. Kuldne usukeskus. Räägitakse, et Shwedagon'i stuupas on rohkem kulda kui Inglise Pangas.
rikkalikult kaunistatud. Skulptuur - ei loodudki vabalt seisvaid skulptuure, harrastati rohkem reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Varakristlik reljeef rõhutab kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. 15. Bütsantsi arhitektuur Kujunes välja 5. saj pKr kui Lääne-Rooma riik kukutati. Kirikud olid tsentraalehitised; ringi,ruudu,võrdkülgse hulknurga või võrdhaarse kreeka risti kujulised. * Hagia Sophia katedraal. Minaretid tornid moseedel. * San Vitale kirik 8 nurkne. Tähtsal kohal olid mosaiigid. 9 saj. hakati ehitama 5 KUPPEL kirikuid. Hilisbütsantsi kirikud on tagasihoidlikumad. 16.Bütsantsi maalikunst ikoonimaal Maalikunst ise on vähe säilinud. Bütsantsi kunsti elushoidjaks oli vene kunst. Usulised pildid ikoonimaalid. Ikonoklastid pildieitajad ja ikonoduurid pildi pooldajad. Inimkäsitlus oli hoopis teistsugune figuurid saledad ja pikaks venitatud
annaabi.ee 
