de-mitmus on üldine kõikidele sõnadele ja puudub ainult asesõnadel mina ja sina, mille mitmust väljendab tüvevariant meie, teie. de-mitmus esineb kõikides käänetes, v.a osastav, mis kasutab alati vokaalmitmust või formatiivi sid, nt `aasta: `aasta/d, `aasta/te, `aasta/te/sse, `aasta/te/s jne, aga`aasta/i/d. de-mitmuse tunnus liitub alati tüvele ja tal on kolm varianti: d, de ja te, nt ema/d, ema/de, `aasta/te. Variandi valik oleneb osalt konkreetsest vormist, osalt sõnatüübist. Morfeemivariant d esineb alati ja ainult nimetavas käändes, nt ema/d, `aasta/d. Kõigis teistes de-mitmuse käänetes esinevad de ja te, nt ema/de, ema/de/sse, ema/de/s, ema/de/st jne; `aasta/te, `aasta/te/sse, `aasta/te/s, `aasta/te/st jne. Valik morfeemivariantide de ja te vahel oleneb sõnatüübist. de I kk `koi/de, i`dee/de II kk ema/de, pesa/de, seminari/de, nime/de, tule/de III kk ratsu/de
f. kedagi või midagi, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Ta lootis sõpradele. Jüri näitas näpuga raamatule; g. hoiaku või emotsiooni objekti, nt Mihkel on sõbrale kade. Ära ole mulle kuri; h. või on ilma selge tähenduseta, nt Jüri eelistab õlut teistele jookidele. Järgnege mulle. 7 Alaleütleva käände tunnusel on kaks varianti: le ja lle. Morfeemivariant lle esineb ainult kolme asesõna vormistikus, kus tunnus liitub lühikesest silbist koosnevale tüvekujule: `mu/lle, `su/lle, `ta/lle. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse alaleütlevas käändes morfeemivarianti le. Alalütlev kääne Alalütlev kääne on väliskohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a. asukohta, nt Mari elab juba kolmandat aastat välismaal; b. toimumisaega, nt Nad sõidavad neljapäeval maale;
Sellel on ainult ainsuse ja mitmuse 2. pööre ning mitmuse 1. pööre (ela, elage, elagem). Käskiva kõneviisi mitmuse 1. pöörde vorm kuulub pidulikku stiili, nt Mingem üles mägedele! Neutraalstiilis kasutatakse selle asemel kindla kõneviisi mitmuse 1. pööret, nt Lähme mägedesse! Kolmandale isikule suunatud käsu korral on teatelaad kaudne ja seda väljendab möönev kõneviis, nt Jüri olgu selle koha pealt täiesti vait. Käskiva kõneviisi tunnusel on kolm kuju: ge, ke ja 0. Morfeemivariant 0 esineb ainsuses (ela/0). Mitmuses kasutatakse kujusid ge ja ke (ela/ge, haka/ke, ela/ge/m, haka/ke/m), mis valitakse da-tegevusnime morfeemivariandi analoogial. · ge kui da-tegevusnimes da või a, nt ela/da ela/ge, `juu/a joo/ge · ke kui da-tegevusnimes ta, nt hüpa/ta hüpa/ke 7 Kaudne kõneviis Kaudne kõneviis väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) väidet, nt Jüri olevat endale uue maja ostnud
Noorgrammatikud pidasid eriti tähtsaks häälikulugu ja häälikumuutusi reguleerivate seaduste uurimist. normatiivsed e. preskriptiivsed grammatikad- neis antakse reeglid ja juhised, millest tuleb korrektse keelekasutuse nimel kinni pidada. nostraatiline hüpotees- selle järgi on algselt sugulased olnud altai, indoeuroopa, semi-hami, uurali keelkond, draviidi keeled, eskimo-aleuudi keeled ja ehk mõned muudki keelerühmad. nullmorf- räägitakse siis, kui mingi morfeemivariant üldse ei realiseeru objekt e. sihitis- see, millele tegevus on sihitud objektkeel- üksikkeel, mis on uurimise objektiks obstruendid- klusiilide, afrikaatide ja frikatiivide koondnimetus onomatopoeetilise sõnad- mitmesuguseid hääli matkivad sõnad ontogeneetiline- inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu kohane osalause- liitlause koostisosade kohta kasutatav nimetus palataal- konsonant, mis tekib keeleselja tõustes suulae suunas palatalisatsioon e. peenendus
d) adressaati, nt Mari rääkis Jürile kõik ausalt ära; e) kogejat, nt Mulle meeldib siin elada. f) kedagi või midagi, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Ta lootis sõpradele. Jüri näitas näpuga raamatule; g) hoiaku või emotsiooni objekti, nt Mihkel on sõbrale kade. Ära ole mulle kuri; h) või on ilma selge tähenduseta, nt Jüri eelistab õlut teistele jookidele. Järgnegemulle. Alaleütleva käände tunnusel on kaks varianti: le ja lle. Morfeemivariant lle esineb ainult kolme asesõna vormistikus, kus tunnus liitub lühikesest silbist koosnevale tüvekujule: `mu/lle, `su/lle, `ta/lle. Kõigil muudel juhtudel kasutatakse alaleütlevas käändes morfeemivarianti le. Alalütlev kääne on väliskohakäänete seas asukohakääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) asukohta, nt Mari elab juba kolmandat aastat välismaal; b) toimumisaega, nt Nad sõidavad neljapäeval maale;
Morfid on tähendustasandi väikseimad üksused. Morfoloogilise analüüsi abil tuleb selgeks teha, mis morfeemi allomorfid ehk variandid võiksid olla leitud morfid. Morfeemi määratluses on kesksel kohal tähendus või funktsioon. Reaalsed vormid ehk allomorfid võivad küllalatki palju vahelduda. Kuna sama morfeemi allomorfid võivad olla üksteisest erinevad, võib sellest tekkida probleeme nii vahelduse kirjeldamisel kui ka algvormide määratlemisel. NULLMORF- kui mingi morfeemivariant üldse ei realiseeru. Nullmorf on alati mingi morfeemi variant, mitte iseseisev keeleüksus. NULLMORFEEM- pole olemas....morfoloogiline kategooria, millel mitte kuangi ei ole mingit nähtavat märki. KOHVERMORF- läheb vaja, kui ühte elementi on sulandunud mitu funktsiooni ja neid väljendavaid segmente on võimatu üksteisest eraldada. KATKENDMORF- morf, mille sama grammatilist funktsiooni esindavad osad ei moodusta lineaarset tervikut.
Laps lõpetab jutustuse, võttes kokku tegelaste reaktsioonid. 3. Mikrostruktuur (jutustuse Laps tunneb ära veaga lausekonstruktsiooni Tekstiloomeoskuse õpetamine 36 pindstruktuuri kujundamine (keelelised (obligatoorse lauseliikme puudumine, vale osaoskused) morfeemivariant, vale sõnavalik) 3.1. süntaktiliste osaoskuste arendamine Laps moodustab suunatud keeleülesannetes eesmärki ja põhjust väljendavaid põimlauseid ja korrigeerib elliptilisi lauseid. Laps moodustab suunatud keeleülesannetes rindlauseid (vastandav seos), kasutades
Kuigi psühholingvistika uurib eelkõige sõnakasutust, pakuvad talle huvi ka teised tulemused (assotsiatsioonisõnastikud, teadmiste struktuur jne.). Võtame teise näite — keeleüksuse verifitseerimise (selle õigsuse määramise). Keeleteadus püüab välja selgitada, missugused keeleüksused vastavad keele normile, psühholingvistika aga seda, kas isik eristab normatiivseid ja moonutatud keeleüksusi. Näiteks: kas on õige Malle sööb suppi kahvliga (sõnavalik), Malle söös suppi (morfeemivariant), Malle sööb supp (sõnavorm)? Lisaks loe “Psühholingivistika ja emakeeleõpetus” Karlep. LK 16-26 2. Tegevusteooria - L. Võgotski + abilised Tegevusteooria järgi on psühholoogia teadus, mis uurib psüühika (psüühilise peegelduse, psüühiliste protsesside) kujunemist, funktsioneerimist ja struktuuri indiviidi tegevusprotsessis. Tegevus on spetsiifiline, ainult inimesele omane käitumise vorm, seda
annaabi.ee 
